Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põllumehed: riik uuristab kodumaise toidutööstuse jalgealust

    OÜ Makrilo omanik Urmas Laht ütleb, et valitsus tuleb saata Lätti ja Leetu õppima.Foto: Raul Mee

    Põllumehed järgmisel aastal riigieelarvest loodetud lisatoetust ei saa, kuigi Eesti riigil on õigus toetada neid riigieelarvest 23 miljoni euroga, kirjutas täna ilmunud Äripäeva ajakiri Põllumajandus.

    Miks ei saa põllumajandus toetusteta hakkama

    Miks loobus põllumajandusminister Ivari Padar võitlusest põllumeeste lisatoetuse eest

    Põllumeestel tänavu rekordiline viljasaak

    Kuidas aitab põllumajandusettevõtet rahavoogude planeerimine

    Millistel Eesi toidutööstustel on õigus müüa toodangut juutidele

    Kuidas tõrjuda mullast traatussi

    „Nüüd on otsustusjärg riigikogu käes. Rõhutame jätkuvalt, et julgeoleku kaalutlustel rakendatud sanktsioonide mõju peaks ühiskond kandma solidaarselt ja need ei tohiks jääda vaid mõne sektori ja ettevõtte õlgadele. Toidujulgeolek on oluline osa riigi julgeolekust. Valitsuse otsus tähendab, et turuhinna langusest tekkivale kahjule lisaks peavad põllumajandustootjad hakkama saama ka vähenevate toetustega,“ ütles Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu Äripäeva teemaveebile pollumajandus.ee.
    “Kuigi põllumajandusminister Ivari Padar kirjutas 16. septembril patriootilise artikli Eesti toidust ja selle olulisusest, siis eelarve koostamisel ei ole tema poolt olnud nii kindlameelset hoiakut märgata. Raha jagamisel püütakse põllumehi hoopis vastandada nii laste kui ka kaitsekulutustega, mis mõlemad on küll olulised, kuid ei taga rahva tervist. Selleks on ja jääb alatiseks kvaliteetne kodumaine toit,” avaldas nördimust Virumaa tuntuim seakasvataja, Markilo OÜ omanik ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Urmas Laht.
    Ta selgitas, et kui vaadata kogu Eesti põllumajandussektorit, siis on ilmselge, et me ei ole suutelised konkureerima Euroopa põllumeestega, kellel on täna võimalik saada riiklikkeu toetust. Näiteks Läti rakendab juba teist aastat emisetoetust ehk 350 eurot emise kohta. Kui Eestis rakendataks samasugust toetust, tooks see seakasvatajatele juurde ca 10 miljonit eurot aastas. „Selline olukord vähendab meie maaharijate konkurentsivõimet ja ei taga piisavaid võimalusi konkureerida teiste Euroopa Liidu põllumeestega. See omakorda toob kaasa investeerimisvõime vähenemise ja pikemas ajas suurema pankrotilaine,” on Laht resoluutne.
    Põllumajandus vajab lubatud lisaraha23 miljonit eurot lisatoetust oleks maaettevõtlusele väga suur raha. Kolme aasta seakasvatuse tulupuudujääk on Lahe andmetel ca 21 miljonit eurot ja tema sõnul sai see alguse riigi korraldatud julgeolekuvaru-teravilja mitte sihipärasest müügist ja hiljem Vene turu sulgemisest elussigadele. „Nagu kõik teavad, ei ole idaturu sulgemine seotud farmerite valede otsustega, vaid poliitikute ebakompetentsete otsustega. Meie sealihasektor suutis ise avada 2005. aastal Vene turu ja seal kaubelda kuni Vene pool lääneriikide elussigadele uksed sulges, mitte sigade madala kvaliteedi tõttu, vaid poliitiliste pingete tõttu,” selgitas Laht.
    Ja nüüd räägivad tema sõnul samad poliitikud uute turgude otsimise vajadusest, arusaamatuks jääb, miks seda ei räägitud varem, kui oli juba näha poliitiliste pingete eelseid märke. „Nüüd siis proovib Eesti valitsus veel kord nõrgestada oma kodumaise toidu julgeolekut ega häbene seda ka teostada,” põrutas Laht.
    Ta lisas, et sellist käitumist saavad lubada üksnes inimesed, kes ei hooli oma riigist ja selle elanikkonna tervisest. „Täna tuleks meie valitsus saata Lätti ja Leetu õppima, kuidas oma riigi ja rahva tervise eest seista ja toidutootjaid keerulisel ajal abistada,” soovitas ta.
    Põllumehed raskustes üksiKa aasta põllumees 2013 ja piimakarjakasvataja Tõnu Post Saaremaalt Kõljala Põllumajanduslikust OÜst tõdes, et tänavune eelarve ei vasta lootustele. ”Möödunud aasta otsustega langetati kõigepealt põllumeeste üldist toetuste taset, seejärel tuli otsus vähendada riigi omaosalust. Nüüd on lisandunud veel toodangu turustamisraskused koos hindade järsu langusega, mis ei ole mitte mingil kujul põllumeeste tekitatud, aga kogu raskuspunkt on jäetud lihtsalt vastutustundetult vaid põllumeeste kanda,” kommenteeris Post.
    Samas on ka tema sõnul Balti naabrid kohe ja kiiresti reageerinud tekkinud olukorrale ja lubanud oma põllumeestele lisatoetusi raskete olude üleelamiseks. „Kui selline situatsioon jääb pikemalt kestma, võib karta paljudele Eesti tootjatele keerulist aastat. Kuna kogu Euroopa Liidu põllumajandus on sõltuv toetustest ja me tegutseme samal turul, siis oleme konkurentsitingimustelt palju halvemas olukorras ja raske on sel juhul leida rahuloluks põhjusi,” möönis Post.
    Järgmise aasta riigieelarves on põllumajanduse ja kalanduse toetamiseks kokku ette nähtud 297,56 miljonit eurot.
    Eelmine valitsuskoalitsioon otsustas selle aasta eelarvest juba jätta välja raha üleminekutoetuste maksmiseks, mis tähendab Eesti põllumajandustootjate jaoks ettevõtte tasandil kuni ca 40% otsetoetuste vähenemist. Aasta alguses otsustas ametis valitsus vähendada uue perioodi maaelu arengukava kaasfinantseerimist 70 miljoni euro võrra.
    Euroopa Liit on põllumajanduspoliitikat reformides Eestile koos teiste uute ELi liikmesriikidega ette näinud võimaluse riigieelarvest põllumehi kuni 2020. aastani täiendavalt toetada, et kompenseerida Eesti põllumeeste madalamaid ELi otsetoetuse tasemeid. Võrdsete konkurentsitingimuste seisukohalt on oluline seegi, et Läti ja Leedu on teatanud oma põllumeeste täiendavast toetamisest.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.