Teravilja kasvatamine kui kasiinosõltuvus

"Oleks iga aasta nii hea," tõdes Oidermaa mulluseid tulemusi kommenteerides. Äripäeva palvele head käibekasvu kommenteerida vastas ettevõtte juht, et põllumajanduses ei näita ühe aasta tulemused ettevõtte tegelikku käekäiku. "Kui PRIA-le äriplaani teha, vaadatakse kahe viimase aasta andmeid korraga, siis on nad tõepärasemad, vähemalt põllumajanduses. Kui on tavaline tootmisettevõte, kellel on iga kuu sama toodang ja sama müük, siis seda on hea võrrelda, aga põllumajanduses asjad nii ei käi," rääkis Oidermaa.

Kasvu ees kolm vedurit

2013. aastal teenis Põlvamaal paiknev seemnekeskus 1,6 miljonit eurot käivet, aasta varem küündis käive vaid 232 000 euroni. Ärikasum tegi samuti märkimisväärse tõusu ja suurenes 2,6 korda jõudes 488 000 euroni. Oidermaa loetles kolm konkreetset põhjust, mis kasvule kaasa aitasid.

Esiteks olid eelmisel aastal viljahinnad börsil väga head - rapsitaime tonn maksis 500 eurot praeguse 300 vastu. Teiseks hakkas Oidermaa talu tegelema hulgikaubandusega ehk kokkuostetud seemnevilja puhastama, sertifitseerima ja seemneid edasi müüma. Kolmas tegur oli suurmüük Rootsi, mida igal aastal ei juhtu. Ettevõtte majandusaasta aruandest selgub, et Rootsist teeniti käivet 150 000 eurot, 7500 eurot saadi ekspordist Soome.

Oidermaa sõnul on Põhjamaadesse raske müüa, sest seal eelistatakse pigem kodumaist toodangut. "Kuigi hinnatase on meil selline, et neil tasuks siit osta ja kvaliteet on ka hea, on nad ikka nii oma maa usku, et eelistavad kodumaist. Eriti soomlased," ütles Oidermaa.

Juhus suunas eksporti

Rootsi turule õnnestuski ettevõttel pääseda tänu sellele, et seal ei olnud piisavalt head külvi. See tähendas, et tuli pöörduda teiste Euroopa Liidu riikide poole ja uurida, kas kellelgi on sama sorti pakkuda. "Juhtus nii, et ministeeriumist tuli kiri, esitasin oma nimekirja, mida mul on pakkuda, neile sobis ja läkski kaubaks. Aga seda juhtub kord viie aasta jooksul, et Rootsis oli kehv sügis, ei saanud vilja koristada ja pärast seemned ei idanenud," kirjeldas Oidermaa.

Ettevõte on üritanud veel helistada ja oma toodangut pakkuda, kuid see ei ole õnnestunud. "Meid, vanu idabloki maid kasutatakse ikka siis ära, kui neil on vaja. Kui neil jälle kunagi kehvasti läheb, eks siis on jälle minu kord aidata," tõdes Oidermaa.

Läti ebaõnn pöördus õnneks

Kuigi seis läheb kehvemaks, ei oota seemnekeskuse juht sel aastal veel väga suurt kukkumist, sest osa lepinguid on varasemast kehtivad. Ta märkis, et tulemused olenevad paljuski sellest, mis kuupäeval toodangut turustada. "Sel aastal ma sügisest detsembrini ei müü üldse midagi. Müün kõik järgmise aasta alguses. Järgmise aasta toodangu võin müüa ka järgmise aasta lõpus," selgitas Oidermaa.

Selle aasta kasvule aitab tõenäoliselt kaasa ka müük Lätti, kus taliviljad hävisid ega olnud suvivilja seemneid. Oidermaa avaldas lootust, et ehk veab ka järgmisel aastal. "Ega kaks ilma kolmandata jää," viitas ta hea juhuse abil toimunud müükidele.

Kanepikasvatus tegi parima arengu

Põlvamaalt tuli ka eelmisel aastal enim käivet kasvatanud ettevõte Tootsi Peenar, mille juht Marko Toots ei soovinud tulemusi kommenteerida, märkides, et praegu on veel vara oma tegevusest rääkida. OÜ Tootsi Peenar käive kasvas mullu 60 000 eurolt ligi 2 miljoni euroni ehk vahe oli 33kordne. Sarnaselt Oidermaa talule tegeleb ka Tootsi Peenar teraviljakasvatusega. Mullu lisandus ettevõtte tegevusaladesse kanepi müük ja majandusaasta aruandest selgub, et tööstuskanepi kasvatamisega tegeletakse ka edaspidi.

Seda, et Põlvamaalt tuli eelmisel aastal kaks väga hea tulemusega teraviljakasvatajat, peab Erki Oidermaa samuti juhuseks. "Teraviljakaubanduses ütleb igaühe kõhutunne, millal ta oma vilja hinna börsil lukku paneb. Oled iga päev nagu lotomängur või nagu kasiinosõltlane - hommikul ärkad, vaatad börsi, õhtul lähed magama, vaatad börsi," kirjeldas ta ja lisas, et teraviljahind on praegu väga suures kõikumises, sel nädalal on olnud kogu aeg kümneeurosed kõikumised.

Oidermaa sõnul ei ole selline kõikumine tavapärane, vaid praeguse perioodi eripära ja suures osas mõjutatud Venemaast. Ta märkis, et meie idanaaber mõjutab kaubandust nii oluliselt, et kõik on vabas tuules ja keegi ei oska midagi ennustada. Mõju avaldavad ka erinevad sisendid nagu väetisetonni ja kütuse hind, mille suurust on võimatu ennustada.

"Midagi planeerida on väga raske. Põllumees tahaks pigem stabiilsust, et saaks müüki ja ostu planeerida. Praegu on kehv aeg, võib kaotada ja võib ka kõvasti võita. Kõik on sisetunde küsimus."