Teadlase neli maksuvangerdust

Artikkel

- Uudised
- Ken Rohelaan
- 20. november 2014 kell 6:08
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Teadlase neli maksuvangerdust
Tartu Ülikooli doktorant Allan Teder.Foto: Erakogu
Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorant Allan Teder tegi neli ettepanekut, kuidas makrotasandil muuta maksusüsteemi. Muuta tuleks tööjõumakse ja sisse viia ettevõtte tulumaks. Samuti vajaks teadusmahukas ettevõtlus soodustusi.
Neli ettepanekut1. Vähendada tööjõumakse – üksikisku tulumaks 15%-le, sotsiaalmaks 30%-le2. Viia sisse ettevõtte tulumaks (15%).3. Maksusoodustused teadusmahukale ettevõtlusele.4. Tõsta negatiivse välismõjuga kaupade ja tegevustemakse, vähendada positiivse välismõjuga kaupade ja tegevuste makse.Allikas: TÜ doktorant Allan Teder
Eile maksude aastakonverentsil videoettekandega esinenud Tederi sõnul saab maksusüsteem aidata kaasa riiklike eesmärkide saavutamisele, kui saaks vähendada tööjõumakse nii üksikisiku tulumaksu kui ka sotsiaalmaksu tasandil.
Ettepanek tulumaksuks oleks 15%, sotsiaalmaksu alandaks Teder 3%. “Samas seaksime sisse ettevõtte tulumaksu samal tasemel, mis oleks üksikisiku tulumaks. Riigieelarve seisukohalt saavutaksime matemaatiliselt sama taseme,” ütles Teder.
Tederi hinnangul aitaks odavam tööjõud meelitada ligi välisinvesteeringuid, mis on suunatud Eesti spetsiifilistele ressurssidele, nagu IT ja haritud rahvastik. Nii nihkuks maksukoormus tööjõukuludelt tulemusele, mis võimaldaks ühtlustada ka tööjõust laekuvate tulude ja kapitalikulude omavahelist proportsiooni SKPs, mis on oluline, et hoida riiki stabiilses arengus. “Teatud siht- ja huvigruppide tulubaaside alandamine ei põhjusta pingeid mitte ainult selles osas, et tarbimine on kallis. See põhjustab ka sotsiaalseid pingeid, mis võivad välja viia näiteks kuritegevuseni,” märkis Teder.Soodustused teadusmahukale ettevõtlusele.
Teder soovitas teha veel maksusoodustusi teadusmahukale ettevõtlusele kas teadustöötajate tööjõumaksu alandamise või tulumaksu soodustusega. “See võib olla seotud ka otseselt teadusarendustegevuse kui sellise soodustamisega maksutagastuste või -soodustuste kaudu,” selgitas ta.
Tederi viimane ettepanek oli tõsta olulisel määral makse negatiivse välismõjuga kaupadel, nagu kütus, tubakas ja alkohol, ning maksustada kõrgemalt erinevaid tegevusi, nagu keskkonna saastamine. Samas maksud positiivse välismõjuga kaupadele ja tegevustele võiks odavdada, alustades lastetarvetest, raamatutest, spordist ja kultuurist.
Endine rahandusminister ja praegune riigikogu liige Jürgen Ligi leidis noorteadlase töös mitmeid vastuolusid. Näiteks ei nõustunud Ligi Tederi arusaamaga, et maksusüsteemi funktsioon on tulude ümberjaotamine. “Maksusüsteemi üldine eesmärk on siiski koguda raha ühistegevusteks. Ühistegevus võib olla ümberjaotamine, aga ka muud,” märkis Ligi.Samas arvas Ligi, et ettevõtte tulumaksu kehtestamist võib muidugi arutada, kuid sellelgi on miinused. “Siis läheb administreerimiseelis väiksemaks ja atraktiivsus väheneb,” selgitas ta.
Ühe vastuolu tõi Ligi välja ka teadusarenduse maksusoodustuse puhul. “Kui võtta meie süsteemi, kus investeeringu kallale ei minda, siis ettevõtte tulumaksu tasemel ei saa seda soodustust teha. See on meil juba olemas. Kui me hakkame seda üksikisiku tasemel tegema, siis saame ikkagi maksuameti kontrollija, kes hakkab otsustama, kas see oli teadusarendus või mitte,” märkis Ligi.
Plussid ja miinused
Riigikogu liikme Jürgen Ligi hinnangul on meie maksusüsteemi üheks tugevuseks see, et me ei maksusta investeeringuid eriti. “Me saame seda edasi lükata, efektiivne maksukoormus investeeringutele on madal,” ütlesLigi.
Ligi sõnul on proportsionaalne tulumaks kindlasti struktuurselt hea. “Kui me tahame endale häid spetsialiste, kalleid töökohti, siis nende kallim maksustamine ei ole kindlasti mõistlik. Mina ei pea õigeks ka sotsiaalmaksu lage, kuigi ma võiks seda oma parteilise kuuluvuse poolest propageerida,” märkis ta.
Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov tõi praeguse süsteemi miinustena välja näiteks vara maksustamise, mis on väikese osakaaluga. Jegorovi sõnul on küsimus selles, kas jätta varamaksud rahule ja minna tarbimise maksustamisele. Ta viitas edetabelitele, mille põhjal on Eesti Euroopas 5. kohal tarbimismaksude osakaalu järgi maksutuludest. Aktsiiside puhul, kuhu kuuluvad eeskätt alkohol, tubakas ja kütus, on Eesti 2. kohal.
“Automaks on üks võimalus kas või sellepärast, et see võimaldab hoida kütuseaktsiisi madalamana kui meie naabritel,” lausus Jegorov. “Kindlasti ma pooldan, et kodualuse maa maksustamine tuleks tagasi mõistlikult.”
Jegorov lisas veel, et kindlasti on oluline maksupoliitika teisejärgulisus. “Nii kaua, kui ta jääb teisejärguliseks, on kõik korras,” ütles ta. Jegorovi sõnul peab Eesti ära otsustama, mis on meie majandus-, sotsiaal-, hariduspoliitika jne. “Juhul kui maksupoliitika on kõige parem vahend, et toetada neid teisi poliitikaid, siis tulebki otsida lahendusi maksupoliitikas. Aga seni jäägu maksupoliitika riigi rahakoti täiendamise või täitmise vahendiks.”
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum