Üks unistus jäi Pandil täitmata

Pandi uueks väljakutseks võib saada Estonian Air, mis tema hinnangul on praegu samasugune hädine firma nagu oli 18 aastat tagasi Tallink. ­Estonian Airi puhul peab Pant oluliseks seda, et lennufirma hakkaks lendama Euroopa olulistesse ärikeskustesse.

Järgneb intervjuu Tallinki ametist lahkuva juhatuse esimehe Enn Pandiga

Te ütlesite juba 2010. aasta alguses, et lahkute Tallinki juhi kohalt, kuid neli aastat tagasi muutsite oma otsust.

Tookord oli keeruline aeg ning mõtlesin, et kui ma sellest olukorrast Tallinki välja tassin, siis võib-olla aitab. Kuid siis oli endal ikkagi veel tahtmist edasi tegutseda ja kõik ümberringi palusid, et ära veel mine. Nüüd on Tallink jõudnud etappi, kus firma on plussis ja maksab aktsionäridele dividende.

Seega on Tallinkist saanud igav ettevõte?

Kui pidada aktsionäridele dividendide teenimist igavaks, siis küll.

Olete juhtinud Tallinki 18 aastat, millised on olnud kõige keerulisemad perioodid?

Algus oli väga närviline. Kui tulin siia, siis mitte keegi ei uskunud, et rahandusministeeriumi kantsleri kohalt võib minna mingisuguse kökatsi ja peaaegu pankrotis laevafirma etteotsa. Esimestel aastatel oli päris keeruline tõestada, et me jääme ellu, sest me ei olnud ju Vikingi või Silja kõrval mitte keegi.Närvilisem periood oli ka Silja ost. Soome ja Rootsi ametiühingud püüdsid määrida meile juhtkonnaga kaela asju, mida me tegelikult ei teinud. Kolmas keerulisem periood oli masu aeg, kui laenukoormus oli suur ja pankadega tuli pidada tõsiseid läbirääkimisi, et tagasimaksmist pikendada.

Kuidas tekkis idee osta Silja Line?

Ma lõõpisin sellega juba aasta pärast Tallinkisse tulekut, aga siis polnud see tõsiseltvõetav soov. Enne Silja ostuni jõudmist pidasime Siljaga mitmel korral kõnelusi. Need jutud ei jõudnud aga kuhugi. Nemad tahtsid teha ühisfirmat, aga me ei suutnud kokku leppida, kes kui palju väärt on. Silja oli meiega võrreldes palju suurem, aga tegi ka suurt kahjumit. Meie olime väiksemad, aga teenisime kasumit.

Kas laual on olnud ka variant, et hoopis Silja ostab Tallinki?

Ei ole olnud. Viking on küll teinud korra ostuettepaneku, kuid see oli nii odav, et ma ei hakanud nendega isegi sel teemal rääkima.

Silja ost sai alguse ühel lõunasöögil Londonis Silja omaniku James Sherwoodiga. Ta on otsekohene inimene ja küsis: “Mida sa minust tahad?” Ütlesin, et müü mulle Silja. Ta ise ei tahtnud meiega sel teemal väga suhelda, aga tema jüngrid hakkasid pärast seda kohtumist Silja müügi teemal rääkima. Lõpuks saime Silja kätte. 

Milline on olnud Teie kõige hullumeelsem idee?

Inglismaa suurima laevafirma P&O Ferries ost. See tehing jäi ära, sest masu tuli peale ja rahakraanid keerati kinni.

Infortari huvi Estonian Airi vastu on põhjendatud ka sellega, et Hanschmidtil ja Pandil hakkas igav. Mis on see võluvits mida kellelgi teisel pole veel õnnestunud Estonian Airiga seoses leida?

Estonian Air on selline hädine firma nagu omal ajal oli ka Tallink. Ma ei saa kõigest veel rääkida, aga ilma kindla plaanita me ei oleks hakanud seda asja ajama. Meil on neid plaane olnud ka varem. Oleme mitu korda läinud Estonian Airi ostma ja omal ajal sai pakutud Estonian Airi eest ka päris palju raha, aga siis ei tahetud müüa.Ka praegu pole veel midagi kindlat, sest poliitikud peavad oma sõna ütlema ning poliitikutega on nagu on. Näiteks siit aknast näha olev linnahall hallitab edasi. Me kunagi pakkusime Tallinna linnale linnahalli eest 150 miljonit krooni. Oleks nad tookord selle raha vastu võtnud, oleks praegu siin suur konverentsi- ja teaduskeskus ning võib-olla oleks siin ka uus sadam.

Mulle tundub teie eesmärk kasvatada Estonian Airi käive praeguselt 70 miljonilt 300 miljonile eurole utoopiline.

Ega me saa pead anda, et kõik läheb plaanitult. Estonian Air on juba teinud üpris palju õigeid asju, aga seal on tehtud ka nii palju vigu. Ma küll pole kõiki Estonian Airi numbreid vaadanud, aga kui ma nende liinivõrku vaatan, siis ma ikka imestan nende otsuste üle. No kuul pähe. Nad ei lenda Londonisse, aga nad lendavad Bergenisse.

Kas üritate panna eestlased sagedamini lendama või pigem loodate kasvatada turistide arvu?Kindlasti mõlemat. Eelkõige on küsimus selles, kui suurte lennukitega lennata. Samuti tasub vaadata, kui palju juba praegu lendab eestlasi tšarterlendudega erinevatesse piirkondadesse. Ma ei mäleta, millal viimati Estonian Airiga lendasin, sest mul ei ole mõtet seda lennufirmat kasutada. Vähemalt tõmbekeskustesse võiks Estonian Air lennata ja nendesse pole mõtet lennata üks või kaks korda nädalas.Tegelikult ei peaks ainult mõtlema turistide peale, kes niikuinii üritavad osta kõige odavama hinnaga pileti. Tuleb mõelda nendele ärikeskustele, kuhu Eesti ärimeestel on vaja lennata või kust investorid tulevad Tallinna. London on number üks sihtkoht, aga ka Milano, Pariis. Kui ärimehe seisukohast vaadata, siis Estonian Air ei lenda ju eriti kuhugi.Eraldi teema on Venemaa. Vaatamata sellele, millised on poliitikute suhted, siis inimeste tasandil ikkagi suheldakse. Venelaste jaoks ei ole Eesti see, mida nad näevad oma telekanalitest. Nad mäletavad Eestit ja tahavad siia tulla.

Vene turule on praegu riskantne panustada, sest Vene turistide arv kukub. Kuidas see Tallinkit mõjutab?

Väga kõvasti mõjutab, aga põhjus pole mitte läänevastane propaganda. Venemaal on palgad kukkunud, rubla on kõvasti odavnenud. Venelased on jäänud vaesemaks ja seetõttu on ka vene turiste jäänud vähemaks. See ei ole nii mitte ainult Eestis. Käin tihti Tais ja varemalt kuulis Pattayas väga sagedasti vene keelt, enam ei kuule. Sama kehtib Londoni ja Pariisi kohta.

Te olete koos Hanschmidti ja Järvelillega kaua ühiselt äri ajanud. Miks te riidu pole läinud?

Pole olnud põhjust. Tegelikult ei ole see meeskond ­ainult Pant, Hanschmdit ja Järvelill, vaid palju arvukam. Näiteks Toivo Ninnas ja Janek Stalmeister ja Andres Hunt. Janeki ma tõin ka kaasa rahandusministeeriumist. Põhituumik on senini säilinud.

Mis oleks Eesti riigis juhtunud, kui see tuumik oleks jäänud kauemaks ministeeriumisse?

Ma ei tea. Me oleksime olnud lõpuks kõik Toompeal.

Tallinki algusaegu on kritiseeritud, et riigiametnikud kasutasid võimalust ja võtsid üle ühe raskustes laevafirma. Nüüd noolite järgmist raskustes riigifirmat.

Kas me oleksime pidanud istuma selles rahandusministeeriumis elu lõpuni või? Seal oli nii igav. Ma olin teinud selleks ajaks neli riigieelarvet ja teadsin täpselt, mida iga riigikogu liige küsib, ja teadsin ka täpselt, mida neile tuleb vastata. Magasin riigieelarvete lugemisel. Toona oli tahtmine teha midagi põnevamat ja ka praegu on see tahtmine olemas.

Kihku poliitikasse minna ja seal midagi ära teha Teil ei ole?

Oi ei, oi ei. Olen seda poliitikat näinud küllalt.

Miks just Janek Stalmeister saab teie mantlipärijaks? Neli aastat tagasi oli favoriit pigem Andres Hunt.

Mõlemad on tublid mehed ja mõlemad sobiksid sellesse ametisse. Janekil on strateegilist visiooni. Ma aga ei taha sugugi sellega vähenda Andrese rolli ja olulisust.

Risk on see, et te ajate tulevikus rollid segamini ja ei suuda hoiduda igapäevajuhtimisse sekkumisest.

Me oleme nendest asjadest Janekiga palju rääkinud. Olen talle öelnud, et ma püüan mitte igapäevaselt sekkuda tema tegemistesse ja ta ei pea mind ka kuulama. Aga vahepeal tõenäolisel tekib küll kange tahtmine sekkuda. Kuid ma püüan end hoida tagasi. Leppisime kokku, et kui ma segan teda, siis ta ütleb seda mulle. Oleme Janekiga 20 aastat koos töötanud, alguses rahandusministeeriumis, hiljem Tallinkis, ja ma ei näe, et me nüüd tülli läheksime.

Kuidas teha suures ettevõttes tippjuhi vahetus nii, et meeskond laiali ei jookse ja firmale tagasilööki ei tekiks?

Eks seda nüüd ole näha. Juhatus teadis seda juba tükk aega, teised siit majast ei teadnud. Võib-olla on küll nii, et ma olen siin majas liider, aga meil on juhatus üpris üksmeelne, vastutus on valdkondade kaupa ära jagatud ja meil ei ole omavahel löömist olnud. Kui keegi oleks juhatuses väga teist meelt, siis teda lihtsalt ei oleks enam juhatuses. Ja siit kabinetist ma ei kao kuhugi ära. Eks ma jään siin majas ikka käima.

Mis peab Tallinkiga juhtuma, et Enn Pant otsustaks tulla tagasi Tallinki juhatuse esimeheks?

Janek saab suurepäraselt hakkama ja ma võin talle alati abiks olla, kui vaja, aga ma praegu küll ei näe sellist varianti, et ma tuleksin sellesse ametisse tagasi. Ma pigem puhkaks natukene ja mängiks tennist ja tegeleksin ka Eesti Tennise Liidu asjadega. Lisaks oleksin natukene rohkem abiks ka Ainile (Infortari kinnisvaraprojektide ja Estonian Airi ostuga tegelevale Ain Hanschmidtile – toim).

TASUB TEADA

Vastuseta jäänud küsimus

Lisaks Estonian Airile on Infortari omanikud tundnud huvi saarte ning mandri vahelise praamiliikluse korraldamise vastu. Nad tegid aastaid tagasi riigile Vjatšeslav Leedoga konkureeriva pakkumise, mis lõpptulemusena osutunuks riigile soodsamaks.Miks nad Leedole alla jäid? See on küsimus, millele Pant pole nõus ka aastaid hiljem vastama.

KOMMENTAAR

Aktsionäridele tuleb raha teenida

Janek StalmeisterTallink Grupi juhatuse esimees alates järgmise aasta algusestMinu eesmärk on pakkuda klientidele häid tooteid ja aktsionärid peavad teenima dividende. Ma ei kavatse peamisi sihte muuta. Teatud hulk investoreid investeerib võib-olla konkreetsesse persooni, aga Tallinkis ei toimu juhi vahetusega olulisi muutusi strateegias. Kui võrrelda meid lähimate konkurentidega, siis oleme tugevamad. Ükskõik kuidas võrrelda – kas turuosa, absoluutnumbrite, suhtarvude või reisijate arvu alusel – meile on keeruline teistest laevafirmadest vastast leida. Pole ka ohtu, et Tallinki positsioon muudaks juhtkonna mugavaks, sest kui vaadata finantsnumbreid, siis on need sel aastal olnud ka miinuses. Me ei saa ennast mugavalt tunda.