Kütusemüüjate marginaalid kasvasid

Kui esimeses kvartalis oli Eestis juurdehindlus mootorikütusele 7 protsenti, siis teises kvartalis juba 14 protsenti. Kuigi kolmanda kvartali tulemusi ei ole statistikaamet veel avaldanud, jääb ka selle number Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul kõrgeks.

Samas on kütuse jaemüüjatel tema sõnul kaubanduses üleüldiselt ühed madalaimad juurdehindlused ja seitsme protsendi ringis on need püsinud juba 2011. aastast.

"Nüüd on need järsku tõusnud," ütles Mertsina, lisades, et samal ajal on maailmaturul nafta hind tugevasti langenud. "Kütuse jaehind on madal, järelikult on hulgihind veelgi madalam. Muidugi on raske öelda, kas see on lühiajaline, aga juba pool aastat on juurdehindlused oluliselt kõrgemad olnud ning kütusemüüjad üritavad praegu rohkem nii-öelda vahelt teenida madalate hulgihindade pealt. Samas ei ole kütusevarude jaemüügi aeg pikenenud."

Suuremad kütusemüüjad satuvad eelnevalt väljatoodud protsente kuuldes segadusse. "Täiesti kindlalt ei ole mootorikütuste juurdehindlused hüppeliselt kasvanud. Toote keskmine marginaal sentides ühe liitri kohta on sama suur kui aasta tagasi samal ajal ning jääb endiselt vahemikku 6-8 senti liitri kohta," ütles Statoil Fuel & Retail Eesti peadirektor Kai Realo.

"Loomulikult on tänaste toote omahindade juures 6-8 senti liitri kohta juurdehindlust protsentuaalselt suurem kui eelmisel aastal, kuid rahas teenime me siiski ühe liitri kohta sama palju," lisas Realo.

Kütuse jaemüügil arvestatakse juurdehindlus sentides, mitte protsentides, sest suure osa kütuseliitri hinnast moodustavad maksud ja sisseostuhind. Juurdehindlus kõigub pidevalt, sõltudes konkurentsist. "Ühes linnas võib hind olla madalam kui teises," sõnas Neste Eesti jaemüügijuht Kristi Pari.

"Tõsi on, et teises kvartalis oli juurdehindlus mõnevõrra kõrgem kui esimeses, ulatudes kuni ühe sendini. Samas kolmandas kvartalis juurdehindlus võrreldes teise kvartaliga vähenes," lisas Pari.

Jaemüügihinnad ei pruugi pangaanalüütiku Tõnu Mertsina sõnul nii kiiresti langeda kui hinnad maailmaturul. Ta lisas, et kuna euro kurss nõrgeneb, siis sisseostetud nafta läheb euroala riikidele mõnevõrra kallimaks. "Selle efekt ei ole väga suur, kuid mõjutab ka kodumaiseid hindu. Kui palju, on väga raske arvestada -- sõltub, milliseid juurdehindlusi kohalikud müüjad teevad, kuid seda ei oska ette arvata."

Mis toimub kütusehinnaga järgmisel aastal, on Pari sõnutsi võimatu ennustada. "Analüütikud pakuvad mingeid prognoose, aga mina nii julge ei ole, sest nafta hinda mõjutavad niivõrd paljud eri sündmused. Kui tekib mõni konfliktikolle, siis kajastub see ka nafta hinnas," rääkis Pari.

Madalate kütusehindade tõttu on praegu suurimad kaotajad selle tootjad ja eksportijad. Kõik riigid, kes kütust impordivad, peaksid praegu olema võidumehed, kuni kütuse hinnad madalal püsivad. Sellest võidavad Mertsina sõnutsi ka tarbijad, kes saavad kulutada või investeerida osa oma sissetulekust mujal või säästa. Samuti on see hea eri ettevõttetele, eelkõige neile, kes tegutsevad transpordisektoris, ehituses ja töötlevas tööstuses, sest nüüd saavad nad oma finantsseisu parandada.