TOP100 parimad kasvajad

Suurettevõtetest parima käibekasvu teeninud firmad on üks kriteerium kuuest novembri lõpus ilmuva Eesti Edukamate Ettevõtete TOPi ehk TOP 100 edetabelist. Reastame TOP100 tarvis firmad käibe, ärikasumi, käibe kasvu, kasumi kasvu, rentaabluse ja varade tootlikkuse järgi kuude pingeritta, mille põhjal sünnib koondedetabel. Edetabeli aluseks on 500 käibelt suuremat firmat, kelle minimaalne käive on 14,7 mln eurot.

Toome siinkohal ära 25 firmat, mis suurettevõtteist kõige enam käivet kasvatanud. Keskmiselt kergitasid suured firmad mullu käivet kümnendiku võrra, mida on 20% vähem kui aasta varem.

2013. aasta edukaim käibelisa teenija oli ehitusfirma Terramare Eesti OÜ, mis kasvatas käivet varasema aastaga võrreldes 5,2 korda, saades müügitulu 14,7 miljonit eurot.

72korda ehk kõige rohkem kasvas käive möödunud aastases TOP100 edetabelis aga hoonestusprojektide arendamisega tegeleval IDEAB Project Eesti ASil.

 

Läti ja Leedu tegijad solgivad turgu

Applaford ES Transport & Logistics

Tegevusala: Vedude korraldamine

Müügitulu: 30,3 miljonit eurot

Omanikud: Mai Nirk (75%), Raivo Nirk (25%)

Asukoht: Tallinn

 2,3 kordse müügituluga kaheksanda koha hõivanud kaubavedude korraldaja Applaford ES Transport & Logistics OÜ teenis juhatuse liikme Raivo Nirki sõnul käibelisa lisatehnika ostmisega. 45 haagistja 15 uut vedukit aitasid tööd juurde saada.

"Muu käivet ei mõjutanud," ütles ta, lisades, et kui rääkida aasta pärast firma käibest, siis ei pruugi see suureneda. "Putini piirangud toiduainete impordile Venemaale mõjutavad. Läti ja Leedu suurimad transpordiettevõtted, kes enamuse oma mahust vedasid Venemaale, proovivad Skandinaavia ja Euroopa turgu solkida, pakkudes odavamat hinda." Samas tema firma klientuuri see ei puuduta, sest kunded lojaalsed. "Kindlasti aga on näha survet. Turul see mõjutab midagi, kuigi otseselt mitte meid."

Üldise hapra poliitilise ja majandusliku seisu tõttu ei julge ta veel investeeringuid järgmiseks prognoosida. "Kuigi varem oleme igal aastal kasvanud, siis nüüd võtaks uue aasta vastu ilma riskimiseta."

Firmal, mis teenis 30,3 miljoni eurose müügitulu juures 414 000 eurot ärikasumit, on kliente Rootsis, Norras, Soomes, Taanis, Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias, samuti teeb vedusid Beneluxi majandusliitu kuuluvatesse Belgiasse, Hollandisse ja Luksemburgi.

Nirk ei usu, et uutele konkurentidele turul ruumi on. "Väga ei ole kuhugi minna, ma isegi ei oska öelda, kus valdkonnas oleks. Kui kahe või kolme autoga tuled, siis ei kujuta ette, kus uus vedaja praegu tööd saaks. Kui tahad turul püsida, siis pead kvaliteetne olema, kliendi vajadusi täitma," ütles ta.

Ühinemine viskas käibe lakke

Eesti Keskkonnateenused AS

Tegevusala: Jäätmekäitlus

Müügitulu: 21,5 mln eurot

Omanik: Pinna Properties OÜ (100%)

Asukoht: Tallinn

Jäätmekäitlusega tegelev Eesti Keskkonnateenused AS kasvatas käivet kolm korda 21,5 mln euroni ja teenis selle juures 1,3 mln eurot ärikasumit.

"See ei ole üldse väljateenitud neljas koht," kommenteeris Eesti Keskkonnateenused AS juhatuse liige Mihkel Õnnis, märkides, et käibekasv on tulnud ettevõtete ühinemisest: piltlikult öeldes pani Keskkonnateenused leivad ühte kappi tütarettevõttega Sekto Pärnu OÜ. "Käibekasv on raamatupidamislikult tekkinud. Orgaanilise kasvuga ei oleks me neljanda koha lähedalegi küündinud."

Halamine paneb piduri peale

Graanul Invest Grupp

Tegevusala: Puidugraanulite tootmine

Müügitulu: 130,5 mln eurot

Omanikud: Biofuel OÜ (53,93%), Neoinvesteeringud OÜ (41,94%)

Asukoht: Tallinn

 

"Pelletiturul on minu meelest ainult kaks võimalust: kasvada või lahkuda ärist. Hoiame täna suurusjärgus neljaprotsendilist turuosa maailma pelletiturul ja loodame seda säilitada," kommenteeris puidugraanulite tootja Graanul Invest juhatuse esimees Raul Kirjanen. "Halamine ei aita mitte kedagi."

Graanul Invest Grupi firmade käive kasvas mullu 1,6 korda 130,5 mln euroni, mis andis tulemuseks 12,7 mln eurot ärikasumit. Kasvu taga senised investeeringud ja nende tööle hakkamine. Nii Helme kui Launkalne koostootmisjaamale ning Incukalnsi, Helme ja Launkalne pelletitehasele, aga ka Ebavere Graanulile Väike-Maarjas oli mullune esimene tootmiste täisvõimsuses kasutamine. Lisaks kasvatas mahte gruppi kuuluv Valga Puu, mis varustab Valga-, Järva- ja Lääne-Virumaa graanulitehaseid ümarpuidu ja puiduhakkega.

Firmal on konkurendid põhiliselt Ameerikas ja Kanadas, kus ettevõtete agressiivsus ja kapitaliseeritus mõjutab oluliselt ka Euroopa pelletiturgu.

Kui Graanul Investi praegused ideed realiseeruvad, ulatub järgmisel kahel aastal firma investeeringute maht 100 mln euroni.

Rahapaigutused on Kirjaneni sõnul arvutuste, mitte hirmude põhjal. "Tänane majandusruum on globaalne ja selles on alati nii uutele tulijatele, ideedele kui ka toodetele ruumi. On sektoreid, kus on lihtsam ja neid, kus keerulisem," selgitas ta.

Tänavu tuleb ettevõttele siiski Kirjaneni hinnangul mullusega võrreldes kehvemaid kokkuvõtteid teha. "Põhjuseks on eelkõige soe ilm, meie põhitoodang on ju pellet. Samas ei ole ka erilist põhjust kurta, tuleb tööd teha," märkis ta.

Suurklient hoiab heal kohal

Trigendi OÜ

Tegevusala: Kala, vähilaadsete ja kalatoodete hulgimüük

Müügitulu: 32 miljonit eurot

Omanik: Kuubik OÜ (100%)

Asukoht: Tallinn

 "Kui mul nii head suurklienti ei oleks, siis oleks päris kehv lugu, sest nemad on Eestis suurimad punase kala töötlejad," lausus mullu 1,6 korda käivet kasvatanud punase kala hulgimüüja Trigendi OÜ juht Kuldar Kirikal, kes kiidab koostööd Spratfiliga. "Oleme sõna pidanud, lõpuks on välja kujunenud ka harjumus." Selle tulemuseks mullu 32 mln eurot käivet ja 160 000 eurot ärikasumit.

Eestis Kirikal oma firmale tõsiseid konkurente ei näe, vähemalt mitte neid, kes suudaksid tarnida kala nii suures mahus nagu Trigendi, mis on müünud "kolossaalseid koguseid" - näiteks suurkliendile kuus 630 tonni värsket kala.

"Monopoli tunnet ei saa mul aga olla, alati võib veel keegi juurde tulla. Ka need, kellelt ostan, võivad mujale pakkuda. Tuleb ikka rabeleda, läbirääkimisi pidada," lisas Kirikal.

Punase kala äri on tema sõnul väikese kasumimarginaaliga. "Lõhe on kasvanduskala ja paljud saavad selle kätte. Et nii suuri koguseid liigutada, peab sul olema väga hea kapitalivõimalus - kas saad krediiti või on vaba raha," rääkis ta. "Aga paratamatult marginaal, mis sinna vahele tuleb, ei inspireeri hulgimüüjaid."

Skandinaavias käib suurem kalavedu Norrast, kust toob firma nii Eestisse kui teistesse riikidesse lõhet. Norra viiakse näiteks kaminapuid. Mujalt Euroopast transporditakse Baltikumi ja Soome puu- ja köögivilju, sekka ka teisi kaupu.

Mullune kasv jääb üheks viimaseks

TOP100 firmadest käivet 1,6 korda 22,8 mln euroni kasvatanud NCC Ehitusele jääb see kasv üheks viimasteks. Technopolis Ülemiste kolmiktornide ehitamisega mullu hea tulemuse teinud firma on omanik otsustanud likvideerida. Alles jääb vaid NCC Elamuarendus OÜ.

Ettevõtte juhi Toomas Alle sõnul ootavad ehitajad paremaid aegu. "Riigipoolseid tellimusi on äärmiselt vähe, ja nad on üldiselt väikesed, ning konkurents on tugev. Ei saa öelda, et turul on lihtne ja hea raha teenida," kirjeldas ta. "Eratellijaid aga on. Kui riik hakkab tellima, siis saab öelda, et turg on natuke parem."

Riigi tellimused ei ole Alle väitel kunagi kasumlikumad, aga annavad baasmahu, mida sellel ja eelmisel aastal ei ole eriti olnud. "Järgmisel aastal on olukord, ma loodan, parem."