Kõrgharitud meeste palgaootus tegi hüppe

Kui keskmine tööd otsivate inimeste palgasoov on kasvanud 7,7 protsenti, siis kõrgharidusega meeste palgasoov on sama aja jooksul tõusnud peaaegu kaks korda kiiremini. Põhjusi ei oska Eesti Panga ökonomist Liina Malk välja tuua. "Võivad olla samasugused põhjused, nagu soolist palgalõhet põhjendatakse: mehed on riskialtimad," oletas ta vaid.

Mõjusid palgaootusele võib Saku Õlletehase kommunikatsioonijuhi Kristiina Tambergi sõnul leida ka laiemalt pinnalt. "Näiteks võib selleks olla heade töötajate nappuse aktiivne kajastamine meedias ja avalikkuses," ütles ta. "Nendel ametikohtadel, kus kvalifitseeritud tööjõudu on vähem ning kus samas piirkonnas on tööandjate vahel tugev konkurents, on ka palgatase kiire tõusma."

Saku Õlletehases, kus on töötajatest 2/3 mehed, on juba mitu aastat käigus tulemusjuhtimise süsteem. Tambergi sõnul tähendab see kaks korda aastas iga inimese töise käekäigu ülevaatamist, nii aasta- kui ka vahevestlusel.

"Sakus on enamiku töötajate puhul oluline tulemustasu osa üldises töötasus, mis kehtib tootmises, logistikas ja müügivaldkonnas töötavatele inimestele. Nii et töötajad saavad ise oma töötulemustega sissetulekut mõjutada," lisas ta.

Kui veel möödunud aasta samal ajal leppis kõrghariduse või keskeriharidusega mees 802 euroga, siis nüüd on tema ootused tõusnud. Praegu soovib ta kuupalgaks 921 eurot. Üldiselt kasvabki töötute palgasoov seda enam, mida kõrgema haridusega nad on.

Kui sama kõrgelt haritud naiste palgasoovi meeste omaga võrrelda, siis on erinevus selgelt märgatav: naised nõustuvad töötama 694 euro eest. Keskmiselt on naiste reservatsioonipalk ehk madalaim töötasu, mille eest nõustutakse töötama, 24 protsenti madalam. "Ilmselt on see seotud üleüldise soolise palgalõhega tööturul," selgitas Eesti Panga ökonomist Liina Malk.

Peale kõrgharitud meeste on palgasoov kasvanud teistest rohkem naistel, kellel on kesk- või kutseharidus. Kui aasta tagasi soovisid nad 529 eurot kuus oma töö eest, siis nüüd on see summa 581. Seega on nende reservatsioonipalga soov tõusnud eelmise aastaga võrreldes 10,3 protsenti.

Töötud, kes ei lahkunud töölt omal soovil, nõustuvad madalama palganumbriga. Pealegi on palgasoov erinev piirkonniti. Näiteks ütlevad eelmise aasta andmed, et kui tallinlane läheks tööle 765 euro eest, siis Põlvamaa inimene on nõus ka 508 euroga. Kõrgemat palka tahavad peale Tallinnas elajate ka Tartumaa ja Võrumaa tööotsijad: vastavalt 750 ja 681 eurot. Harjumaa jääb 675 euroga seega üllatuslikult alla Võrumaale.

Võiks arvata, märkis veel Malk, et kui peres on mõlemad täiskasvanud tööealised, siis on ka nende palgaootus väiksem, sest materiaalne tugi on kaaslase tõttu olemas. Tegelikkus näitab hoopis, et mida kõrgem on leibkonna sissetulek, seda kõrgem on reservatsioonipalk.

Üldiselt on reservatsioonipalga kiire kasv aeglustunud. Kui mullu tõusis see 8,6 protsenti, siis selle aasta esimesel poolel 7,7. Põhjus võib olla selles, et eelmise aastaga võrreldes on rohkem inimesi, kes on pikalt töötud olnud. "Kui inimene on kaua töötu olnud, on ta nõus järjest väiksema palgaga," ütles Malk.