Rumeenia politsei uurib Aaviksoo maadeostu

Artikkel

- Uudised
- Alyona Stadnik
- 21. november 2014 kell 14:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rumeenia politsei uurib Aaviksoo maadeostu
50 ha maad Rumeenias Foto: Nordic Stone S.R.L
Peep Aaviksoo Rumeenia kaevandusäri ostis kokku maid 10 korda turuhinnast kallimalt. Pettunud investorite andmetel on Rumeenia politsei alustanud uurimise seoses rahapesu kahtlusega.
Alev Balgi-Curpedin ja Ridvan Curpedin – elavad Rumeenias, Bukarestis. Alev Balgi-Cupredin töötab tegevdirektorina Black Sea - Caspian Sea International Fund'is.
Musta mere-Kaspia mere Rahvusvaheline Fond on rahvusvaheline valitsusväline mittetulundusühing, asutatud 4. märtsil 2009.
Fondi eesmärk on koondada intellektuaale, teadus- ja avaliku elu tegelasi, välisesindajaid mõjukatest valitsusvälistest organisatsioonidest Aserbaidžaanist, Gruusiast, Kasahstanist, Kõrgõstanist, Moldova Vabariigist, Rumeeniast, Türgist ja Ukrainast.
Aastatel 2011-2014 lisandusid liikmed Vene Föderatsioonist, Bulgaariast, Serbiast, Montenegrost, Bosnia ja Hertsegoviinast, Makedooniast, Valgevenest, Horvaatiast, Iraanist, Albaaniast, Šveitsis, Lõuna-Aafrikast, Sao Tomes ja Principe, Hiinast, Sri Lankast, Ghanast, Eestist, Tšehhist ja Sloveeniast.
Äripäev kirjutas tänases kaaneloos, et Erakõrgkooli EBS nõukogu liige ja EBSi Juhtimiskoolituse Keskuse juhataja Peep Aaviksoo meelitas aastatel 2007-2008 oma tuttavaid investeerima Rumeenia kaevandusärisse, kuid hiljem selgus, et ostetud maad kaevandamiseks ei sobi ning need osteti turuhinnast kallimalt.
Näiteks ühele kolmest loodud investeerimisettevõttest Nordic Stone kuulus 50ha maad. Kui Nordic Stone juhtimise võttis 2010. aastal üle üks investoritest Jana Põim selgus, et kinnistud olid soetatud 2007.-2008. aastal kümme korda kallimalt võrreldes analoogsete maade müügihindadega. Sama muster paistis ka teisest Aaviksoo kureeritud investeerimisettevõttest Paldiski Services, kes soetas 10ha maad.
Seejuures osteti kogu kinnisvara Rumeenia abielupaarilt Alev Balgi-Curpedin ja Ridvan Curpedin, kes olid need omakorda soetanud eraisikutest maadeomanikelt väga soodsalt. „Kurioossel kombel kasutasid nad maade ostmiseks investorite raha, kes laenasid enda teada maade broneerimiseks vajalikud summad Aaviksoo firmale,“ ütles Põim. „Hiljem selgus lepingutest, et maade eest ei makstudki omanikele reaalselt rohkem, kui see küsitud broneeringutasu.“
Vahendajad Curpedinid müüsid maad kümnekordse vaheltkasuga edasi Nordic Stone´ile või teistele projektis osalenud ettevõtetele. Täpset ostusummat ei soovi Põim öelda põhjendades seda ostja ja müüja vahelise kokkuleppega. „Ettevõtte (Nordic Stone – toim) valduses on dokumendid, kust nähtub, mis oli maade tegelik ostuhind vahendajate jaoks. Nende põhjal saabki väita, et maa algsed omanikud said kokku ligi 10 korda väiksema summa kui Nordic Stone maade eest tasus,“ selgitas Põim.
Investorid said 2013. aasta alguses teada, et Rumeenia politsei oli juba 2011 aastal nimetatud tehingutega seoses algatanud uurimise kahtlustades rahapesu. „Teeme uurimisorganitega tihedat koostööd,“ märkis Põim. Investoritele teadaolevalt uurimine alles käib, kuid politsei sõnul on raha saajad ning raha ja varade asukoht tuvastatud ning süüdlased võetakse peagi vastutusele.
Aaviksoo: mind peteti. Investorid arvavad, et Aaviksoo jättis neile esitamata adekvaatse ja tõepärase informatsiooni maade tegeliku müügihinna kohta. Nende väitel soetas Aaviksoo Rumeenia kinnisvarakeskkonda tundes ja sel ajal ligi 3 aastat tegutsedes teadlikult kordades kallimalt maid oma usaldusisikute kaudu, millega kahjustas otseselt investorite huve. Kui investorid olid hiljem saanud jälile maade ostuhinnale ning nõudsid selgitusi, väitis Aaviksoo, et ka teda on petetud ning mingit vaheltkasu pole tema teeninud.
Aaviksoo märkis, et ei ole suhelnud Curpedinidega 1,5 aastat ning et nad on veel raha võlgu nii talle kui ka teistele investoritele, sest ei suutnud kokku osta kogu lubatud maad. „Mingid siilud jäid ostmata,“ täpsustab ta. Aaviksoo sõnul osteti maatükke kokku enam kui 80 talupojalt.
Küsimusele, kuidas ta nendega tuttavaks sai, jääb Aaviksoo mõtlikuks ja täpselt ei suuda meenutada. „See oli nii ammu, ju nad kuskil kellegi kaudu tulid,“ märkis ta. Kust aga ta ei mäleta, sest algselt osteti maid ka muudest fondidest. Mis puudutab maatükkide kõrget hinda, märkis Aaviksoo, et maatükke osteti tuginedes arvutustele, mida tegid BIG4 analüütikud, kui palju on seal maavara. Kolme maatükki peale oli kokku 13 miljonit tonni killustikku.
Investorid ei usu. Investorite on seda aga väga mitmete tõendite põhjal raske uskuda ning nende hinnangul on kogu teenitud vaheltkasu jagatud projekti algatajate vahel. „Nimetatud rumeenlastest isikud on ilmselt siiski kõigest variisikud, kes tegutsevad Aaviksoo tegeliku kohaliku äripartneri käskudele vastavalt,“ selgitas Põim.
Investor Arvo Lill rääkis, et kui tema käis Rumeenias maatükkidega tutvumas, siis lisaks Curpedinidele oli laua taga ka Aserbaidžaani suursaadik Rumeenias. Tänaseks suursaadik enam Rumeenias ei ole, tema nime ei mäletata. Põimi sõnul on selge, et Alev Balgi ja Ridvan Curpedin olid kõigest käsutäitjad.
Põimi sõnul on sama abielupaar tänaseni Aaviksooga seotud – neile kuulub 25% Eastham OÜ osalusest. Ülejäänud 75% Eastham OÜ-st kuulub pankrotistunud Rom Invest OÜ-le, mis kuulus Aaviksoole. Eastham OÜ on ettevõte, millele investorid andsid omal ajal maade broneerimiseks küsitud laene, neist laenudest on ainult murdosa investoritele tagastanud.
Arvestades maade tegelikku turuhinda on investoritel kahtlus, et Aaviksoo, teised projekti algatajad ning tema äripartneritest vahendajad teenisid maade müümisega hiiglaslikku vaheltkasu, mis oligi kogu antud projekti algatamise mõte. „Usun, et ikka teenisid. Inimesed teevad ikka tööd selleks, et raha teenida,“ on Aaviksoo kommentaar sellele kahtlusele.
Muutus olukord turul
Aaviksoo väitel on kogu projekti ebaedu taga turusituatsiooni muutumine. Investorid nõustuvad, et turuolukord muutus küll 2008. aasta lõpuks kaevandustele ebasoodsaks, kuid kui projekti algatajad oleks reaalselt projekti tahtnud käivitada, oleks investeeritud raha eest saanud väga kiiresti soetada ka masinad, taotleda vajalikud load ning käivitada tootmine ja müük.
„Veel 2008. aastal oli turusituatsioon killustiku müümiseks soodne ning teenitud kasumist oleks võinud vahepealsed vaiksemad aastad kenasti üle elada. Investeeritud raha aga hoopis jagati omavahel laiali ning projektiga ei tegeletud kuni 2009. aasta lõpuni, kui investorid hakkasid järjest intensiivsemalt huvi tundma viivituse põhjuste kohta,“ selgitas Põim.
Kuni selle ajani tasusid investorid lisaks veel juhtimiskulusid ning andsid raha kaevandamise alustamiseks: tee ehituseks, pinna ettevalmistuseks, inventari soetamiseks, kaalu ehitamiseks ja personali palkamiseks. Kuna aga sel perioodil lubatud tegevusi ei tehtud, maksti investeeringuteks ette nähtud raha lihtsalt juhtimistasudena Aaviksoole ja tollasele palgatud tegevjuhile.
Mis saab edasi?
„Kuna arusaadavatel põhjustel on Nordic Stone osanike vahel eriarvamusi ning ühist projekti väga keeruline omada, on otsitud kaevandusele ostjat,“ selgitas Põim. Lisaks maadele saaks ostja kaasa ka ligi ühe miljoni euro suuruse europrojekti, mille eest oleks võimalik sisuliselt tasuta kaevandus üles ehitada ning varustada tehnikaga.
„Läbirääkimisi on peetud mitmete huvilistega, kuid kahjuks tänaseni tehingut teostatud pole – peamiselt on põhjuseks Rumeenia valitsuse poolne venitamine suure kiirteeprojekti alustamisega,“ märkis Põim. „Kui see algab, on materjali vajadus väga suur ning Nordic Stone kaevandus oleks ülisoodsas asukohas. Praegu paraku suuri projekte piirkonnas napib ning seetõttu on ka võimalikud investorid äraootaval seisukohal.“
Hetkel kuum