Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konkurendid ei usu Veski Mati menusse Baltikumis

    Kuigi leedu kontsern Malsena omandas Balti Veski, jääb siinne juhtimine Ergo Neeme kätesse.Foto: Andras Kralla

    Balti Veski üleminekust leedukate Malsena omandisse kuulnud konkurendid ei usu, et Leedu tarbijad Veski Mati kaerahelbeid ostma hakkavad, sest Eesti bränd pole seal turul eriti oodatud.

    Balti Veski loodi perekond Puhki rajatud Helsingin Mylly Oy tütarfirmana 1993. aastal

    Esimese Eesti Vabariigi ajal tegutses aktsiaselts J. Puhk & Pojad, kellele kuulus suur jahuveski ja ladude ning kaupluste võrk üle Eesti. 1934. aastal otsustas üks viiest vennast haaret laiendada ning ehitas veski Helsingisse

    Balti Veski käive 2013. aastal oli 3,24 miljonit ning kasum seejuures 180 600 eurot

    Leedu teraviljatoodete kontsern Malsena teatas ettevõtte ostmisest Helsingin Myllylt

    Malsenale kuulub ka Läti suurim jahtutootja Rigas Dzirnavnieks, olles seega ainus kogu Baltikumis tegutsev teraviljatootja

    Ettevõtte ajalugu ulatub aastasse 1841, Malsena nimi võeti kasutusele 1994

    Rukki- ja nisulinnaste tootja Estonian Malt‘i juhatuse liige Ursel Kaarna sõnul peaks igasugune lisanduv konkurents turusituatsiooni stabiliseerima ja hindu odavamaks muutma.
    „Siin on aga kaks otsa: kas hakatakse dumpingut tegema või mitte. Kui hakatakse dumpingut tegema, siis läheb teistel tootjatel arvatavasti raskeks,“ sõnas ta.
    „Meie toodame jahust vaid rukkilinnast, tangainete turuga pole ma nii hästi kursis. Aga nii meil kui tangainete tootjal nagu Malsena on palju konkurente nii Baltikumis kui Põhjamaades, seega lihtne neil pole,“ lisas Kaarna. 
    Leedukad naljalt Eesti helbeid ei osta
    Heleni kaubamärgi all erinevaid pudruhelbeid tootva Sangaste Linnase tegevjuhi Pille Poki sõnul on Malsena tooted Eestis juba praegu müügil, seda Rigas Dzirnavnieksi omanikuna, kellele kuulub Herkulese kaubamärk ning need helbed on meie turul juba ammu müügil, praegu tehakse neile Eestis ka eriti aktiivset reklaami.
    „Veski Mati kaubamärgi all Leedu ja Läti turule siseneda on aga üpris keeruline. Seal on oma brändid juba olemas. Eesti brändidele on vaja seal kõigepealt väga sügavat turundust ja reklaami, lisaks ka kogemust,“ ütles Pokk.
     „Meie Heleni kaubamärgiga oleme olnud 20 aastat turul, esimesed 10 aastat Heleni nimega ka Lätis ja Leedus. Aga nüüd on meie tooted müügil seal Läti ja Leedu kohaliku brändi nime all, sest Eesti bränd pole seal sugugi nii väga oodatud, sellega sinna konkureerima minna on väga keeruline.  Kui nad suudavad viia Veski Mati leedulaste teadmiseni kui Leedu toote, siis nad seda ka ostavad, muidu vaevalt,“ sõnas Pokk. 
    Jahuturul läheb rebimiseks
    Ta selgitas veel, et Leedus on Malsena peamised tooted jahu ja pasta ning nendega konkureerivad nad Eestis eelkõige Tartu Milliga ning seda just hinnasurve osas. „Leedus on ju teadupärast pisut odavamad hinnad, teatud turuosade ümberjaotamine võib nüüd tekkida küll,“ lisas ta.
    Tartu Milli omaniku Uuno Lausingu sõnul on Balti Veski on Eesti turul olnud kaua ja seega ka osjatele hästi teada .
    “Tarbijale tähendab see, et nende tooted hakkavad  edaspidi tulema   peamiselt Leedust ja Lätist. Malsena puhul on kindlasti tegemist tõsise konkurendiga Leedust, mis tähendab ka teravat konkurentsi Eesti turul,“ lausus Lausing.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Apranga esimese kvartali käive kasvas üle 10%
Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus Leedu rõivaste jaeketi Apranga Groupi müügikäive koos käibemaksuga 72,3 miljoni euroni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 11%.
Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus Leedu rõivaste jaeketi Apranga Groupi müügikäive koos käibemaksuga 72,3 miljoni euroni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 11%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Raadiohommikus: tippjuhtide värbamine, noorte palk ja börsitulemusi
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.