Virtsu kavandatakse ettevõtluskeskust

Virtsu alev Hanila vallas Läänemaal hakkas alla käima 1990. aastate alguses, kui kadus kalurikolhoosi Lääne Kalur Virtsu osakond. Jäädi ilma kolmest ja poolest sajast töökohast, polnud seal enam kutselisi kalureid ega nende teenindajaid. Virtsu üle tuhandest elanikust jäi järele pool.

Sestap võtsid Virtsu helgemad pead pähe, et midagi uut peab asemele tulema. Inimestele on tööd vaja. Muidu sureb Virtsu hoopis välja. 2013. aasta 23. märtsil korraldasid Virtsu Arenguselts, metallitööstusettevõte K.Met AS ja Läänemaa Arenduskeskus Virtsus ettevõtluspäeva. Rahvast tuli palju kokku.

Otsustati rajada Virtsu ettevõtluskeskus. Kõigepealt telliti projekteerimisbüroolt Dagopen keskuse keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnang. Kohe oli selge, et peaarendajaks kujuneb praegu valla keskuses Kõmsil tegutsev K.Met. Ajapikku lisandus teisi huvilisi, tänaseks kokku seitse. Allkirjad ühinemislepingutele antakse hiljem. “Ootame ära,” soovitab K.METi juhatuse esimees Mardo Leiumaa, jättes kaasarendajad veel nimetamata.

Virtsu ettevõtluskeskus läheb hinnanguliselt maksma üle 5 miljoni euro. Neli viiendikku sellest kulub hoonetele, üks viiendik taristule ehk detailplaneeringu koostamisele, teedealuse maa munitsipaliseerimisele, elektrivõrgu, veevärgi, kanalisatsiooni, side ja teede projekteerimisele ja valmisehitamisele jms.

Keskus on kanda kinnitamas. Hanila valla volikogu kinnitas ka selle aasta oktoobrikuus valla uue arengukava aastani 2025, kuhu Virtsu ettevõtluskeskuse rajamine sisse võeti. Virtsu keskusest loeme ka Läänemaa värskest arengustrateegiast aastani 2020. Virtsu keskuse 7,4 hektarit ettevõtlusala on maakonna metallitööstusest ainus, mida selles nimepidi nimetatakse.

Keskus lubab luua 40 uut töökohta. Praegu töötab Virtsu koonduvates ettevõtetes 130 inimest. Virtsu Arenguselts aga esitas Hanila valla volikogule taotluse algatada ettevõtluskeskuse detailplaneering. Seegi objekt saab täieliku eluõiguse detailplaneeringu kehtestamisel. Kui keegi jälle küüneviha sisse ei aja. Arvata, et keskuse vähesed vastased vait jäävad, on arvatavasti asjatu.

Kui keskuse asutamise mõte eelmisel aastal ettevõtluspäeval esimest korda avalikult välja käidi, oli see vaid idee. Ometi – kui juulikuus toimus teine koosolek, käisid vastuseisjad kohe koosoleku alguses lauda 22 virtsulase allkirjaga protestikirja. Tähelepanemist aga väärib tõik, et avaldus esitati ära kuulamata, mida neile asja eestvedajatel lähemalt öelda on.

Protestijate arvates halvendab keskus Virtsu elanike elukvaliteeti. Täpsemalt ei olda nõus spetsialistide keskusele majanduslikke ja keskkonnakaitselisi arvestades välja valitud krundiga. See olevat elamutele liiga lähedal. Koht on võsaäärne tühermaa, mida keegi teine ei taha. Keskus rikkuvat väljavaadet. Ei tea, mida siin vaadata on? Kadakatesse kasvavat umbrohuvälja? Elektriliine? Poeseina? Eriti, kui tööd ei ole, mida keskus annaks. Pealegi on keskuse tulevased hooned valdavalt ühekorruselised, vaid kontoriosa kahekorruseline.

Juulikuise koosoleku järel otsustasid keskuse eestvedajad pausi pidada. Lähenesid kohalikud valimised ning nii lõigati ära vastasleeri võimalus keskus valimisvankri ette rakendada. Ettevõtluskeskuse eestvedajad teevad kahtlejate seas selgitustööd. Nagu praktika näitab, on niimoodi võimalik vähendada vastuvaidlejate hulka.

Dagopen leiab, et ettevõtluskeskus ei kujuta endast sellele valitud krundil olulist keskkonnaohtu. Keskus ei tekita ohtlikke jäätmeid, ei riku pinnast, õhku ega vett. Keskus mürisevat. Ei tea, miks K.Met peaks Virtsus mürisema hakkama, kui ta Kõmsil ei mürise? Tootmine jääb ju samaks. Teisedki ettevõtted tulevad vaiksete hulgast. Ja Kõmsil paiknevad elamud veelgi lähemal.

Virtsu ettevõtluskeskus loob uusi töökohti. Kaugemas tulevikus ehk enamgi kui 40. Virtsu kogunevad ettevõtted tahavad ju edaspidigi areneda ja laieneda. Virtsus on lisaks maanteele sadam ja tootmise vajadustele vastav elektrivarustus. Korralikud kool, lasteaed ja kauplus.

Ettevõtluskeskuses on odavam ja mugavam tootmiskeskkond kui ühekaupa talitades. Tulevad ühised tehnovõrgud ja IT-talitus. Keskuse juurde luuakse kogu Virtsut teenindav hooldusfirma. Virtsu ettevõtluskeskuse arhitektuuriline lahendus on olemas. Selle saab siduda kuhu tahes. Niipea, kui vihjati Hanila vallast ärakolimise võimalusele, tuli kohe üle Eesti kohapakkumisi. Tundub siiski, et too ära minemise jutt oli vaid taktikaline käik.

Peapõhjus on Kõmsil kasutada olevates tootmishoonetes. Töötatakse kunagise Karuse kolhoosi aja garaažis, töökojas ja laos. Neid on küll kõvasti ümber ehitatud ja juurdegi tehtud, aga ikkagi pole see päris see. Hooned ei vasta enam metallitööstuse ettevõtete töö- ja olmetingimuste nõuetele. Osa hooneid on liiga kõrged, aga K.Met ei taha kütta üleliigset kubatuuri. Uued ruumid tulevad parema ventilatsiooni ja valgustusega. Tehnoloogilisi liine saab loogilisemalt paigutada. Üle poole K.Meti töötajatest elab Virtsus. Ülejäänud on Kõmsilt, Lihulast, Vatlast ja mujalt ümbruskonnast, Kirblani välja. Küsisin Mardo Leiumaalt, millele ta loodab? “Mõistusele!” kõlas vastus. Virtsu tuleb ettevõtluskeskus.

K.Met AS asutati 1990. aastal, kui viis kohalikku elanikku rahad kokku panid, tollaselt ETKVLi (Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit – toim) koondiselt Auto Kõmsi traaditööstuse ära ostsid ja seal ostukorve edasi tegid. Omanikering pole siiani muutunud.

“Miks peaksidki kõik kohalikud ettevõtted kellelegi teisele kuuluma?” küsib ettevõte juht Mardo Leiumaa. K.Meti käive on viimastel aastatel püsinud enam-vähem stabiilsena. “Oleme nišiettevõte, mis täidab suurte vahele jäävaid tühikuid. Kasutame musta metalli ja roostevaba terast. Viimase osatähtsus suureneb üha,” lisab ta.

Kolmveerand K.Meti toodangust läheb välisriikidesse. Näiteks tehakse Saksa ette­võtte Miele Austria harule spetsiaalsete meditsiinitarvikute pesemise masinatele roostevabu osi. Nendes masinates saavad puhtaks skalpellid, katseklaasid jne. Miele on ettevõtte suurim välistellija. Kodumaistest klientidest nimetab ta Maximat, Selverit, ETKd ja RIMIt. “Vaadake ringi nende poodides. Kassade juures paiknevates kaubaalustes on ka Kõmsil tehtut,” soovitab ta. Ettevõttel on paarsada püsitellijat. Kasutatakse programmjuhtimisega tööpinke, tööstusroboteid jms.

“Üksjagu teeme ka käsitsi tööd. Iga väikese tootepartii tegemist pole majanduslikult mõttekas automatiseerida,” lisab ta. Tooni annavad suurtellimused. Kaader õpetatakse kohapeal välja, sest kutseharidussüsteem K.Meti spetsiifilistele vajadustele enamasti ei vasta. K.Met on Hanila valla suurim ettevõte ja seal töötab kõige rohkem inimesi. Kõva sõna küla kohta.

Mardo Leiumaa selgitab: “Ju see siis on nii. Ainult et ette­võtet ei peeta selleks, et töötajate suure arvuga silma paista. Tõsi – meilt saab tööd keskelt läbi 65 inimest. Töötajate arv sõltub tootmise vajadustest. Teisest – sotsiaalmajanduslikust küljest tähendab töökohtade olemasolu inimeste rahulolu. Tore on.”