Euroala päästefondist käigus kümnendik

Tegelikkus on osutunud kardetust edukamaks – viiest abi vajanud riigist on praeguseks klientideks  jäänud vaid kaks ning 90% päästefondi laenuvõimest on kasutamata. 

Natuke üle 450 miljardi euro. Hispaania ja Küpros on ainsad programmid, mis ESMist on rahastatud. Mõlema programmi maht on kokku 50,3 miljardit eurot.

Juncker on palunud ESMi tegevdirektoril Klaus Reglingil võimalusi analüüsida. Kuid ESMi aktsionärid ei ole selles üksmeelel ning ilma aktsionäride ühehäälse otsuseta ei ole ESMile lisaülesannete andmine võimalik.

ESMi leping seda ette ei näe. Selleks tuleb ESMi lepingut muuta ja seda saab teha vaid 18 ESMi liikmesriigi konsensusliku otsusena.

Ootame ära, oktoobri lõpp on lähedal. Samas – kui on räägitud, et Euroopa pangad on kõige nõrgemad ja et sealt tuleb üks tohutu suur kohustus, siis tegelikkus on see, et Euroopa pangad on kriisi algusest oma kapitalipositsiooni parandanud umbes 450 miljardi euro võrra. Nende kapitaliseeritus on globaalselt üks tugevamaid.

Kuskil antakse, kuskil antakse vähem. Alati on ka see küsimus, kas pangad ei ole suutelised raha andma või et ettevõtted ei investeeri, sest ei näe, kust kasv peaks tulema. Kui vaadata raha hinda, siis intressimääradega enam madalamale minna ei saa.

ESM on jätkuvalt kriisihaldusmehhanism ja võimekus on olemas, kui riik vajab abi. Ja võrreldes kriisi algaastatega, kus räägiti ainult abipakettidest, siis mida aeg edasi, seda selgemaks on läinud panga omanike ja võlausaldajate panuse olulisus.

ESM on tõesti järjekorras kõige tagumine.

Kõige suurem kasu on ikkagi see, mida rahanumbrites mõõta on keeruline, et euro on sellisel kujul jätkuvalt alles. Eesti kõige olulisem investeeringute ja kaubanduspartner.

Laenud on väga pikaajalised, mis on teinud võla jätkusuutlikuks vaatamata suhteliselt kõrgele tasemele. Kõige pikem tagasimakse aeg on Kreeka laenudel, keskmiselt 32 aastat. Intressid on väga madalal, kuskil 1,5 protsendi kanti. Meie arvutuste järgi on Kreeka võib-olla sellest võitnud üksi 2013. aastal suurusjärgus 4,5% SKPst ehk ligi 8,6 miljardit. Ühel või teisel moel on see kõik aidanud ka Eesti majandust.

Kui OECD hindas mullu oma liikmeid, kes on kõige rohkem struktuurireforme ellu viinud, siis esiviisikus oli neli programmiriiki – Kreeka, ­Iirimaa, Portugal ja Hispaania. Viies riik oli Eesti. Kõigi puhul võib rääkida sisulisest paranemisest.

ESM dividende ei ole maksnud, eelmise aasta kasum oli 254 miljonit eurot. Raha läheb tagasi reservi. EFSFis samamoodi, kui kasum tekib. Meie eesmärk on tagada, et  80 miljardi euro suurune sissemakstud kapital säiliks. See annab meile võimaluse laenata turgudelt väga madalate intressidega ja hoida programmiriikide laenuintressi madala.

ESMi puhul: kui teised maksid põhikapitali sisse neljas osas, siis Soome pidi kohe maksma. Oli nende valik.

Instrument on kokku lepitud, kuid ei ole veel formaalselt osas riikides – sealhulgas Eestis – heaks kiidetud. Peab käima parlamentide kaudu.

Kui küsida, kas keegi on ukse taga küsimas, siis seda ei ole. Seda võib ka teistpidi pöörata – fakt, et ESM on olemas, võimaldab mõnel riigil turupõhist rahastamist saada. Investorid teavad, et on olemas toimiv ja ennast tõestanud kriisihaldusmehhanism.

EFSFst ja ESMist kokku on praeguseks rahastatud umbes 230 miljardit eurot. Investorbaas on jämedalt öeldes pool Euroopast, ­Aasia osakaal on 20–30 protsenti, ülejäänud on muu maailm. Alustati sisuliselt nullist, keset kriisi, kuid oleme suutnud raha laenata väga konkurentsvõimelistel tingimustel. Võrreldav Euroopa Investeerimispangaga. 

Kreeka on juba praegu väga palju võitnud. Meie laenud on väga pika tähtajaga ning väga madala intressiga ja seetõttu on võlg jätkusuutlik. Kas astutakse veel mingeid täiendavaid samme võlakoorma vähendamiseks või mitte, on euroala rahandusministrite pädevuses  konsensuslikult otsustada.

ESMi maksimaalne laenuvõime on 500 miljardit eurot, aga me ei eelrahasta oma tegevust. Laename turult ainult selleks, et rahastada ESMi abiprogramme. Meie praegune mandaat on, et oleme kriisihaldusmehhanism. Kas 10 aasta pärast on mandaat sama või on lisandunud teisi ülesandeid, on euroala rahandusministrite otsustada.