Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Gasellfirma töötleb ulukiliha

    Linnamäe lihatööstus.Foto: Eiko Kink

    Haapsalu lähedal tegutsev AS Linnamäe Lihatööstus on ainus Eestis, mis müüb ulukilihast tooteid jaekaubanduses, ja ainus maailmas, mis hakkas tänavu tootma kuivatatud snäkke ulukilihast.

    Mis on kiire kasvu põhjused?

    Aastatel 2010-2012 kasvas ASi Linnamäe Lihatööstus käive 1,62 ja ärikasum 1,55 korda.

    1. Tootearendus. Kui uued omanikud Linnamäe Lihatööstuse 2008. aastal ostsid, oli kauplustes müügil vaid 4-5 nende toodet. Praegu on poekettides saadaval ligi 60 toodet. Suvehooajaks toob firma tavaliselt turule 10 ja talvehooajal 6-7 uut toodet.

    2. Mehhaniseerimine ja automatiseerimine. Ettevõte on igal aastal investeerinud tegevuskasumist umbes 40 protsenti hoonetesse ja masinatesse. Kuue aasta jooksul on suurendatud tootmispinda umbes 500 ruutmeetri võrra, et võtta tootmisse uusi tehnoloogiaid ja kaubagruppe.

    3. Valmistoodete ekspordi kasv. Kui varem müüs ettevõte 80 protsenti varutud ulukilihast toorlihana välja, siis nüüd on oma toodete osa tõusnud 80 protsendini ja toorlihana müüakse välja vaid 20 protsenti. Oluliselt on suurenenud valmistoodete eksport Skandinaaviasse. Eesmärk on vääristada ulukiliha kohapeal ja müüa tooted marginaalimahukalt maha.

    4. Tarbija uudishimu. Eestlaste julgus süüa ulukiliha on kasvanud. Varem oli nii, et kui sul tuttavat jahimeest ei olnud, siis polnud suurt võimalust ulukiliha proovida. Nüüd pakuvad ulukilihast toite restoranid ja telekokad näitavad, mida ulukilihast teha saab.

    Kuus aastat tagasi said väikese lihatööstuse omanikeks lihatehnoloogia eriala lõpetanud Tarmo Küla ja lennundusharidusega Magnus Rüütel. Mehed tunnevad teineteist juba ammu, Nõo reaalgümnaasiumi päevilt. Lääne-Nigula vallas Uugla külas asuva lihatööstuse käive on uute omanike juhtimisel kuue aasta jooksul enam kui kolmekordistunud, ulatudes tänavu 3,5 miljoni euroni.
    Ringkäik tootmises lõpeb loomade vastuvõturuumis, kus konksude otsas ootavad nülgimist kaks eelmisel päeval maha lastud põtra ja kaks metssiga. Kui põdra- ja metsseanaha vastu pole jahimeestel mingit huvi, siis karunahk tahetakse kindlasti tagasi saada. "Iga jahimehe unistus on lasta karu ja panna nahk trofeena seina peale," räägib nõukogu esimees Tarmo Küla. Linnamäe Lihatööstuses töötleb aastas paarkümmend karu.
    Karurasvasalviga apteekide konkurendiks
    Kontorisse naastes jätkub jutt karu, täpsemalt karurasva ümber. Kui varem ei olnud jahimeestel karurasvaga mitte midagi peale hakata, siis pärast kolmeaastast koostööd ühe hiina meditsiini spetsialistiga on välja töötatud rahvameditsiini toode karurasvasalv. "Salv hoiab haige koha soojas, on liigese- ja nahavaevuste vastu hea," kiidab tegevjuht Magnus Rüütel. "Eelmise aasta jõulude ajal jagasime salvi jahimeestele ja tuttavatele, saime väga hea tagasiside ning tänavu sügisel tellisime uue partii, et pakkuda uudistoodet jaekaubandusele."
    Kas Linnamäe Lihatööstus on sisenemas ravimiärimehe Margus Linnamäe mängumaale? "Just, meilt on talle suuremat sorti konkurentsi oodata," puhkevad Küla ja Rüütel südamest naerma. Tõsinedes lisavad mehed, et ehkki nende firma ärinimi ja ravimiärimehe liignimi on sarnased, pole keegi mitte kunagi firmat Margus Linnamäega seostanud. "Küll aetakse meid aga pidevalt segi lähinaabruses asuva seafarmiga, mis varem kandis ärinime Linnamäe Peekon ja mis praegu kuulub Atria gruppi," ütleb Küla.
    Linnamäe Lihatööstus on Eesti suurim ja vanim ulukiliha töötleja. Firma tunnuslause "Metsikult maitsev" on lausa raiutud, õigemini nikerdatud nõupidamisruumi puidust lauaplaadile. Sõna "metsik" viitab sellele, et põhiline tooraine tuleb metsast.

    Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?

    Tarmo Küla ja Magnus Rüütel, ASi Linnamäe Lihatööstus omanikud

    Tark, kes ajaga kaasa läheb; loll, kes sõrad vastu ajab. Ajaga kaasas käimine tähendab pidevat kohanemist ja muutumist. Mittemuutumine tähendab paigalseisu. Tuleb olla innovaatiline ja teha ennast atraktiivseks poodidele ning klientidele. Sa pead kogu aeg nö. listis olema.

    Oleme kolm aastat teinud koostööd toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskusega, et uurida ulukiliha kasulikkust inimesele. Eestis on välja töötatud südamejuust, meie proovime midagi analoogset teha. Ulukil on ju oluliselt teine toidulaud kui farmiloomal. Uluk liigub vabalt looduses ja sööb, mida tahab, farmiloom sööb seda, mida talle ette antakse. Ja veel üks oluline nüanss - ulukid on ravimipuhtad.

    Kommentaar

    Hugo Peterson, Linnamäe Lihatööstuse asutaja ja endine omanik

    On väga hea tunne, kui oma asutatud firma satub headesse kätesse ja firmal läheb hästi. Tarmo Küla on lihatehnoloogia eriala õppinud, tema ja Magnus Rüütel on taiplikud ja hakkamist täis. Olen nende tegemiste ja toodanguga hästi kursis. Mul on Linnamäe Lihatööstusega jätkuv koostöö, minu osalusega jahiturismifirma OÜ Metlin müüb neile ulukiliha.

    Olen kaua jahimees olnud ja kolhoosi ajal (Hugo Peterson oli Linnamäe kolhoosi esimees - toim.) oli pidev probleem ulukihaga. Seepärast me 1989. aastal lihatööstuse rajasimegi. Kuna põdravorsti tootmine oli kaootiline tegevus, hakkasime tootma kõiksugu muid lihatooteid. Kõige populaarsem toode oli omal ajal veiselihasardell.

    Karurasvasalviga apteekide konkurendiks
    Kontorisse naastes jätkub jutt karu, täpsemalt karurasva ümber. Kui varem ei olnud jahimeestel karurasvaga mitte midagi peale hakata, siis pärast kolmeaastast koostööd ühe hiina meditsiini spetsialistiga on välja töötatud rahvameditsiini toode karurasvasalv. "Salv hoiab haige koha soojas, on liigese- ja nahavaevuste vastu hea," kiidab tegevjuht Magnus Rüütel. "Eelmise aasta jõulude ajal jagasime salvi jahimeestele ja tuttavatele, saime väga hea tagasiside ning tänavu sügisel tellisime uue partii, et pakkuda uudistoodet jaekaubandusele."
    Kas Linnamäe Lihatööstus on sisenemas ravimiärimehe Margus Linnamäe mängumaale? "Just, meilt on talle suuremat sorti konkurentsi oodata," puhkevad Küla ja Rüütel südamest naerma. Tõsinedes lisavad mehed, et ehkki nende firma ärinimi ja ravimiärimehe liignimi on sarnased, pole keegi mitte kunagi firmat Margus Linnamäega seostanud. "Küll aetakse meid aga pidevalt segi lähinaabruses asuva seafarmiga, mis varem kandis ärinime Linnamäe Peekon ja mis praegu kuulub Atria gruppi," ütleb Küla.
    Linnamäe Lihatööstus on Eesti suurim ja vanim ulukiliha töötleja. Firma tunnuslause "Metsikult maitsev" on lausa raiutud, õigemini nikerdatud nõupidamisruumi puidust lauaplaadile. Sõna "metsik" viitab sellele, et põhiline tooraine tuleb metsast.
     

    1. Vaata Eestist väljapoole. Eestis võid katsetada ja testida oma toodet, aga kogu aeg peaksid hoidma pilku ka piiri taha. Koduturul on nišši täita on suhteliselt hõlbus. Näiteks meie vinnutatud liha ehk jerky ei võta teistelt Eesti lihatöötlejatelt kübetki turuosast ära. Aga kui meil oleks sellele tootele kümme turgu, oleks meil juba mingi promill turust käes ja see oleks meiesugusele väiksele lihatööstusele väga suur asi.

    2. Väldi skeptikuid. Suhtle vaid nendega, kes toetavad sinu ideid. Eriti ettevõtluse alguses, mil vajad rohkem tuge ja entusiasmi. Väldi vestlusi nendega, kes püüavad sinu ideed maha teha. Skeptikuid on paraku küllaga siin ilma peal.

    3. Ole jonnakas. Tegele sellega, mida sa oskad, ja ole sealjuures jonnakas ning vastupidav. Sul peab olema piisavalt tahet, sest ega keegi kedagi turule ei oota. Õnneks eestlasel on piisavalt jonnakust.

    Toormeturul kolm konkurenti
    Firmal on viis bussi, mis on suutelised mahalastud uluki ööpäeva jooksul ära tooma ükskõik millisest Eestimaa paigast. "Jahimehed annavad koordinaadid ja bussidel on GPSid peal," seletab Küla. "Olgu see Uugametsa metsatuka taga või Orava külas metsatukas, kõik kohad leiame üles." Rüütel lisab, et mida kiiremini nad saavad uluki kätte ning liha jahutama hakata, seda kvaliteetsem tuleb lõpptoode. Linnamäe Lihatööstus ostab jahimeestelt 40 protsenti Eestis kütitud loomadest.
    Küla andmeil on neil toormeturul kolm konkurenti. "Need on välisriikide omanduses olevad ettevõtted ja sisuliselt ulukiliha varujad välisfirmadele," tutvustab Küla. "Meie oleme Eestis ainus, mis teeb ulukilihast tooteid jaekaubandusse." Kui uued omanikud 2008. aasta suvel tegutsema asusid, müüdi Linnamäe Lihatööstuse tooteid 60 poes. Praegu on ettevõtte toodang saadaval ligi 1400 müügipunktis.
    Eksklusiivseimaks uudistooteks peavad omanikud kuivatatud ulukilihade sarja Wild Jerky. "Täna maailmas keegi teine sellist toodet metslooma anatoomilistest tükkidest jaekaubandusse ei tee," rõhutab Küla. "Me mässasime tehnoloogiaga kaks aastat. Tõsine katsumus oli ka leida Euroopast pakenditehas, mis suutis tagada meie soovitud Ferrari-punase pakendi." Küla kinnitusel käivad praegu läbirääkimised distribuutoritega, kes tahavad ulukilihast jerkysid Skandinaavias müüma hakata.

    AS Linnamäe Lihatööstus

    " Asutatud 7.08.1989 (kuni 10.02.2014 kandis ärinime AS Linpet).

    " Asutaja oli Linnamäe kolhoosi esimees Hugo Peterson.

    " Toodab lihatooteid ulukilihast ja muust lihast.

    " Omanikud: 65% nõukogu esimees Tarmo Küla (läbi OÜ Team Rent), 35% juhatuse esimees Magnus Rüütel (läbi OÜ Põhja-India Kohvi Kompanii).

    " Gaselli TOPis 1086. kohal (2011. aastal 884. kohal).

    " Aastas toodetakse kuni 500 tonni lihatooteid (keskmiselt 50 tonni kuus ja hooajakuudel 150 tonni).

    " Jahimeestelt ostetakse aastas 40 protsenti Eestis kütitud ulukitest.

    " Aastas töödeldakse umbes 2000 metssiga, 1000 põtra ja 20 karu.

    " Ulukiliha tooted moodustavad kogumahust umbes poole.

    " 2013. aasta käive oli 2 998 508 eurot ja kasum oli 234 374 eurot.

    " Eksporti läheb veerand toodangust, peamiselt Soome ja Rootsi.

    " Töötajaid 36.

    " 90ndate algus - avas oma toodete poe Linnamäe külas.

    " 2007 - tootevalikusse tulid ulukilihast konservid, praegu tellitakse teenustööna Maagilt.

    " 1.07.2008 - Tarmo Küla ja Magnus Rüütel ostsid firma endistelt omanikelt.

    " 2008 detsember - avati esinduspood Tallinnas Peterburi teel (pood suleti 1.01.2013).

    " 2012 - Tarmo Küla taandus tegevjuhi kohalt nõukogu etteotsa ja senisest finantsjuhist Magnus Rüütelist sai tegevjuht.

    " 2014 oktoober - avati e-pood.

    " Tarmo Küla on lõpetanud Õisu tehnikumi lihatehnoloogia eriala ja töötanud Karree lihatööstuses tootmisjuhina, Rakvere Lihakombinaadis tootmisdirektorina, Fazer Eestis leiva-saia tootmisdirektorina, Tallinna Külmhoones jäätisevabriku juhina.

    " Magnus Rüütel on lõpetanud Tartu lennukolledži ning töötanud finantsjuhina elektroonikafirmades AMP Eesti ja Interconnect Product Assembly ning K-arvutisalongis (praegune Klick).

    Allikas: AS Linnamäe Lihatööstus, Äripäev

    Oktoobrist lahti e-pood
    Linnamäe Lihatööstusel on väike poeke Linnamäe külas ja veel kaks aastat tagasi oli esinduspood Tallinnas Peterburi maanteel. "Maantee remont tõmbas kliendivoo järsult maha," põhjendab Rüütel poe sulgemist. "Ja kuna me olime selleks ajaks juba suhteliselt edukalt Eesti jaekaubanduses sees, tegime strateegilise valiku - me ei ole kaupmehed, vaid keskendume tootmisele."
    Ometi avasid lihatöösturid oktoobri algul uue poe, täpsemalt e-poe. "Veebipoe kaudu saavad jahimehed tellida endale konkreetsesse kauplusse vastava koguse meie toodangut," selgitab Küla. "Ühest põdrast saab umbes 125 kilo vorsti ja mida jahimees sellise laadungiga korraga peale hakkaks. Pigem ta tarbib sama väärtuse eest pikema aja jooksul meie muid tooteid."
    Linnamäe Lihatööstuse omanikud elavad mõlemad Tallinna külje all ning seetõttu pendeldavad kodu ja töö vahet. Rüütel kui tegevjuht suisa igal tööpäeval ja Küla kui nõukogu esimees sõidab Läänemaale vähemalt kord nädalas. Ülejäänud töötajaskond on kohalikud.
    "Võiks isegi öelda, et meie firma on vägagi tõsiselt järginud üldriiklikku kampaaniat "Talendid koju!"," muigab Küla. "Oleme meelitanud kaks elupõlist läänemaalast Tallinnast tagasi. Ille Vatter töötab meil 2011. aastast finantsjuhina ja Karli Saar 2012. aastast tootmisjuhina."
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Kaubanduskoda protestib avaliku sektori puhkuse pikendamise plaani vastu
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pole rahul plaanitava muudatusega, mis näeb tulevikus ette lisaks ametnikele ka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuseks alati 35 kalendripäeva.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pole rahul plaanitava muudatusega, mis näeb tulevikus ette lisaks ametnikele ka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuseks alati 35 kalendripäeva.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.