Lauri: finantstehingute maks areneb Eestile ebameeldivas suunas

„Me oleme huvitatud sellest, et see maksubaas oleks võimalikult lai,“ selgitas Lauri Eesti lähenemist. Praegu on aga laual erinevad lähenemised, kus soovitakse maksubaasi kitsamaks tõmmata. „Suund on aktsiate ja teatud derivatiivide peale,“ ütles Lauri.

Vaidlused jätkuvad. Lihtsamaks ei tee asja, et osades liikmesriikides nagu Prantsusmaa või Itaalia on finantstehingute maks juba kehtestatud ja riigid on huvitatud oma maksusüsteemiga jätkamisest.

Euroopa Liidu praegune eesistujariik Itaalia püüab detsembriks kokkuleppele jõuda. Itaalia järel on eesistujariikideks esmalt Läti ja siis Luksemburg, mis kumbki ei kavatse uue maksuga liituda. Nii pole loota, et teema aktiivset taganttõukamist leiaks.

Lauri jäi aga kiire kokkuleppe suhtes skeptiliseks. „Ma olen kaugel sellest arvamusest, et suudetakse kokku leppida põhiasjades,“ ütles Lauri. „Kui suudetakse kasvõi ühes, oleks tore.“

Lahtine on nii maksu baas, maksu määrad, maksustamise koht – kas emiteerija või tehingu toimumise riigis – kui ka see, kuidas ja kuhu maksust laekuvat raha kasutada.

„Vahepeal tekkis tunne, et pole päris selge, mispärast seda maksu kehtestatakse,“ märkis Lauri.

Äripäeva küsimusele, miks Eesti seda maksu kehtestamas on, vastas Lauri, et üheltpoolt finantsriskide maandamiseks ja finantssektori kontrolli all hoidmiseks. Teisalt on see poliitiline küsimus – Eesti soov töötada koos teiste riikidega.

Kuna Euroopa Komisjoni ettepanek kehtestada maks kogu Euroopa Liidus kukkus läbi, jätkavad selle maksu ettevalmistamist 11 asjast huvitatud riiki nn liikmesriikide tõhustatud koostöö vormis. Eesti on nende riikide hulgas. Eelmine rahandusminister Jürgen Ligi on korduvalt Eesti osalemist neis ettevalmistustes põhjendanud sooviga olla laua ääres ja kaasa rääkida uue maksu kujundamisel.

Äripäeva küsimusele, kas Eesti, mis Balti ja Põhjala regioonis ainsana seda maksu kaalumas on, võiks veel n.ö rongilt maha astuda, vastas Lauri, et midagi ei saa välistada.

„Seda ei saa välistada,“ ütles Lauri. „Me peame seisma oma huvide eest, et asi oleks mõistlik. Me ei saa tekitada mingit maksu, mis toob rohkem kulusid kui tulusid.“

Praegu on siht, et finantstehingute maksu esimene faas käivituks 2016. aasta algusest.

Kui finantstehingute maksu kehtestamine teemana tõusis, põhjendati seda vajadusega tagada, et finantssektor annaks oma osa finantskriisi lahendamisega seotud kulude katteks. Samuti leiti, et pole mingit alust jätta finantssektor maksustamata, samas kui majanduse teised sektorid on maksustatud. Kolmandaks on maksu algne eesmärk muuta vähem tulusaks tehingud, mis finantsturgude efektiivsust parandada ei aita.

Maksu on kritiseerinud pangad ja maaklerfirmad, mis hoiatavad, et see mõjub negatiivselt investeeringutele, mida kiduv Euroopa majandus praegu väga vajab. 

Peale Eesti kaaluvad finantstehingute maksu kehtestamist Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Austria, Belgia, Kreeka, Portugal, Slovakkia, Sloveenia ja Hispaania. Uusi huvilisi pole juurde tulnud, ütles Lauri.