Riik asub idusid kasvatama

Riik plaanib riski-ja erakapitaliturgu elavdada ja loob KredExi juurde varase faasi fondifondi, mille laiemaks eesmärgiks oleks idude kasvatamine ja Eestis hoidmine. "Me tahame ärikeskkonna konkurentsivõimet tõsta. Tahame, et idud koju jääksid," põhjendas justiitsminister Andres Anvelt peale valitsuse pressikonverentsi uue fondifondi loomise ideed.

Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sullingu sõnul jaguneb KredExi fondifond kasvufaasi, varase faasi ja äriinglite kaasinvesteeringute vahel ning läbi selle instrumendi saab investeeringu ligikaudu 60 Eesti iduettevõtet. "Riiklikud fondiinvesteeringud aitavad arendada riski- ja erakapitali turgu ning seeläbi pakkuda alustavatele ja arenevatele ettevõtetele lisavõimalusi raha kaasamiseks. Samuti on see hea kasvulava uutele fondijuhtidele," ütles Anne Sulling.

Kredexi tegevjuhi Andres Treieri sõnul on fondi osas tänaseks läbi räägitud investeerimisstrateegia ja olemuse põhitalad. Euroopa Investeerimisfondi nõustamist kavatsetakse selles protsessis samuti kasutada. Fondifondi alla luuakse kolme tüüpi allfondid, millele valitakse omakorda fondijuhid erasektorist. "Fondijuhte saab olema kolm kuni viis, vastavalt, milliste ideedega välja tullakse. Nagu täna on BaltCap või Livonia Capital. Fondi allfondid saavad olema kitsama spetsiifilise suunaga," seletas Treier.

Üks mandaat on tema sõnul äriinglitel, kes vaataksid välja ettevõtted,kuhu oleks hea investeerida. "Äriinglid ei tee väga suuri investeeringuid, neil on alustavad kasvuettevõtted ja pigem seemnekapital," seletas Treier. Portfelli fondijuhid panevad Treieri sõnul kokku küll fondi, aga kaasavad iga investeeringu juurde täiendavalt äriinglite inglite raha.

Teine tüüp või allfond on varase faasi või seemneinvesteeringu võimalusega riskikapitali fond, teisisõnu venture capital. "Põhimõte on sel fondil sama, riigi poolt läbi Kredexi valitakse ja otsitakse fondijuhid, vaadatakse nende kogemustepagasit, oskuseid jms. Kui äriinglid otsivad väikeste investeeringutega partnereid eraisikute hulgast, kes tahavad investeerida, siis riskikapitali fond võtab tihti enamusosaluse või on valmis suuremaid investeeringuid tegema nendesse ettevõtetesse, mida nemad leiavad," rääkis Treier. Ta täpsustas, et äriinglid investeerivad siis nii äriinglite fondiga koos või võivad seda teha ka riskikapitalifondiga koos, ja ka riskikapital ei pruugi võtta enamusosalust.

Kolmandaks allfondiks või tüübiks on kasvuettevõtted. Seal siseneb fond nendesse ettevõtetesse, kes tahavad suuremaks kasvada. "Seda tehakse täna ka juba Balti Innovatsioonifondi alt, kuid seal on mandaadid suuremad, suurusjärgus 5-10 miljonit eurot. Meie näeme, et puudus on just väiksemas otsas eksisteerivate kasvuettevõtete juures," rääkis Treier. Ka selle tüübi puhul valitakse erasektorist kogemustega fondijuht, kes käivitab fondi ja paneb kokku portfelli.

Üks asi ühendab kõiki tüüpe ja selle poolest erineb fondifond ka SmartCapist - fondijuhid paigutavad investeeringusse ka enda raha. Kui kaotab fond, siis kaotab ka fondijuht isiklikult. "Kõikidesse fondidesse peab juba alguses olema kaasatud ka erakapital. Fondijuht peab tõestama erainvestorile ära selle fondi efektiivsuse ja panema sinna ka ise oma raha. SmartCapil täna seda ei ole, nad on täna ühel või teisel viisil riigi palgal ja sisuliselt konkureerivad erafondihalduritega.

Fondijuhid oleksid siis ise selles asjas rohkem motiveeritud," kirjeldas Treier. Investeeringud oleksid suurusjärgus 70% riigi raha ning erakapitali peab kaasama vähemalt 30%, aga teatud fondide puhul ka rohkem.Tootlus tooks investeeritud raha tagasi. Ning pikas plaanis - mida edukam on fond, seda suurem usaldusväärsus tal on erainvestorite silmis. Ning seda paremini saab riik järk-järgult fondi kogemuse kasvades esialgu oma osalust vähendada sammhaaval ning edaspidi järgmistest investeeringutest tagasi tõmbuda.

"Kogu turg areneb loogiliselt selles suunas, et minna eraturule üle. Turg oli vaja käima lükata. Nüüd on järgmine samm see, et riik läheb sellelt turult ära," seletas Treier. Mandaadid jagatakse ära ja eraturg saab edasi tegutseda, riigil on Treieri sõnul vaid ankurinvestori roll. Järgmise aasta esimeseks pooleks peaksid Treieri sõnul fondijuhid koos plaaniga olemas olema. Siis on neil aega viis aastat investeeringuid teha.

Eelmisel aastal tehti Eestis ettevõtetesse investeeringuid 27,5 miljoni euro ulatuses, sellest ligikaudu 22 miljonit eurot investeeriti ettevõtete kasvufaasis. Varase faasi investeeringuid on seni aga tehtud väga vähe. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on Eesti riski- ja erakapitali investeeringute mahud 1,7 korda väiksemad.

Eelnõuga tõstetakse ka laenude riikliku tagamise maksimaalset määra seniselt 75%-lt 80%-ni. Samuti saab KredEx õiguse omandada ja võõrandada osalus laenu saanud äriühingutes ilma valitsuse igakordse volituseta. Eelnõu jõustub märtsis 2015.

Fondi loomiseks otsustas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium eraldada perioodil 2014-2020 60 miljonit eurot iduettevõtete toetamiseks. Riik, Kredex ja Euroopa Investeerimisfond on otsustajad selles osas, kui palju raha mingisse fondi liigub.