Terveks, kohe!

Kõige kallim vara on tervis. Ettevõtte suurim väärtus on töötajad. Kompetentsed, vilunud, sära silmis. Paraku ei ole meist keegi haiguste ja õnnetuste eest kaitstud.Mis juhtub siis, kui ettevõtte töötajat tabab haigus –  ootamatult, sest keegi ju haigust ei oota? Selline haigus, mis takistab inimesel töö tegemist? Näiteks trennis saadud õlasidemete rebend või põlvevigastus ametis, mis eeldab füüsilist liikumist.See töötaja läheb arsti juurde ning saab saatekirja operatsioonile. Ta pannakse ravijärjekorda. Ambulatoorse ravi puhul on järjekorra ametlik maksimumpikkus kuus nädalat, statsionaarse ravi puhul sõltuvalt erialast kaheksa kuud. Sageli lubatust pikem. See on aeg, millal inimene ei saa tööl käia. Ettevõttel jääb selle töötaja poolt väärtus loomata, tööandja ja haigekassa maksavad hoopis haigusraha. Ning töötaja peab vigastust kannatades ootama ravijärjekorra temani jõudmist. Kõigile ebameeldiv olukord.Kirjeldatud protsessi on võimalik kiirendada. Haigekassa nõukogu kiitis hiljuti heaks lähtealused andmaks ka Eesti piires patsientidele vabadus saada teenuseid sarnaselt võimalusega teha seda ülejäänud Euroopa Liidu riikides. Teisisõnu riigisisene patsientide vaba liikumine, kus raviraha käib patsiendiga kaasas. Eesti tervishoius oleks tegu põhimõttelise muutusega patsiendikesksuse ja kiirema raviteenuse poole, mille peamine eesmärk on tagada kvaliteetse tervishoiuteenuse parem kättesaadavus.Arutluse all oleva idee näol ei ole tegemist vana süsteemi lammutamisega, vaid täiendava võimaluse loomisega. Igal eestlasel on õigus minna teise Euroopa Liidu riiki, lasta end seal ravida, tasuda ise arve eest ning esitada see haigekassale tagantjärele hüvitamiseks vastavalt sama raviteenuse hinnale Eestis. Eestis ei ole patsiendil õigust minna sinna haiglasse, kus ta saaks lasta end ravida kohe, mitte kannatama ravijärjekorra temani jõudmist. Ta peab minema Lätti, Soome või Portugali – ainult mitte Eestisse. Riigisisese patsiendi vaba liikumise võimaldamine kõrvaldab selle vastuolu.Vaba liikumine võimaldab patsiendil valida haigla, kus saab tema raviga tegeleda kohe. Tal endal tuleb küll leida võimalused raviarve tasumiseks, kuid ta saab olla kindel, et siis, kui ravijärjekord jõuab temani, hüvitab haigekassa tehtud kulud. Riskide maandamiseks ning võimalike kuritarvituste vältimiseks on haigekassas selleks otstarbeks loodud töörühm pakkunud ühe variandina välja lävendi – omaosaluse, näiteks 50 eurot, mis jääb patsiendi enda kanda. Lävendit ületav ravikulu on see osa, mis hüvitatakse patsiendile solidaarsest kindlustusest siis, kui ravijärjekord jõuab patsiendini.

Haigekassa kulud inimese raviks ei suurene – hüvitatakse vastavalt haigekassa enda kehtestatud hinnakirjale samas ulatuses nagu seni. Muutub ainult kõige olulisem – inimene saab terveks kohe. Kes aga ei soovi omaosaluse eest tasuda või ei pea kiirust oluliseks, saab ravi kehtiva süsteemi järgi.Patsientide vaba liikumine ehk raviasutuse vaba valik lühendab otsustavalt järjekordi ja on Eesti patsientide huvides. See annab lisavaliku lõigata süsteemist välja kasutu ooteaeg ravijärjekorras. Patsiendi enda seisukohast on võit ilmne – ta saab rutem terveks. Tööandja saab kiiremini tagasi hädavajaliku töötaja. Süsteemi rakendumisel on kahtlemata paljudel ettevõtjatel huvi ka omalt poolt panustada töötaja kiiresse parenemisse. Kui ettevõtja teab, et näiteks tasudes oma töötaja eest omaosaluse, naaseb töötaja kuus nädalat või kaheksa kuud varem, on ta motiveeritud seda tegema. Haigekassa poolt vaadates on see võimalus kaasata süsteemi lisaraha.