Hiina lubab Eestile avatud turgu

Selgitamaks niinimetatud 16+1 algatuse tagamaid, andis Hiina peaminister kohtumise eel piirkonna meediaväljaannetelele kirjaliku intervjuu. Äripäev avaldab sellest terviktekstina Eestist puudutava osa ning kokkuvõtte intervjuu ülejäänud tekstist.

Hiina turg on Eesti kaupadele avatud. Meie statistika andmeil jätkas Hiina ja Eesti kaubavahetus aastatel 2011 ja 2012 ning 2013. aastal suurenes Eesti eksport Hiinasse 50%. See näitab, et Hiina ja Eesti kaubavahetus liigub suurema tasakaalu poole.

Hiina ja Eesti suhted on uues lähtepunktis. Hiina ja Euroopa Liidu süvenenud suhted ning Hiina ja Kesk- ja Ida Euroopa aktiivne koostöö on loonud uued võimalused ja andnud uue tõuke Hiina ja Eesti koostööle, mis on kasulik mõlemale poolele. Eesti spetsiifilised ja kõrge kvaliteediga piimatooted ning pudelivesi võivad leida tee Hiina keskmise ja kõrgema hinnaklassiga turule. Hiina julgustab ja toetab oma ettevõtteid, et need ostaksid Eestist taolisi tooteid rohkem. Hiina põllumajandus- ja kvaliteedikontrolli asutused töötavad välja Eesti põllumajandustoodete kontrolli- ja karantiiniprotseduure.

Me loodame, et Eesti tööstusorganisatsioonid ja ettevõtted kasutavad neid kahepoolseid mehhanisme ja koostööplatvorme erinevate osapoolte vahel, et end rohkem tutvustada ja Eesti konkurentsivõimelistele toodetele Hiina turul nime teha.

 

Hiina 16+1 koostöövorm Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega sai alguses peaministrite kohtumisega 2012. aastal Varssavis, mille järel mullu kohtuti Bukarestis.

See hõlmab pooltsada koostööalgatust kaubanduse, logistika, rohelise energia ja finantsvaldkonnas, kohalike omavalitsuste koostööd ja otsekontakte. Hiina on eraldanud 10 miljardi USA dollari suuruse krediidiliini, mis pakub koos Kesk- ja Ida Euroopa riikide koostööfondiga piirkonna ettevõtetele rahastamisallikaid.

Belgradis kavatseb Hiina välja tulla algatusega rajada Budapesti-Belgradi raudtee ja Kreeka Pireuse sadama baasil maa- ja meretransporti ühendav Hiina-Euroopa ekspressliin, et parandada ühendust piirkonna riikide vahel. See mõjutaks ligi 340 000 ruutkilomeetri suurust maa-ala, kus elab 32 miljonit inimest, elavdades kaupade ja inimeste liikumist ning luues uusi ärivõimalusi.

Samuti on plaan arutada uusi koostöövõimalusi järgmisteks aastateks, mille hulgas oleks ka finantspakett, mis aitaks ärialast koostööd tihendada. Algav 2015. aasta on kavas nimetada turismi edendamise aastaks, et tihendada inimeste vahelisi kontakte. Kohtumisel on kavas ka käivitada ka Hiina ning Kesk- ja Ida Euroopa riikide ettevõtlusnõukogu kui uus koostööplatvorm.

Hiina kaubavahetus Kesk- ja Ida Euroopa riikidega ületab prognoosi järgi tänavu esimest korda 60 miljardi dollari taseme. Eksport on kasvanud kiiremini kui import. Hinnanguliselt tegutseb Hiinas ligi 1000 Kesk- ja Ida Euroopa ettevõtet.

Soodsa eeldusena Hiina ning Kesk- ja Ida Euroopa riikide koostööle näeb Hiina sarnast arengutaset ning asjaolu, et kahe regiooni majandused teinetest hästi täiendavad. Kesk- ja Ida Euroopa riikidel on tugev tööstusbaas, arenenud tehnoloogiad ja haritud tööjõud. Napib aga investeeringuid, milleks on vahendeid Hiinal. Omalt poolt ootab Hiina oma ettevõtetele Kesk- ja Ida-Euroopas võrdseid konkurentsitingimusi ning lihtsamat režiimi viisade ja töölubade saamiseks.

Hiina koostöövormist Kesk- ja Ida-Euroopaga on saanud oluline osa Hiina ja Euroopa Liidu vahelistes suhetes. Hiinal on omalt poolt pakkuda suur turg, kus erinevate piirkondade erinevad vajadused loovad väga mitmekesiseid koostöövõimalusi. Nii tuleks ka igal osaleval riigil ära kasutada eelkõige omad tugevused.

 

Mihajlo Pupini sild Belgradis, Hiina firmade esimene suur infrastruktuuriprojekt

Budapesti-Belgradi raudtee, 16+1 koostöö raames esimene rahvusvaheline infrastruktuuriprojekt

Alustusjärgus Bar-Boljare kiirtee Montenegros

Stanari soojusenergiajaam Bosnia ja Hertsegoviinas

Energiaprojektid Poolas, puhta energia avaliku transpordi projekt Wroclawis

Tuumakoostöö plaanid Rumeenias, investeeringud elektrijaamadesse

Tuumakoostöö plaanid Tšehhis