Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Swedbank Eestil kopsakas tulu

    Swedbanki sularahaautomaat.Foto: Andras Kralla

    Swedbanki Eesti üksuse tänavuse üheksa kuu kasum oli 119,4 miljonit eurot. Puhas intressitulu oli 135,5 miljonit (kasv 14%), puhas teenustasutulu aga 52,3 miljonit eurot (kasv 6%).

    Swedbank selgitas oma pressiteates, et tulud kasvasid eelmise aastaga võrreldes peamiselt tänu aktiivsemale äritegevusele, kulud jäid muutumatuks. Laenukahjude eraldised aga olid väiksemad ja maksukulud suurenesid.
    "Siinne majandusaktiivsus ei vähenenud hoolimata süvenevast ebastabiilsusest Venemaal ja Ukrainas ja see kajastub ka meie heades äritulemustes. Laenunõudlus on tugev nii ettevõtete kui ka jaeklientide poolel. Eraklientide kasvanud majanduslikku aktiivsust näitab meie teenustasutulu suurenemine,” rääkis Swedbanki Eesti üksuse juht Priit Perens.
    Laenud ja hoiused
    Laenumahud on alates 2013. aasta neljandast kvartalist püsinud peaaegu muutumatuna. Tarbimislaenude ja eraisikute hüpoteeklaenude maht suurenes, ettevõtete laenud püsisid stabiilsena, liisinguportfell aga kahanes. Vaatamata geopoliitilistele pingetele kasvas Swedbanki Eesti üksuse laenuportfell kolmandas kvartalis veidi. Swedbanki turuosa laenude osas oli 2014. aasta teise kvartali seisuga 38,8% (2013. aasta neljandas kvartalis 39,5%).
    Hoiuste maht suurenes üheksa kuuga 3,3%. Swedbanki hoiuste turuosa oli 2014. aasta teise kvartali seisuga 43,6% (2013. aasta neljandas kvartalis 44,3%). Laenude ja hoiuste suhtarv vähenes kolmandas kvartalis 104%ni (2013. aasta 31. detsembri seisuga 108%).
    Krediidikvaliteet
    Aasta esimese üheksa kuu jooksul ulatusid laenukahjude eraldised 4,1 miljoni euroni võrreldes 2013. aasta 14,9 miljoni euroga. Swedbank on võtnud kasutusele ennetavaid meetmeid, et aidata kliente, keda mõjutavad Venemaa ja Ukraina sündmused. Suuri kõrvalmõjusid Eesti äritegevusele ega meie klientide finantsseisule pole siiski veel täheldatud.
    Halbade laenude hulk kahanes jätkuvalt ja jõudis 148 miljoni euroni (2013. aasta 31. detsembri seisuga 150 miljonit eurot). Krediidikvaliteet on nii palju paranenud, et halbade laenude hulk on kahe viimase aastaga võrreldes hakanud vähenema tagasihoidlikumas tempos.
    Tulud ja kulud
    Puhas intressitulu suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 14%, puhas teenustasutulu aga 6%. Paranemine on peamiselt seotud laenumarginaalide kasvu ja klientide suurema aktiivsusega, mis kajastus näiteks pangakaartidelt teenitud tulu kasvus ja aktsiaturgude headel tulemustel põhineval hallatavate varade mahu kasvus. Aktiivsete klientide arv kasvas aastaga 3000 võrra 799 000-ni.
    Kogukulud jäid eelmise aastaga võrreldes muutumatuks. Personali ja ruumidega seotud kulud vähenesid, IT- ja regulatiivkulud aga suurenesid. Kolmanda kvartali lõpuks oli täistööajaga töötajate arv eelmise aastaga võrreldes 4% väiksem, kontoreid on 41 ehk 11 võrra vähem. Neist 12 on nüüd nõustamisteenustele suunatud kontorid, kus sularahateenuseid pakutakse automaatide abiga, aasta tagasi oli niisuguseid kontoreid kolm. 2014. aasta juulis avas Swedbank maapiirkondades lisaks seitse pangapunkti. Tulu-kulu suhe paranes aastaga 0,36ni (2013. aasta kolmandas kvartalis 0,4).
    Kuna Eestis maksustatakse kasum alles selle jaotamisel, kajastatakse Eestis teenitud ja jaotatava kasumiga seoses edasilükatud tulumaks juba praegu, kuigi see tuleb tasuda alles 2015. aasta esimeses kvartalis. Swedbanki Eesti üksus on 2014. aasta esimese üheksa kuu jooksul tulumaksu tasumiseks tuleva aasta alguses eraldanud 18,8 miljonit eurot.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Kuudepikkune vaidlus jõuab lõpule: USA näib lõpuks Ukrainale abi andvat
Kuudepikkune vaidlus miljardite dollarite üle vabariiklaste ja demokraatide vahel võib jõuda laupäeval lõpule Ukrainale ja teistele liitlastele abi andmisega.
Kuudepikkune vaidlus miljardite dollarite üle vabariiklaste ja demokraatide vahel võib jõuda laupäeval lõpule Ukrainale ja teistele liitlastele abi andmisega.
Raadiohommikus: seentest elektriautode suuromanikuni Jäta oma küsimus hommikuprogrammi külalistele
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.