Ruta Arumäe: riigikorterid võivad tekitada korruptsiooni

Kolmapäeval olnud ümarlaual, kus osalesid ehitajad, teadlased ja kohalike omavalitsuste esindajad, said Palo sõnul heakskiidu kolm ettepanekut üüripindade arendamiseks. Üks neist pakub, et üüripindade rajamiseks panustaksid riik ja kohalik omavalitsus või läbi kohaliku omavalitsuse erasektor. Rahastuse suurus sõltuks juba omavalitsuse võimekusest.

Teiseks tuleks välja töötada riigipoolne pangalaenude garanteerimise süsteem, mille abil saaksid kinnisvaraarendajad ja ehitajad laenu lihtsamatel tingimustel ja pikema tagasimaksmistähtajaga.

Kolmas ettepanek soovitab eraldada eraettevõtetele ja omavalitsustele üürielamute ehitamiseks riigi või kohaliku omavalitsuse maad, vajadusel aidata ka taristu väljaehitamisel.

Analüütilise inimesena tahab Arumäe enda sõnul ettepanekuga põhjalikult tutvuda, aga pealiskaudselt hinnates ei pea ta Palo räägitud mõtet heaks. “Turul peaks laskma toimida ja mitte väga palju sellesse sekkuma ning mulle tundub, et see võib olla ka võimalus korruptsiooni tekkeks,” vastas ta konverentsil kõlanud küsimusele. Arumäe vastusele järgnes saalis kõnekas aplaus, mida moderaator harva juhtuvaks nimetas.

Arumäe selgitas hiljem Äripäevale, miks võib tema hinnangul tekkida korruptiivne olukord, kui riik üürikortereid ehitama hakata. “Eesti turg on niivõrd väike. Kuidas arendajate väljavalimine käib ja kes saavad seal odavamatel üüripindadel elada, et sinna ei satuks need, kes pole sihtgrupp. Administreerimispool saab olema väga keerukas, et see kõik abivajajani jõuaks,” kommenteeris Arumäe, rõhutades, et see on tema isiklik, mitte tulevase peaministri nõuniku arvamus.

Seevastu Palo tõi näiteks Soome, kes panustab tema sõnul elamuehitusse märkimisväärselt. "Eelmisel aastal ehitasid nad 2500 üürikorterit, selle aasta juuliks on nad ehitanud juba 4100 korterit. Nende numbrite valguses on meie programmi numbrid marginaalsed. Eestis on mure, et inimesed, kes tahavad maapiirkondadesse tööle minna, ei taha seal vanades korterites elada ja suurlinnades on üürihinnad liiga kõrged,” rääkis Palo. Ta lisas, et konkreetne soov üürielamu jaoks peab tulema omavalitsuselt.

“Mõistan, et tekib küsimus, kuidas see turgu mõjutab, aga meil ei ole riiklikult toetatud üüripindu ja Eesti on Euroopas selles osas erand,” ütles Palo. Ta tõi näiteks Hollandi, kus on riiklikult toetatud üüripindu 35 protsenti, Austrias ja Rootsis 23, Suurbritannias 21 ja Soomes 17 protsenti. Palo tõi näiteks Hollandi, kus on riiklikult toetatud üüripindu 35 protsenti, Austrias ja Rootsis 23, Suurbritannias 21 ja Soomes 17 protsenti.