Bussifirmadel jalgealune õõnes

"Hinnasurve on väga tugev. Vedajaid tuleb üha juurde. Kas või Rootsis sõidavad hispaanlased, lätlased ja leedukad. Kõik otsivad üle Euroopa tööd, kaasa arvatud meie," kirjeldas bussifirma GoBus juhatusse kuuluv Enn Randmaa, kuidas firmal välisturgudel läheb. "Kui oma riigis oleks piisavalt tööd, siis ei hakkaks hispaanlane Rootsi tööle minema. Üleüldine kriis on ikka päris tõsine."

GoBus, mille müügitulu oli 2013. aasta majandusaasta aruande põhjal 12,7 miljonit eurot, teeb tellimisvedusid Euroopasse, mis moodustab ettevõtte käibest ühe viiendiku. Tellijad on näiteks reisifirmad, ettevõtted ja reisikontsernid, seepärast on Randmaa kursis, et turiste liigub viimasel ajal varasemast tunduvalt vähem, samuti teeb oma töö hinnasurve.

Randmaa sõnul mõistab ta, et suurele naabrile Venemaale on vaja survet avaldada, aga see annab löögi ka meie firmadele. "Midagi roosilist ees ei oota," ennustas Randmaa, lisades, et kõik veofirmad, mis tegelevad vene turistidega, on kindlasti märganud, et reisijaid pole piisavalt.

Ebastabiilne majandusseis teeb ettevaatlikuks ja meele mõruks. "Kui Euroopa üks rikkamaid riike Norra peab kriisikoosolekuid, kuidas edasi elada, siis järelikult on midagi halvasti," nentis Randmaa.

Sisevedajatel parem seis

Kui välismaal sõitvatel firmadel on praegu keerulised ajad, siis sisevedajad majandusnõrkuse tõttu sama palju ei kannata, leiab Taisto Liinide veokorraldaja Jan Landrat. "Venemaale reiside tegijad on sõltuvad valuutakursist. Keegi ei prognoosinud ette nii kiiret rubla langust," nõustus temaga Eesti Bussi juht Gunnar Obolenski.

"Samamoodi ei aita poliitiline olukord edasi-tagasi reisimisele kaasa. Ega üksi bussifirmad sellest ei räägi: alles tuli rongifirma GoRail välja suure kahemiljonilise kahjumiga ja hotellid kaebavad, et venelasi ei ole. Reisijaid lihtsalt ei ole."

Sisevedajatel on ka Obolenski hinnangul lihtsam seepärast, et siin sõltuvad firmad peamiselt omavahelisest konkurentsist ja riigi astutud sammudest. "Võitleme sellega, et peame 10 eurot ise välja teenima, aga riigilt on Elronile 70 protsendiline toetus. Kui keegi maksab sulle 10 eurost seitse kinni, mis viga siis nii äri ajada."

Peale turistide sõidab ka Eesti-siseselt GoBusiga vähem reisijaid. Oma rolli mängivad Randmaa sõnul näiteks koondamised eri ettevõtetes. Piletihindade tõstmisele ettevõtte juhid aga ei mõtle. "See toob väikese lisatulu. Kui täna seda teeks, siis ei kujuta ette, kas see üldse midagi juurde annaks. Kui Haapsalus pannakse tehas kinni ja sada inimest kaotab töö, siis kellele hinda tõsta?" põhjendas Randmaa.

Samal ajal on GoBusil käimas läbirääkimised transpordi ametiühinguga, mis ootab, et firma bussijuhtide palka sel aastal vähemalt 850 euroni kergitaks. "Surve on olnud pikemat aega, aga meil pole võimalusi olnud --  nii ongi surve pikalt kestnud. Nüüd on olnud kergem nafta hinna osas, nii et oleme töötasu jaanuarist tõstnud (juhid saavad alanud aastast veidi üle 800 euro - toim)," ütles Randmaa, kuid keeldus rääkimast vaidlustest ametiühinguga.

 

Odav kütus

Transpordisektoris on firmade ühine positiivne osa Randmaa arvates kütuse hinna langus, kuigi seetõttu üritavad kliendid nende hindu allapoole suruda. "Teed hinnapakkumise ja küsitakse, miks meil ei ole hinnad langenud. Me ei vasta sellistele küsimustele, jääme endale kindlaks," märkis Randmaa.

Kütuse kukkunud hind olevat GoBusi elu paremaks teinud, aga konkreetseid numbreid ei osanud Randmaa veel välja tuua. "Ei ole kõiki kütusearveidki kätte saanud, meie protseduurid käivad pikemalt, aga kindlasti saame natuke kergemalt hingata," sõnas ta. Samas ei ole teada, kauaks hingetõmbeaega on. "Seda teavad ilmselt vaid Araabiamaade naftašeigid (naerab - toim), kuid pauk võib väga kiiresti tulla."

Taisto Liinide veokorraldaja Jan Landrat tõdes, et eelmisel aastal jäi firma kahjumisse, mida üritab nüüd madala kütusehinnaga korvata. Kuludest läheb kolmandik kütusele, seega võidab firma tänu kukkunud kütuse hinnale 10 protsendiga. "Rahaliselt on see meie käibest neljakohaline number. Ei ole hiiglaslik, aga me ei eelda, et see kestma jääb. Suvel võivad hinnad juba teistsugused olla."

Eesti Bussi juhi Gunnar Obolenski sõnul aga kütuse hinna langus ettevõttele suurt võitu ei too. "Kütusele läheb meil 200 000 eurot, igal kuul sõidab natuke üle 100 000 reisija ja kui saame kütuse 20 protsenti soodsamalt, siis võidame 20 000 eurot, mille peaks jagama reisijate arvuga. Võidame iga inimese pealt 20 senti," tõi ta näite. "Võime vähendada kahjumit, mitte suurendada kasumit. Reisijaid on vähem."

Eesti Bussi emaettevõtte Sebe juht Kuldar Väärsi lisas, et ka tema hinnangul avalikule liiniveole kütuse hinna langus kasulik ei ole. "Lepingu järgi muutub kilomeetri hind vastavalt kütuse hinnale. Kui kütuse hind langeb, siis vedaja saab riigilt vähem raha," selgitas ta.

Taisto Transport juhatuse liige Taisto-Taimo Kängsepp suhtub liinibussindusse väga kriitiliselt. "Jama äri. Võib tunduda, et bussivedajatel on kapp raha täis ja seda ei ole kusagile panna, aga nii ei ole," ütles Kängsepp, kellele liiniveod enam erilist huvi ei paku. "Ma ei näe, et midagi heaks võiks minna: rahvas kaob, inimesed sõidavad järjest vähem bussiga ja riik maksab rongidele kõvasti peale."