Gaselli ärihoog püsib Soome rebastel

Artikkel

- Uudised
- Väinu Rozental
- 20. oktoober 2014 kell 12:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Gaselli ärihoog püsib Soome rebastel
Gaselli TOPi jõudnud ettevõtte Esträv Grupp omanik Bruno Jakobi pakub Soome rebasefarmidele teenustöid. Foto: Väinu Rozental
Endises rannarootslaste kogukonnas Noarootsis üles kasvanud Bruno Jakobi viis kunagine juhutöö rannarootslaste kogukonda Soome ja nüüd osutab tema firma sealsetele rebasefarmidele teenustööd.
Mis on kiire kasvu põhjused?Aastatel 2010—2012 kasvas OÜ Esträv Grupp ärikasum 3,95 ja käive 1,90 korda.- Keskendumine teenustööle Soomes. Pärast ehitusmulli lõhkemist loobus Esträv Grupp ehitustegevusest ning keskendus vaid karusnahkade töötlemisele Soome rebasefarmides. Firma senise kaasomanikuga saavutati kokkulepe, et tema võtab üle liistud/ekskavaatorid.- Masu õppetund. Masust väljatulek andis kogemuse, kuidas kulusid kokku hoida ja optimaalselt tegutseda. Liisinguid ja laene pole firma põhimõtteliselt enam võtnud, elatakse põhimõtte järgi — ära osta, kui ei ole raha.- Töömahu kasv. Kuna aastatel 2010—2012 tõusid maailmaturul karusnahahinnad, asusid Soome rebasefarmid end julgelt laiendama. Mis omakorda tähendas, et farmid olid sunnitud rohkem teenust sisse ostma. Esträv Grupi töötajate arv tõusis neil aastail kolmandiku võrra.
Karusnahatöötleja kolm soovitust- Igast jamast on väljapääs. Isegi kui on väga raske aeg, ei tasu kohe käega lüüa. Esträv Grupil tekkis pärast ehitusmulli lõhkemist poole miljoni krooni suurune riigivõlg. Ehkki peast käisid läbi mõtted jätta võlgades firma maha, sisendasin endale, et ma pean august välja tulema. Tegutsesin kogu oma jõu ja mõistusega selle nimel. Sain võlast lahti kiiremini kui aastaga.- Koostööpartner pole rahakott. Kui sul õnnestub saada koostööpartneriks rikas välismaalane, siis see ei tähenda, et ka sina oled nüüd hoobilt rikas. Ära hakka kohe dollareid lugema, ära kruvi teenusehinda üles. Oluline on tagada stabiilne ja pikaaegne koostöö.- Kõik on inimsuhetes kinni, eriti äris. Tuleb inimestega osata suhelda ja mõni asi teinekord enda teada jätta. Mina olen alati püüdnud olla rahulik ja kõigiga hästi läbi saada. Kui aga poliitika ja äri kokku hakkavad minema, siis on probleemid majas.
Karusnahkade esmatöötlust tegev OÜ Esträv Grupp on Soome karusnahafarmerite silmis väga heas kirjas. Firma teeb allhanget umbes 80 rebasefarmile. Tänavu jõudis Soomes tegutsev Haapsalu firma Gaselli TOPi, 588. kohale.
Kuigi piirkond Lääne-Soomes, kus Esträv Grupp tegutseb, on täielikult rootsikeelne, pole Jakobi seda keelt siiski selgeks saanud. "Noarootsi põhikoolis öeldi meile, et kes tahab vabatahtlikult rootsi keelt õppida, tulgu tundi, ja kes ei taha, võib minna palli mängima. Mina läksin muidugi palli mängima," meenutab Jakobi 1980ndate aastate lõppu jäänud kooliaega muigvel sui. "Ja kuna rebasefarmi peremees, minu praegune äripartner räägib soome keelt puhtalt, on mullegi hoopis see keel külge jäänud. Aga rootsi keelest aru ma muidugi saan."
Eestlased on kõvad töörabajad
Tegelikult ei osanud Jakobi 2000. aasta novembris, kui tuttava kutsel Soome rebasefarmi lihttööliseks läks, sõnagi soome keelt. Küll aga oskasid ja tahtsid eestlased Soomes kõvasti tööd rabada. Isegi nii kõvasti, et farmi omanik Sten Bertula kutsus neid järgmiseks hooajaks tagasi.
"Sten oli nii vaimustatud meist. Et kõik toimib — meestel on pead otsas ja mõtlevad kaasa," räägib Jakobi. "Jutt meist levis kiiresti ja ka teised rebasefarmide omanikud tulid küsima, kas me järgmiseks hooajaks neile ka töökaid inimesi saame orgunnida."
Palgatöötajast ettevõtjaks
Rebasekasvatuspiirkond asub Vaasa lähedal, 100 kilomeetri raadiuses tegutsevad farmid annavad 90% Soome karusnahatoodangust. Millegipärast sobib 62. põhjalaiuskraad klimaatiliselt hästi rebastele - Soome karusnahad on maailmas ühed kvaliteetsemad. Farmides kasvatatakse peamiselt sinirebaseid ja vähemal määral nn ristirebaseid ehk sinirebase ja hõberebase segu.
Jakobi ja tema kolleegid Eestist müttasid mitu aastat hooajatöölistena rebasefarmis, kuni Sten Bertula soovitas Jakobil asutada oma firma, et karusnaha töötlemise teenuse osutamise eest enam teenida. "Olin ettevõtluses täiesti roheline ja palusin firma loomisel abi oma sõbralt Taavi Käskilt, kelle kaasasin ka omanikeringi," sõnab Jakobi. Esträv Grupp moodustati 2004. aasta juunis. Firma nimes olev sõnaühend räv tähendab rootsi keeles rebane.
Ehitusbuum kõrvetas
Esträv Grupi äritegevus Soomes läks algusest peale hästi käima. Kuna tasapisi võttis Eestis tuure ehitusbuum, otsustasid kompanjonid hakata kodumaal lisaks teenima kopatööga. Liisiti esimene ekskavaator, seejärel teine ja kolmaski. Ning siis läks ehitusmull lõhki. Esträv Grupp ei suutnud liisingut maksta ja jäi ka riigile võlgu. Firma päästis see, et loobuti ehitustegevusest ja keskenduti vaid teenustööle Soome rebasefarmides. Jakobi jätkas Esträv Grupi ainuomanikuna.
Tema firma töötleb hooajal umbes 250 000 rebasenahka, kõik töötajad on eestlased.
Bruno Jakobi- Lõpetanud Haapsalu 34. kutsekeskkooli ehituse eriala.- Töötanud üleajateenijana ja vahetusevanemana Muuga piiripunktis ning Haapsalus ehitusobjektidel.- 2000. aasta sügisel läks Lääne-Soomes Vexala asulas asuvasse rebasefarmi hooajatööliseks.- 2004 — asutas OÜ Esträv Grupp, mis osutab rebasefarmidele karusnaha töötlemise teenust.- Soome koostööpartneri, rebasefarmi omaniku emaettevõtte HJ. Bertula & Son AB müügidirektor.- Osaleb 16-aastase poja Egertiga nõukoguaegsete tagaveoliste autode SU-klassis rahvarallidel kaardilugejana.
OÜ Esträv Grupp- Asutatud 7.06.2004 Haapsalus.- Töötleb karusnahku Soome rebasefarmides.- Gaselli TOPis 588. kohal.- Asutajad Bruno Jakobi (66,7%) ja Taavi Käsk (33,3%, formaalselt oli osanik kuni 2013. aasta maini).- Omanik ja juht Bruno Jakobi.- Töötajaid 34.- Hooajal ehk novembrist märtsini töödeldakse kuni 250 000 rebasenahka, kevadel tegeldakse rebaste paaritamisega.- 2013. aasta käive oli 905 323 eurot ja kasum 7824 eurot.- Kogu käive tekib Soomes.- 2006 — liisiti esimene ekskavaator ja hakati pakkuma kaevetöö teenust.- 2009 — lõpetati kaevetöö ning keskenduti vaid karusnahkade töötlemisele Soomes.- 2013 — Haapsalus asutati tütarfirma OÜ Bertula & Jakobi, mis õmbleb karusnahatooteid ja töökindaid.
Kõrghooaeg sügisest kevadeni
Nahastamishooaeg kestab novembrist jaanuarini ja järeltöötlemine jaanuarist märtsini. Nülitud nahalt kraabivad mehed kõigepealt rasva maha, seejärel naised trummeldavad, venitavad, kuivatavad ja kammivad toornahka. Parkimisega Esträv Grupp ei tegele. Küll aga tegeleb kevadisel paaritamishooajal emaste kunstliku seemendamisega. "Isasloomadelt sperma võtmise ja emaste tiinestamisega olen kõik need aastad isiklikult tegelenud," märgib Jakobi.
Lisaks Esträv Grupi juhtimisele töötab Bruno Jakobi rebasefarmi omanikfirmas HJ. Bertula & Son müügidirektorina ning koos farmiomaniku Sten Bertulaga asutasid nad mullu OÜ Bertula & Jakobi. Haapsalu lähedal Uuemõisas tegutsev Bertula & Jakobi õmbleb karusnahatooteid ja kuumakindlaid kindaid.
Tegevjuhti pole leidnud
Tööülesannete tõttu pendeldab Bruno Jakobi pidevalt Eesti ja Soome vahet. "Ma ei ole leidnud Esträv Gruppi endale asetäitjat. Ülemuseks ei panda, ülemuseks peab saama," lausub Jakobi ja lisab, et loomulikult on pendeldamine tüütu ja väsitav ning häirib pereelu. "Aga pere on minu tegemisi alati toetanud, tänu abikaasa toele ongi mu ettevõtmistel nii hästi läinud. Ja mina pühendan kogu oma vaba aja perele."
Nii osaleb Jakobi näiteks koos oma 16-aastase poja Egertiga hobi korras rahvarallidel. "Poiss sõidab ja mina olen kaardilugeja," täpsustab Jakobi. Ta tõuseb toolilt ja kutsub ajakirjaniku akna juurde, kust avaneb vaade Uuemõisa Autokeskuse hoovile. "Näed, seal platsi peal see kollane on trenniauto ja selle Mosuga (Moskvitš - toim.), mis bussi kõrval on, olen ma ise rallit sõitnud," seletab ta hoogsalt. "Ja üks garaaž on meil teisel pool maja ning seal on hoiul meie võistlusauto."
Oma farmiga ei soovi riskida
Miks Jakobi kui Soome rebasekasvatusringkonnas tunnustatud allhanke pakkuja pole riskinud Soomes oma farmi asutamisega? "Ma olen natuke kõhkleja vend, seda oleks pidanud tegema viis aastat tagasi," tunnistab ta. "Oleks, oleks. Ma olen öelnud, et oleks ma olnud viis aastat vanem, oleksin nõukogude aja lagunemise kuidagi ära kasutanud. Aga ma olin siis noor ja loll, ei jaganud matsu ja ei mõelnud majanduslikult."
Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.
Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2010, 2011 ja 2012. 2010. aasta müügitulu peab olema üle 100 euro ja 2012. aasta müügitulu alla 13 miljoni euro.
Gaselli TOPi jõudis tänavu 1115 ettevõtet.
Gaselliliikumist toetab LHV.
Viimati Äripäevas ilmunud lood gasellettevõtetest:- "Mees porgandikujuliste puude metsast" Hiiumaa firmast OÜst Lehtma Saeveski 5. septembri lehes.- "Äriedu on tõlgitav" Tallinna firmast OÜst Titania Tõlked 17. septembri lehes.- "Sulgemisohus seafarm pääses nuumale" Raplamaa firmast OÜst Raikküla Seakasvatus 6. oktoobri lehes.
Kaks küsimust Bruno Jakobile
1. Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?
"Aus nimi on kallim kui kuld. Ükspuha kus maailma otsas sa elad või töötad, kui sa teed seda siiralt, ausalt ja südametunnistusega, siis sind austatakse ja sinu nimel on kaalu. Näiteks sain ma Soomes maja ostuks pangalaenu, ilma et mul oleks mingit tagatist. Mõned aastad tagasi hakkasin mõtlema, et milleks maksta korteri eest kallist üüriraha, kui sama summa eest võiks hoopis majalaenu tagasi maksta. Vexalas oli parasjagu müügis mulle sobiv korralik ühekordne eramu. Läksin kohalikku pangakontorisse ja küsisin, kas saan laenu. Pangas teati mind — olin ju üle kümne aasta kohalikus rebasefarmis töötanud — neil oli ülevaade minu sissetulekutest ning mul oli vajalik sissemakse olemas. Ära tuli õiendada väike formaalsus, ennast mingiks ajaks Soome sisse kirjutada, ning minust sai majaomanik. Isegi katastri nimetasin ümber Jakobi-nimeliseks."
2. Millest te unistate?
"Eraeluliselt on mu unistus olnud, et mu tütar ja poeg oleksid tublid ning terved. Mis puudutab ettevõtlust, siis tahaksin aidata luua tugevamaid ärisidemeid Soome ja Valgevene vahel. Nimelt töötan ma oma äripartneri firmas müügidirektorina, kelle ülesanne on leida uusi turgusid. Näiteks Valgevene ettevõtjate silmis on soomlastel väga hea maine. Mina rõhutan Valgevenes käies, et olen Soomes elanud ja töötanud 14 aastat."
KOMMENTAAR
Ei löö kunagi käegaTaavi Käsk, OÜ Rannavesi juhataja ja kaasomanik
"Me kahekesi Brunoga alustasime Esträv Grupiga ja reaalselt tegutsesime koos kuni ehitusbuumi lõppemiseni. See oli tol hetkel loomulik lahendus, et Bruno keskendus Soome rebasefarmidele ja mina jäin Eestis koppade rentimisega edasi tegelema läbi oma firma. Kindlasti Bruno oma valikut tehes midagi ei kaotanud, vastupidi, tundub, et tema äri Soomes läheb järjest paremini. Kui oma rida stabiilselt ajada ja sellele pühenduda, siis asi kannab vilja. Bruno on väga järjepidev olnud oma asja ajamisel. Kui ta midagi ette võtab, siis ta ei löö kergesti käega. Eks temalgi on olnud raskemaid aegu, aga ta pole kunagi löönud käega. Inimesena on ta alati olnud muhe ja rõõmsameelne."
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Gasell
Hetkel kuum