Mis lõi praamihankel kaardid sassi?

Artikkel

- Uudised
- Koit Brinkmann
- Katariina Krjutškova
- 17. oktoober 2014 kell 9:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mis lõi praamihankel kaardid sassi?
Majandusminister Urve Palo juhitava ministeeriumi valitud võitjaga praamihankelepingu võib tühistada rahandusminister Jürgen Ligi juhitava ministeeriumi otsus.Foto: Andres Putting, Eesti Ajalehed/Delfi
Praamiliikluses suurt kokkuhoidu pakkunud hanget ähvardab tühistamine.
Kahe ministeeriumi kemplus
Avalikkuse jaoks ootamatult praamihankesse sekkunud rahandusministeerium leiab, et majandusministeeriumi riigihanke komisjonil ei olnud alust jätta esimesel, avalikul vedaja leidmise hankel ainsana pakkumise teinud OÜ Väinamere Liinid kvalifitseerimata.
Rahandusministeerium leidis, et mitte ühegi puuduse suhtes, mistõttu Väinamere Liine ei kvalifitseeritud hankele, ei ole majandusministeerium põhjendanud pakkumuse olemuslikku mittevastavust hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele. Seega ei ole majandusministeerium sisuliselt põhjendanud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise lubatavust. Rahandusministeerium saatis nimetatud kirja arvamuse avaldamiseks lisaks majandusministeeriumile ka hankel osalenud Väinamere Liinid OÜ-le ning Tallinna Sadama tütarfirmale TS Laevad OÜ-le. Vastuväiteid oodatakse hiljemalt 21. oktoobriks.
Majandusministeerium omakorda teatas eile, et kuna nad on rahandusministeeriumi kirja äsja kätte saanud, siis seda analüüsitakse ja esitatakse vastuväited mõne päeva jooksul. Majandusministeerium esitas ka pressiteates vastused rahandusministeeriumi argumentidele:
esimene Väinamere Liinide pakkumus ei vastanud hanketingimustele, sest pakkuja esitas tingimusliku pakkumise. Sellist pakkumust ei luba seadus ega kohtupraktika vastavaks pidada.
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke eelduseks on riigihangete seaduse kohaselt asjaolu, et avatud hankemenetluse käigus esitatud pakkumus või pakkumused erinevad oluliselt hankedokumendis toodud tehnilisest kirjeldusest.
Rohuküla–Heltermaa ja Kuivastu–Virtsu parvlaevaliinidel vedaja leidmiseks korraldatud hankemenetluse esemeks on teenuse osutamine nelja parvlaevaga alates 01.10.2016, seega on tehniline kirjeldus mõeldud kõigi teenuse osutamiseks kasutatava nelja parvlaeva kohta. Lisaks on hanke esemeks riigi õigus hankelepingu lõppedes osta neli tehnilisele kirjeldusele vastavat parvlaeva välja.
Väinamere Liinid OÜ pakkumuses puudusid asjakohased kinnitused ja tõendid selle kohta, et Väinamere Liinid OÜ-l oleks võimalik kasutada kolme prahilaeva avaliku teenuse osutamiseks alates 1. oktoobrist 2016. Pakkuja esitas üksnes allprahilepingu peamise lehe, kust ilmnes, et laevade prahtimise õigus alates 1. oktoobrist 2016 sõltub lisatingimustest, mida aga majandusministeeriumile ei avaldatud. Ka neljanda laeva olemasolu kohta alates 1. oktoobrist 2016 ei esitanud Väinamere Liinid hanketingimustes nõutud kinnitust. Seega puudus sisuliselt hanke ese, mille vastavust tehnilisele kirjeldusele oleks kontrollida saanud – esitatud pakkumus ei andnud teavet, kas pakkumuses viidatud parvlaevu ka tegelikult 1. oktoobrist 2016 avaliku teenuse osutamiseks kasutada saab. Puudus teave, kas ükski pakkumuses viidatud laev selleks ajaks üldse liinile jõuab. See tähendabki, et pakkumus ei vastanud hanketingimustes ettenähtud tehnilisele kirjeldusele.
Üks hanke oluline ese on riigi õigus hankelepingu lõppedes teenuse osutamiseks kasutatud ning hanketingimustes ettenähtud tehnilisele kirjeldusele vastavad parvlaevad välja osta. Selle võimaluse tõendamiseks pidi pakkuja esitama prahilaevade omaniku vastava kinnituse. Paraku pakkuja prahilaevade omaniku mingit sellist kinnitust ei esitanud. Väärib rõhutamist, et Saaremaa Laevakompanii ei ole laevapereta laevade registri andmetel pakkumuses viidatud laevade omanik. Seega puudus ka selles suhtes tõendus hankelepingu eseme olemasolu kohta, mille vastavust tehnilisele kirjeldusele kontrollida.
Lisaks sellele, et puudus teave ja selgus pakkumuses viidatud parvlaevade keeruliste omandisuhete ja mitmeastmeliste prahisuhete kohta, mida pakkuja selgitama ei soostunud, teatas Väinamere Liinid OÜ oma pakkumuses ka seda, et ei nõustu hanketingimustes ja hanketingimuste lahutamatuks osaks olnud avaliku teenindamise lepingu projektis ettenähtud läbipaistva aruandluse esitamisega kasutatud dotatsiooni kohta – ka see nõue oli tehnilise kirjelduse osa ning keeldumine läbipaistva aruandluse esitamisest tähendab samuti, et Väinamere Liinid OÜ pakkumus ei vastanud olulises osas tehnilisele kirjeldusele.
Teisipäeval teatas majandusministeerium, et valis saartevahelistel liinidel parvlaevaühenduse korraldamiseks välja Tallinna Sadama tütarfirmade ühispakkumise, mis ületas pika puuga senise operaatori, Vjatšeslav Leedo ettevõtte pakutud hinda. Näis, et kaua käärinud praamihange saab soovitud ja rahuliku lahenduse. Päev hiljem rahandusministeeriumist läkitatud dokument võib kõik kaardid aga uuesti segi lüüa.
Nimelt saatis rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond majandusminister Urve Palole otsuse projekti, milles seisab kavatsus hankemenetlus kehtetuks tunnistada. Kui nii juhtuks, muutuks tühiseks ka Tallinna Sadamaga sõlmitud leping.
Seega on tekkinud olukord, kus hanke võidab küll odavama pakkumise teinud ettevõte, ent juriidiliste eksimuste tõttu võib viga kalliks maksma minna. Kui ministeeriumi võimalikud vead leiavad kinnitust, võib võitjaks osutuda ligi 60 miljonit kallima hanke teinud Väinamere Liinid – Vjatšeslav Leedole kuuluv ettevõte, mis on juba aastaid parvlaevaliiklust korraldanud ja riigilt priskeid dotatsioone saanud.
Väinamere Liinid tegid pakkumise ka esimeses voorus, aga septembris teatas majandusministeerium, et ettevõte ei kvalifitseeru. Seepeale alustati väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, mille võitis Tallinna Sadam. Praegu ongi rahandusministeeriumil hambus just see teine hange, mille üle riigihangete ja riigiabi osakond teeb järelevalvet juba septembri lõpust.
Üllatav kiri
Senine analüüs näitab, et hankel rikuti seadust, viga ei saa parandada ning hankega edasi minna pole võimalik. “Kuna rikkumine on fundamentaalne ja kestev ning seda ei saa menetluse hilisemas faasis kõrvaldada ega lõpetada,” seisab dokumendis. Vähe sellest. Mitmes punktis leitakse, et Väinamere Liinide pakkumus vastas üldjoontes juba esimese hanke tingimustele ning etteheited polnud olemuslikud.
Majandusministeeriumi üllatas rahandusministeeriumi kolleegide seisukoht. “Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium läks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusele üle vastavalt rahandusministeeriumi koostatud juhistele – nimelt näeb riigihangete seadus ette, et rahandusministeeriumi kohustuseks on nõustada hankijaid riigihangete seaduse rakendamise küsimustes. Seega on nende vastupidine seisukoht üllatav,” selgitas ministeerium oma teates. Samas on ministeeriumi teatel tegu normaalse protsessiga, kus osapooled omavahel vaidlevad.
Ehkki dokumendis olev tekst kõlab resoluutselt, ei jaga ka rahandusminister Jürgen Ligi selles kõlavat seisukohta. “Antud hankes on tehtud minimaalselt see viga, et pole esitatud põhjendusi, miks on valitud kõige haruldasem ja pimedam hankeviis – praegused põhjendused seda ilmselt ei võimalda ning vaja on paremaid. Samuti ei olnud mõistlik välja hõigata konkursi võitjat, sest käimas oli järelevalve hankeviisi pärast ning vaidlustuskomisjon oli muude vaidluste tõttu juba keelanud lepingut sõlmida,” teatas minister oma Facebooki postituses.
Samas ei nõustunud Ligi väitega, et hanke läbikukkumise eest peaks vastutuse võtma ka rahandusministeerium, sest seadus kohustab neid hankijaid nõustama riigihangete seaduse rakendamise küsimustes ning majandusministeerium olevatki kõik sammud kooskõlastanud rahandusministeeriumiga. Ligi väitis, et see pole tõsi: “Rahandusministeeriumilt ei ole majandusministeerium sel teemal nõu küsinud ega ole seda ka antud – hankeviisist sai järelevalve teada ajalehest.”
Poliitiline maik
Võib jääda ka mulje, et tegu on poliitilise kemplemisega ning justkui rahandusministeerium eesotsas reformierakondlasest Ligiga tahaks niigi negatiivset tähelepanu pälvinud sotsist Palole ära teha. Seda oletust toitsid opositsiooni avaldused.
Kõik rõhutasid eile justkui ühest suust, et praegu pole veel midagi otsustatud, ning viitasid sellele, et järelevalve ülesanne ongi täiendavate selgituste küsimine. Majandusministeerium peab vastuargumendid esitama tulevaks esmaspäevaks.
Aastaid Väinamerel praamiliiklust korraldanud Väinamere Liinide ärile ähvardas uus praamihange lõpu teha, kuid lahvatanud vaidlus annab neile taas lootust.Foto: Veiko Tõkman, Äripäev
Kolmapäeval selgus, et riigile kuuluva Tallinna Sadama tütarfirmade pakkumine lõi parvlaevaühenduse korraldamise hankel pika puuga senise operaatori, Vjatšeslav Leedo ettevõtte pakutud hinda. Nimelt teatas majandusministeerium, et valis Rohuküla–Heltermaa ja Kuivastu–Virtsu liinil parvlaevaühenduse korraldamiseks Tallinna Sadama tütarfirmade TS Laevad ja TS Shipping ühispakkumise. Tallinna Sadam küsis kümneaastase lepinguaja eest riigilt dotatsiooni ligi 200 miljonit eurot, mis oli ligi 60 miljonit vähem kui Väinamere Liinide pakkumine. Äripäeva andmetel on Tallinna Sadama pakkumine umbes 8protsendilise tootlusega, samuti on pakkumises arvestatud võimalikke ülekulusid.
Mandri ja saarte vahel laevaliikluse korraldamise avatud rahvusvahelisele hankele laekus tähtajaks ainult üks pakkumus – OÜ-lt Väinamere Liinid, kuid pakkuja ei vastanud majandusministeeriumi teatel kvalifitseerimistingimustele. Seejärel toimus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, mille võitiski Tallinna Sadam. “See, mille kohta öeldi, et see pole võimalik, on tõeks osutunud. Kokkuhoiunumbrid põhinesid eksperthinnangutel ja pooleteise aasta tagused laevaehitushindade prognoosid vastavad praegusele turuolukorrale,” kommenteeris endine majandusminister Juhan Parts.
Seevastu Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhatuse esimehe Tõnis Rihvki hinnangul oli jutt hanke ausast konkurentsist jama. Rihvki sõnul on nii majandusministeeriumi kui ka minister Urve Palo käitumine vastuoluline, sest seaduste järgi ei tohiks hanget läbi viia sama ametiasutus ega inimesed, kes on seotud hankes osaleva ettevõttega, antud juhul siis Tallinna Sadama ja selle tütarettevõtetega. Eile teatas Rihvk, et nende hinnangul püüab majandusministeerium vastutusest kõrvale hiilida ja eksitab avalikkust, nagu ei täidaks ettevõte esitatud nõudeid.
Samuti on Rihvki hinnangul kahtlane lubatud kokkuhoid. “Me ei pääse dokumentatsioonile ligi, kuid meil on alust arvata, et 60 miljonit kokkuhoidu on pigem raamatupidamislik vangerdus, kus odav rendihind saadakse laevade maksumuse ajatamisega amortisatsiooniperioodi lõppu. Seeläbi peab riik hiljem laevad Tallinna Sadamalt lihtsalt kallimalt välja ostma ning sinna kaob ka see 60 miljonit kokkuhoidu. Tegelikult võivad kliendid kahe aasta pärast seista silmitsi olukorraga, kus tänased laevad töötavad mujal ja kiiruga projekteeritud ning ehitatud laevade puudustest tekkinud vead maksab kinni maksumaksja,” täiendas Rihvk.
“Ma ei laseks end üldse häirida sellest, kui hakatakse tegema juriidilisi katseid protsessi pidurdamiseks,” vastas Parts küsimusele, kas ta prognoosib praeguse operaatoriga sama ägedat võitlust nagu reisirongiliikluse opereerimisõiguse äravõtmist Edelaraudteelt. “Kui Tallinna Sadama pakkumine on 60 miljonit eurot parem, siis see räägib ise enda eest. Praegusel operaatoril soovitaksin teha riigiga koostööd ja aru saada, et ta on uues reaalsuses.”
Valitsus lubab vigade parandust
Pärast seda, kui tuli avalikuks, et praamihange võib ebaõnnestuda, lubasid ministrid olukorra parandada.
“Rahandusministri, maksumaksja ja kodanikuna oleks mul väga kahju, kui ühendus peaks sellest lõpuks kallimaks minema, aga praegu ju pole veel ka järelevalve lõppenud ning kui protseduuriline viga kinnitust leiab, saab parima tulemuse nimel viga parandada,” ütles rahandusminister Jürgen Ligi.Analüüs on pooleli. Äripäev küsis ministrilt, kas ees võib seista kohtuvaidlus. “On palju parem, kui oma korrektuuride peale mõtleb riik, mitte kellegi advokaadid ja kohus,” vastas ta. Samas ei soovinud Ligi teemat põhjalikumalt kommenteerida: “Pean laskma detaile siiski audiitoritel kommenteerida, see on nende analüüs ja järelevalve on sõltumatu.”
Vahetult praamihanke eest vastutav majandusminister Urve Palo oli puhkusel, mistõttu võttis valitsuse pressikonverentsil tule enda peale sotside esimees ja kaitseminister Sven Mikser. Ka tema jäi napisõnaliseks, tuues põhjuseks, et on end vaid uudiste vahendusel kurssi viinud.
Samas lisas Mikser, et tema hinnangul oleks majandusministril olnud keeruline Väinamere Liinide esimest pakkumist parvlaevade hankes nõuetele vastavaks tunnistada. Ta lisas, et praegu ei ole otsuseid teine hange kehtetuks tunnistada, kuna rahandusministeeriumil on kahtlustus, et esimene hange Leedo pakkumisega vastas tingimustele. Praamihanget ei ole peatatud.Vaidlus on tavaline asi. Mikseri sõnul on majandusministeeriumil aega viis päeva, et rahandusministeeriumi audiitoritele vastata ning anda hinnang, miks esimene hange kehtetuks tunnistati. Ta lisas, et kindlasti peab olema riigil võimalus pakkuda maksumaksjale võimalikult soodsat ja kvaliteetset praamiühendust. “Ma loodan, et vaidlus kulgeb positiivselt. Vabandan saartel elavate inimeste ees ja nende ees, kes peavad mandri ja saarte vahel liikuma, et selletaoline segadus avalikkuses toimub,” rääkis Mikser.
Mikser ütles, et ei hakka kinnitama süüdistusi, nagu oleks Leedo raha Reformierakonnale liiga armsaks saanud. Hankevaidlused on ministri sõnul pigem tavapärane kui erakordne. “Vaidluse tulemusena saab selgeks, kas on tegemist lihtsalt juriidilise asjaga või on siin poliitilised mõjud ka,” märkis ta.
Mikser ütles, et kindlasti on avalikkus saanud segaseid signaale, ent kordas taas, et see on hangete puhul pigem reegel kui erand. “Vaidlustes sünnib tõde ja ma usun, et see ei ole viimane riigihankevaidlus, mida avalikkusel tuleb pealt näha,” lisas ta.
Opositsioon asus aga kohe rünnakule. “Tänane teadaanne, et rahandusministeeriumi hinnangul on kogu praamihange ebaseaduslik, viitab selgelt Reformerakonna tagatoa sekkumisele. Praamihanke lõpplahendus muutus SLK jaoks järsku ebasoodsaks ja maksumaksja oleks võitnud 60 miljonit.
Reformierakond otsustas rahandusministeeriumi abiga minister Palo põhja lasta,” teatas IRLi eestseisuse ja riigikogu liige Margus Tsahkna pressiteate vahendusel. Tema hinnangul pole valitsus tegelik otsuste langetamise koht. “Kogu valitsus eesotsas peaministriga pidi olema teadlik, et rahandusministeerium jälgis toimuvat juba alates 24. septembrist,” põhjendas ta.
TAUST: Praamiskeem sundis laevu hankim
Väinamere Liinide kasutatavaid parvlaevu omab praegu ettevõtja Olav Miilile kuuluv firma. Äripäev kirjutas septembris, et kuigi Saare- ja Hiiumaad mandriga ühendavate praamiliinide operaator Väinamere Liinid on kahjumis, teenivad laevu omavad Olav Miili firmad igal aastal investeeringult suurt tulu. Kui ettevõtete aruannete põhjal kulutab Olav Miil laevalaenude põhiosamaksetele ja intressile aastas kokku pea 7 miljonit eurot, siis edasi on ta laevad andnud kõrge intressiga kapitalirendile, mille eest saab aastas üle 11 miljoni.
Laevade finantseerimine oli Miili sõnul kulukas. “Kolme laeva ehitus algas 2007. aastal ning nõudis finantskriisi aastate jooksul lisaks märkimisväärsele ehituseks kulunud omakapitalile ka suuri kulutusi seoses lepingute koostamise ning tehingute struktureerimisega,” kinnitas ta. “Laeva omanikele makstud prahitasud vastavad turutingimustele ning on arvutatud laevadesse tehtud investeeringuid ja prahtimisperioodi arvesse võttes,” selgitas Miil e-kirjas.
Laevade kapitalirendileping on sõlmitud aastani 2026. See tähendaks, et intressivahe tõttu võidaks Miili firmad selle ajaga järgnevate aastate jooksul kolme laeva pealt 56 miljonit eurot. Kindlasti ei saa seda arvestada ettevõtja tuluks, sest lisaks laevade soetamisse paigutatud omafinantseeringule vajavad laevad hoolt ning mida aeg edasi, seda enam lisainvesteeringuid.
Parvlaevad nimedega Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa soetati 2010.–2012. aastal väidetavalt kokku 90 miljoni euro eest ning praegu võiks olla nende raamatupidamuslik väärtus Äripäeva hinnangul 75 ja 80 miljoni euro vahel.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum