Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pane blogija enda kasuks tööle

    Blogija Ragne VärkFoto: Andra Kalda

    Muu maailma eeskujul on blogijate kasutamine leidnud tee ka Eesti ettevõtete turundus­kanalite nimistutesse. Samas leiab head ja teadlikku kasutust vähe.

    Soovitused blogijatega koostöö tegemiseks

    Kaardista, kes on sinu valdkonna tippblogijad ja kui suur on nende järgijaskond; samuti, kui kaasatud on nende järgijad – kas kasutajad kommenteerivad ja annavad soovitusi.

    Kaalu, kas sul on piisavalt tugev ja silmapaistev toode, et blogija võtaks selle kajastada – kehv toode saab kehva postituse.

    Võrdle end konkurentidega – kas sul on midagi, millega selgelt eristud.

    Hinda, kui suurt tasu blogija soovib – kas investeering tasub ära pikas perspektiivis, kas blogija aitab kasvatada müüginumbreid või brändi nähtavust.

    Soovitused brändilehekülje loomiseks

    Sisu peab olema kvaliteetne.

    Sisu ei tohi vanaks minna, siis tekib nn surnud blogi efekt.

    Teemad peaksid huvitama klienti, mitte ettevõtet ennast.

    Kohe algul tasub mõelda ka otsimootori peale, et ettevõte tuleks Google’is näiteks esimeste otsingutena välja.

    Moemaailmas on blogijate kasutamine väga sage praktika. Eestis tegutsevatest luksusmoe­brändidest kasutavad koostööd blogijatega Balenciaga, Marc Jacobs, Alexander Wang ja Burberry, kiirmoekettidest on sellega silma paistnud H&M, Mango ja Zara, kirjutab 21. novembri Äripäev turunduse rubriigis.
    2012. aasta lõpus tegevust alustanud luksusmoebrändi Uschanka loojad on oma napi kahe tegevusaasta jooksul arendanud välja mitmekülgse turundusstrateegia. Kõrgel kohal on turunduskanalina sotsiaalmeedia, järgnevad e-kiri, üritused, messid ja blogijad.
    Kuigi senise tegevuse jooksul on kujunenud lojaalsete klientide ring ka Eestis, on tegevus suunatud põhiliselt ekspordile, peamised turud on Hispaania, Soome ja Venemaa. Viimasel ajal on huvi hakatud tundma ka Kuveidist, kus naistele meeldivad mustrid ja värvid ning otsitakse rõivaid, mida omavahelistel koosviibimistel kanda.
    Blogijad mõjutavad nende järgijate valikuid. Uschanka toodete turundamisel andis blogijatega koostöö tegemiseks tõuke asjaolu, et rahvusvahelises moeilmas on tekkinud staarblogijad ja blogid, millel on miljoneid järgijaid – Ameerikas Rumi Neely ja Fashion Toasti blogi, Hispaanias Zina Charkoplia ja teistes maailmajagudes oma trendiseadjad. Moejärgijatele meeldib jälgida, kuidas isiksus riietub, millist elustiili elab ja millises seltskonnas liigub.
    Selle aasta alguses tegi Uschanka kaheksale üle maailma tuntud moeblogijale koostööpakkumise, pakkudes võimalust kanda oma signatuurtoodet – hõberebase karvamütsi, mille blogijad võisid endale jätta. Kaheksast viis oli nõus toodet kandma ja võttes arvesse blogijate asukohta, sõlmiti lõpuks kokkulepe kolmega.
    Moebrändid maksavad väga suuri summasid selle eest, et moeblogijad nende tooteid kannaksid, oma blogis või teistes sotsiaalmeediakanalites (Facebook, Instagram, Pinterest) kajastaksid ja nii suure hulga järgijate seas levitaksid. Kuivõrd Uschanka on alles alustav moebränd, oli blogijate jaoks piisavaks argumendiks pakutud toote ebatavalisus.
    Nii kandis Rumi Neely Uschanka Madmase hõberebasemütsi aasta alguses toimunud New Yorgi moenädalal ja jagas postitusi sellest oma blogis, Instagramis ja Facebookis, Zina Charkoplia sai meeldiva üllatusena täiendava kajastuse ka Hispaania Vogue'is ja Aasia suunal kajastas toodet seal tuntud Filipiini päritolu moe­blogija Laureen Uy.
    Ei tasu liiale minna. Uschankal endal hetkel oma blogi puudub, blogijad kajastavad moebrändi oma kanalites. Kati Nikopensius, Uschanka üks kolmest omanikest, ütleb, et see on kõige mõistlikum senikaua, kuni endal lehekülge pidevalt uue infoga täita ei ole. Ka blogijate kaasamisega peab tema sõnul mõistlikuks jääma ja kasutama seda võimalust siis, kui on mõni väga eriline toode, muidu kaob efekt.
    Valdkond, mis blogijate poolt kajastatuna silma paistab, on filmitööstus. Samas, kui küsida suurematelt kinokettidelt ja filmilevitajatelt, kui teadlikult nad blogijate kaudu suunatud turundusega tööd teevad, selgub, et pigem on see juhuslik, mitte eesmärgistatud turundusstrateegia.
    Peamiselt kutsutakse filmiblogijaid pressilinastusele, et nad saaksid filme oma blogides arvustada. “Kui mõni blogija otsustab arvustada mõnda filmi, ei toimu see meiepoolsel initsiatiivil,” sõnas HeaFilmi kaubamärgi esindaja Timo Diener. Selle all tegutsev Estonian Theatrical Distribution OÜ on filmistuudiote Twentieth Century Fox ja Walt Disney Studios Motion Pictures levitaja Eestis.
    Ainsana tunnistab mõningast koostööd blogijaga Forum Cinemas ASi koosseisu kuuluv filmilevituse meeskonna juht Siim Rohtla – blogija on kaasatud kaubamärgi Vaatafilmi Facebooki lehe sisu tootmisse.
    Lehekülg ei tohi olla reklaamihõnguline. Professionaalsel brändi kujundamisel täidavad brändi leheküljed olulist rolli. Eesti kapitalil põhinev toiduainekontsern Maag Grupp on Rannamõisa linnuliha kaubamärgi arendamisel ja turundamisel sarnaselt Uschankaga võtnud ette koostöö blogijatega, kuigi ajend selleks oli mõnevõrra teistsugune.
    Linnuliha.ee on viis aastat tagasi loodud brändipõhine lehekülg, mida on professionaalselt arendatud ja täiendatud koostöös blogijate ja peakokkadega. Kodukokk Ragne Värk on näiteks üks esimestest blogijatest, kellega Rannamõisa lehe arendamisel koostööd tegema hakkas, kuna ta on toidumaailmas hästi vastu võetud ja oskab infot hästi esitleda. Värk on veebitoimetajana ka ettevõtte palgal.
    Kvaliteet oluline. Maag Grupp on seadnud sotsiaalmeedia turundusele kõrged kvaliteedistandardid – visuaalne pool peab nii blogis kui ka Facebooki fännilehel paigas olema. Seetõttu on kõik postitused korrektori poolt parandatud, lisaks korrektsele tekstile on alati illustratsiooniks juures hea kvaliteediga foto.
    “Paljud hoiavad selle pealt kokku,” nentis Maag Grupi turundusjuht David Pärnamets, lisades, et sellisel juhul paistab see välja. Tema sõnul tehakse sageli viga, et kodulehekülg luuakse ilma pikemat perspektiivi nägemata. Kui pärast poolt aastat hakkab sinna postitatud info vananema ja sissekanded muutuvad ebaregulaarseks, kaob ka inimestel huvi selle külastamise vastu.
    Pärnametsa sõnul ei või brändi koduleht sisaldada juriidilist infot ega olla reklaamihõnguline – tavakülastajat see ei huvita, ta tahab saada lisaväärtust, milleks on näiteks mõni põnev retsept või info toote kohta. Pärnametsa hinnangul on Eesti toiduainetööstuse blogide üldine tase nõrk. Samas tunnistab ta, et hoopis teine tase on näiteks moevaldkonnas.
    Rätsepatöö ja uuendusmeelsus tagavad püsimajäämise. Rannamõisa linnuliha lehekülg oli Eestis üks esimesi ettvõtete toidublogisid. Pärnametsa sõnul on paljud üritanud seda järele teha, kuid poolel teel lõpetanud. “Sektoris tegutsevaid ettevõtteid vaadates on Rannamõisal linnuliha osas kindel edumaa konkurentide ees,” märkis ta. Hooajaliselt on tegemist väga otsitud leheküljega.
    Kuigi toidublogide kaasamine on Skandinaavias, Lääne­Euroopas ja Ameerikas olnud turunduses pikka aega kasutusel, on linnuliha.ee lehekülje loomine ja blogijate kasutamine olnud ennekõike rätsepatöö. Viimase uuendusena hakkas Rannamõisa brändileheküljele kaastööd tegema Taanis koolituse saanud toitumisnõustaja Henri Ruul, kellega ettevõte sõlmis aastase lepingu – Ruul hakkab tutvustama toitumisahelat, avaldama tervislikke retsepte ja teemakohaseid artikleid.
    Uue asjana katsetatakse Rannamõisa blogis ka videoretseptidega. Tegemist on kahe-kolmeminutiliste videotega. Mujal maailmas väga levinud nähtust hindab Pärnamets huvitavaks ja innovatiivseks, kuigi tunnistab, et see ei ole Eestis veel sellist populaarsust saavutanud kui välismaal. Videoretseptide tegemine on üpris kulukas ettevõtmine – arvestada tuleks kuskil 500–800 euroga video kohta.

    Töö nõuab palju suhtlemist

    Ragne Värk, toidublogija

    Ettevõtetele teen ma toiduretsepte koos piltidega – mõtlen toiduretsepti välja, teen stilistika, pildistan ja töötlen pärast pildid. Samuti teen ma ettevõtetele tootepilte näiteks pressiteadete jaoks ning toidu­stilistikat reklaamide jaoks. Mul on endal nõude ja rekvisiitide suur varu, nii et ma ei pea kuskile vajalikke asju ostma või laenutama minema.

    Osa ettevõtetega – Rannamõisa, Farmi ja Leibur – on mul pikaajaline koostöö ja ma tean, mida nad tahavad. Mul on vaja teada, kuhu retsept ja pilt läheb, millal seda kasutatakse, millist stilistikat tahetakse pildil näha, millised on erisoovid. Väga paljud ettevõtted ütlevad ka lihtsalt, et tee midagi.

    Suurema pildistamise puhul, kui öeldakse, et tee midagi, saadan tavaliselt proovipildid, et näha, kas minu nägemus ühtib nende omaga. Teisel poolel võivad olla ootused, mida ta ei pruugi osata välja öelda. Kui mul tekib retseptidega seoses lahe mõte, räägin sellest firmaga. Töö nõuab palju omavahelist suhtlemist, et lõpptulemus hea saaks.

    Mul on põhimõte, et ma ma oma klientide konkurentidega koostööd ei tee. Kuigi mulle on seda pakutud, ei ole see minu meelest õige. Samuti ei ole ma nõus tegema midagi, mis läheb minu toitumispõhimõtetega vastuollu.

    Blogimine on nagu degustatsioon kaupluses jalutajale
    Brändingu ja tulevikujuhtimisega tegeleva DDR Marketingi brändistrateegi Remy Konimoisi sõnul on blogimine nagu kaupluses läbiviidav degustatsioon – blogimise edukus sõltub degustatsiooniga sarnaselt strateegiast ja teostusest.
    N-ö kaupluseks on kanal, kus degustatsiooni läbi viiakse – blogi või Facebook. Nii nagu peab kaubanduskeskuses tarbija enne ostmist astuma mingisse sisulisse tegevusse – toote kätte võtma või klienditeenindajaga suhtlema –, samamoodi tuleb fänn ka blogis ja Facebookis kaasata sisulisse tegevusse.
    Poe väljapanekust üksi ei piisa, sest seda teevad enam-vähem ühtemoodi kõik poed.“Kaubanduskeskuses võidab kauplus, kes särab silmapaistva klienditeenindusega,” märkis Konimois.
    Moeettevõtte Uschanka looja Kati Nikopensiuse sõnul saavad blogijate kasutamisest kõige rohkem kasu valdkonnad, mis on suunatud lõpptarbijale, näiteks moe-, ilu- ja kosmeetikatööstus ning elektroonika müük. Viimases on palju tehnikavidinaid, mida on hea kasutajakogemuse kaudu laiemale tarbijaskonnale tutvustada.
    Kasu võib jääda väikeseks toodete ja teenuste puhul, mille geograafiline ulatus on väike, näiteks konkreetse koha juuksurisalongid. Kuigi brändingu ja reklaami eesmärgil blogijatega koostööd tegema asunud moeettevõtte omanik toob sellest tuleva kasu juures välja nii käivet kui kaubamärgi ulatust, hindab ta viimast olulisemaks. “Meie põhikasu oli ligipääs miljonitele moehuvilistele ja seeläbi brändi tuntuse suurendamine.”
    Autor: Siiri Liiva, kaasautor
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Inteli aktsia odavnes pärast nõrga prognoosi avaldamist
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Uuring: Eesti ettevõtja muretseb ellujäämise pärast rohkem kui lätlane või leedukas
Eesti ettevõtted elavad endiselt Balti riikide suurima sisemajanduse koguprodukti languse meeleolus ja on majanduse aeglustumise kontekstis ellujäämisotsuste pärast rohkem mures kui naaberriigid, selgub SEB uuringust.
Eesti ettevõtted elavad endiselt Balti riikide suurima sisemajanduse koguprodukti languse meeleolus ja on majanduse aeglustumise kontekstis ellujäämisotsuste pärast rohkem mures kui naaberriigid, selgub SEB uuringust.
Bolti president: ametnikele valmis eelnõude saatmine on normaalne Bolt pelgab ärimudeli suurt muutust
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.