Folia Agro kasvas väiketootjast suureks

Kuigi Venemaa augustis kehtestatud sanktsioonide tõttu oli ajastus veidi kehv, avati Saaremaal Jõe külas suve lõpul Eesti üks suuremaid ja moodsamaid laudahooneid.

Folia Agro OÜ juhatuse liikme Egon Jürissoni sõnul tekkis nuumabaasi rajamise mõte 2009. aastal, kui sai selgeks, et väikeses mahus nuumapullide pidamine ilma korraliku laudata ei anna loodetud juurdekasvu ja sel moel edasi minna pole arukas. Mõisteti, et tuleks keskenduda ühele spetsiifilisemale suunale.

Jürissoni sõnul on ka mujal Euroopas lihaveisekasvatuses välja kujunenud eraldi tootmiskarjad ja nuumakarjad. “Esimeste ülesandeks on kasvatada vasikaid, kes pärast võõrutust müüakse edasi nuumafarmidele,” selgitas ta.

Vajasid spetsiifilisemat suunda. Kuna Eestis ­Jürissonile teadaolevalt veel selliseid eraldi tootmissuunale keskendunud suurettevõtteid ei olnud, tekkis idee rajada Saaremaale 600kohaline nuumakompleks. Tõuke selle idee realiseerimiseks andis meil ja mujal üha populaarsemaks muutuv lihaveisekasvatus ja Saaremaal Vjatšeslav Leedole kuuluv Tuule Grupp, kellest oli kujunenud Eesti suurim lihaveisekasvataja. “Samuti PRIA investeeringutoetus lauda ehitamiseks ja Swedbank, kes oli nõus projekti panustama. Ilma finantseerimiseta ei oleks selletaolises mahus ettevõtmine mõeldav olnud,” täiendas Jürsson.

Tagasilöökideta ei pääsetud. Veiselauda ehitus algas 2013. aasta oktoobris vana sigala lammutamisega. Jürissoni sõnul ei kulgenud ehituse algus just liiga roosiliselt. “Nii ehitaja kui ka ehitus­järelevalve said suure jahmatuse osaliseks, kui selgus, et vana sigala betoonpõrandad olid valatud praktiliselt muldpinnale,” meenutas Jürisson kerge muigega. Kõik see eeldas tema sõnul uuesti pinnase koorimist ja täitmist, mis omakorda viis ehituse väikesesse ajalisse nihkesse. “Selle tulemusena jõudis vundamendikannude valamise ajaks Saaremaale korralik külmalaine,” lisas Jürisson. “Kõigele vaatamata suutsid ehitajad töid muutunud tingimustes nii planeerida, et kogu protsess sujus hästi – laut ja sõnnikuhoidla valmisid plaanipäraselt, selle aasta juulis.”

Jürissoni sõnul seati lauta projekteerides eesmärgiks saada võimalikult mugav keskkond pullidele koos võimalikult väikese tööjõuvajadusega. “Siin saab tööd inimene, kelle ülesanne on iga päev loomade söötmine. Suurem tööjõuvajadus on seotud pullide igakuise kaalumise ja perioodiliselt toimuva tahkesõnniku eemaldamisega,” lisas Jürisson.

Veiste söödanorm koosneb silost, jahust, rapsikoogist ning mineraalainetest. Söötmine toimub söödamikseriga, mis kõik komponendid kokku segab, selgitas veterinaariharidusega Jürisson.

Loomad realiseeritakse 18–22kuuselt, selles vanuses on nende eluskaal Jürissoni sõnul 700 kg piires. “Aasta peale on plaanis farmis realiseerida 580–600 pulli. Seega siis üle 200 tonni liha,” täiendas Jürisson.

Farmis vaid saaremaised pullid. Eesmärk on komplekteerida farm Saaremaa karjamaadel kasvanud pullidega. Suvel sõlmiti lepped pea 450 Saaremaal kasvanud pulli lauta toomiseks, täisvõimsusel plaanitakse laut tööle saada hiljemalt 2016. aasta alguseks. “Praeguseks on nuumafarmis juba oma 250 looma, kuid peagi peaks tulema lisa,” sõnas Jürisson.

Peamise koostööpartnerina nähakse Saaremaa Lihatööstust, mis annab võimaluse turustada toodetud veiseliha saaremaisena.

Praegu veiselihaturul valitsev keeruline olukord, mis on tingitud Venemaa kehtestatud ELi toidukauba sisseveokeelust, hakkab Folia Agro majandustulemusi Jürissoni sõnul mõjutama järgmise aasta lõpul, sest siis hakkavad esimesed sellel aastal ostetud võõrutatud pullikud saama tapa­küpseks.

Eelmisel aastal teenis Folia Agro veiste müügist 20 000 eurot. Seda oli 2,5 korda rohkem kui aasta varem.

Jane MättikMTÜ Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse liige:

Arvestades praegust olukorda nii veisekasvatuses kui ka veiseliha müügivõimaluste poole pealt, on igal juhul tegemist väga julge ja positiivselt tulevikku vaatava sammuga.

Näen ettevõttel üsna suurt potentsiaali, kuna Eesti mastaabis on tegemist esimese sellise tootmismahuga nuumlaudaga, kuid tõenäoliselt suurimat mõju hakkab see avaldama eelkõige kohalikele Saaremaa lihaveisekasvatajatele.

Kuigi ise pole Folia Agroga seni kokku puutunud, tunnen ettevõtte juhti Egon Jürissoni väga sihikindla ja kaalutleva inimesena. Olles kuulnud tema argumente ja kalkulatsioone, julgen arvata, et uus nuumalaut hakkab toimima edukalt.

Ilmar Kallas, ETKÜ lihaveisekasvatuse peaspetsialist:

Folia Agro nuumalauda valmine on kahtlemata positiivne nähtus Eesti lihaveisekasvatuses. Lihaveiste arvukuselt on Saaremaa suurim maakond ja seega on selles piirkonnas ka vajadus vastava ehitise järele olemas. Tegu on praegu Eesti suurima nuumakompleksiga. Kui Eesti lihaveisekasvatajad viibisid septembris Itaalias, oli seal külastatud nuumakomplekside suurus 4000–6000 veist ning oktoobri algul külastatud nuumakompleks Kanadas Cattle­landis võib korraga vastu võtta 25 000 lihaveist. Muidugi on ka mastaabid erinevad – Kanadas 12,5 miljonit ja Eestis PRIA andmetel 67 327 lihaveist.

Folia Agro nuumalaut saab ilmselt baasiks Saaremaa Lihatööstusele, Mandri-Eestile sellel tõenäoliselt suurt mõju ei ole. Mis puutub riskidesse, siis minu arvates suurim risk on seotud veterinaariga ja seda seoses suhtelist suure loomade hulgaga.

Tanel-Taavi Bulitko,  Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees:

Folia Agro nuumafarm on Eestis ainu­laadne, ent neid võib leida ka naaberriikidest, näiteks Soomes töötab selliseid 30 ringis.

Eestis oli nuumafarmi rajamiseks aeg ammu küps. Küsimus oli lihtsalt farmi tasuvuses, kuna Eesti veiseliha hind on sageli üks madalamatest Euroopas. Seetõttu oli lihtsam nuumaloomadena veised realiseerida mujale, mitte lõppnuumata veiseid kohaliku turu tarbeks.

Nuumafarmi rajamine annab võimaluse nuumata veiseid ühtlase ratsiooniga, tagades kiire juurdekasvu ning kvaliteetse liha. Eriti sobilik Folia Agro puhul on, et veised realiseeritakse kohalikule Saaremaa Lihatööstusele ning meil kasvatatud veiste väärtuslikust lihast toodang jääb kohalikule tarbijale.

Kindlasti on selliseid nuumafarme Eestisse veelgi rohkem vaja. Folia nuumafarm kasvatab oma farmides sündinud loomi, võimalus on tulevikus rajada ka farme, kuhu ostetakse nuumaveiseid kokku ka teistest ettevõtetest.

Eestisse esimese nuumafarmi rajamine on positiivne, see väljendab sektori tugevust ning paneb aluse uuele ajajärgule lihaveiste kasvatamisel, mis annab suurema võimaluse koostööks ka kasvatajate ja töötleva tööstuse vahel.

Suuremad riskid veiste kasvatamisel suurtes nuumakompleksides seonduvad eeskätt toodangu eest saadava hinnaga. Tähtis on, et kasvatajatele makstav hind oleks stabiilne, mis võimaldab tegutseda ning teenindada farmi rajamisega võetud kohustusi.

Aretusorganisatsioon saab farmidele kaasa aidata parima aretusmaterjali pakkumisega.

Autor: Kairi Oja, kaasautor