Põllumehed ennustavad vastuolulist aastat

Artikkel

- Uudised
- 21. jaanuar 2015 kell 12:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Põllumehed ennustavad vastuolulist aastat
Piimatootja Krootuse Agro juht Ülo Tammeorg tänavust aastat kerge südamega ei alusta.Foto: Raul Mee
Möödunud aasta meenutas Eesti põllumeestele justkui ameerika mägesid: ühelt pool koguti viimaste aastate suurim viljasaak, kuid saagirõõmu rikkusid madalad viljahinnad.
Aasta alguses olnud kõrge piima kokkuostuhind kukkus aasta teises pooles järsult, kui Venemaa kehtestas ELi põllumajandustoodetele impordikeelu. Kuna eelmine aasta oli sedavõrd vastuoluline, ei julge põllumehed algavaks aastaks enam suuri prognoose teha.
Põlvamaal tegutseva Krootuse Agro juht Ülo Tammeorg nentis, et kuigi ettevõte tuli eelmisel aastal ots otsaga kokku, siis seda aastat nad kerge südamega ei alusta. “Kasuminumbreid pole mõtet lugeda, hea, kui nulli jõuame. Teisalt ei jää meil aga ka võlgu üles ning samuti tegime planeeritud investeeringud ära,” rääkis ta.
Selle aasta investeeringutest rääkides ütles Tammeorg, et praegu plaanid puuduvad ja uuesti võib investeerimisest hakata rääkima siis, kui piima kokkuostuhind jõuab tasuvuse piirile ehk 300 euroni tonnist. Praegune piima kokkuostuhind on aga 250 eurot tonni eest. Tammeoru hinnangul võib piima kokkuostuhinna tõusmisest hakata rääkima ehk alles aasta teises pooles, mitte varem.
Pikki plaane ei tee
OÜ Saimre Seakasvatus juhatuse liige Toivo Teng ei julge alanud aastaks midagi prognoosida, elatakse üks päev korraga. “Möödunud aasta lõpp oli raske. Seakatk ähvardab meie kahte farmi, kuna leitud sead asuvad vaid seitsme kilomeetri kaugusel meie Nurme farmist. Seakatk on toonud meile kaasa suured kulutused, kuna desovanne tuleb õues kütta, et desoaine oleks vähemalt kolme kraadiga plussis, samuti pole ka aine ise odavate killast,” kurtis ta.
Firma toodab lisaks sigadele ka piima, mida iga päev läheb piimatööstusesse paarkümmend tonni. “Piimahinnad on kukkunud ja kellelgi pole aimu, millal kokkuostuhinnad tõusma võiksid hakata. Samuti ähvardab Eestile antud piimakvoot lõhki minna, mis tähendab, et piimatootjad võivad kopsakas trahvi saada,” rääkis ta.
Teng lisas, et madala piimahinna tõttu tõmbasid tootjad karja söötmist tagasi, mis on piimatoodangut vähendanud ning mõnigi väiksem kari on ka likvideeritud. “Lootus on, et 1. aprilliks kvoot lõhki ei lähe ning trahvi ei järgne, sest trahvisumma on isegi suurem praegusest kokkuostuhinnast ehk 278,3 eurot tonni piima kohta, praegu makstakse piimatonni eest 200–250 eurot.”
“Kokkuvõtteks aga võib tõdeda, et põllumees on harjunud igasuguste raskustega ja tugevamad elavad ka need kriisid üle,” avaldas ta lootust.
Rekordsaak kaotas suure turu
Euroopa põllumajanduses oli mullu rekordite aasta. Vene turu ärakukkumine lõi aga valusalt just Euroopa piimandusturgu.
Viljasaak ulatus esialgsete hinnangute kohaselt rekordilise 317 miljoni tonnini, suure koguse taga olid nii mullused soodsad ilmastikuolud kui ka suurenenud külvipind.
Piimatoodang ulatus samuti rekordilise 146,4 miljoni tonni, mis koos augustis kehtima hakanud Venemaa impordikeeluga tõi kaasa piimahinna languse.
Venemaale eksporditakse ELis toodetud piimast 1,4 protsenti, Venemaa lähinaabritel nagu Eesti, Läti, Leedu ja Soome on see number tunduvalt suurem.
Võiekspordist läheb Venemaale ligi 25%, kaks kolmandikku sellest tuleb Prantsusmaalt ja Soomest.Juustuekspordist moodustas Venemaa osakaal kolmandiku ning ELi kogu juustutoodangust moodustas Venemaa osakaal 2,6%.
Munatootja optimistlik
Munatootmisega tegeleva OÜ Linnu Talu ärijuht Jarno Hermet on alanud aasta suhtes optimistlik. “Meie läheme uude aastasse hea tundega, sest Venemaa impordikeeld pole munadetootmist peaaegu üldse mõjutanud.
Samas on madalad teraviljahinnad meie jaoks hea uudis, kuna teravili on kanade söödana meie peamine kuluallikas,” rääkis ta.Valgamaal Tagulas 12 inimesele tööd pakkuva ja 1,2 miljoni suuruse käibega ettevõtte ärijuht lisas, et neil on plaanis alanud aastal teha ka mõni investeering, kuid praegu pole nad nende kohta lõplikku otsust veel langetanud.Teraviljatootjaid mõjutab nafta hind. OÜ Sakala Põldur juhataja Kaimo Maiste hinnangul on algav aasta põllumajanduses ettearvamatu. Tema sõnul on eelneval perioodil toimunud märgatav põllumaa turuhinna kasv, samas on piimahind langenud ning rapsi ja teravilja hind jäänud samaks. “Tõenäoliselt mõjutab 2015. aastal teraviljasektorit nafta hind, piimahinda mõjutab ehk enim olukord idakaubanduses,” märkis ta.
Investeerimisplaanide kohta avaldas Maiste, et Sakala Põldur on eelnevatel aastatel uuendanud oma tehnikat ja suurendanud haritava maa hulka ning ka tänavu jätkuvad nad investeerimist nii tehnoloogiasse kui ka inimestesse.
Lahendus on uute turgude leidmises
Põllumajandusminister Ivari Padar:
Ma ei tee erilisi illusioone ning minu arvates tuleb keeruline aasta. Eriti just aasta esimene pool. Kui me räägime uutest turgudest, siis protsess käib, olgu selle protsessi verstapostideks kas või Hiina asepõllumajandusministri külastus. Tegutseme ka Jaapani suunal ja järgmisel aastal sõltubki palju nii uute turgude leidmisest kui ka sellest, mis üldse hakkab rahvusvahelises plaanis toimuma. Aga ma ütlen, et Venemaa turule naasmisel tuleb ikka enne üheksa korda mõõta.Kuid samas moodustab Venemaa osakaal Eesti toiduainete ja põllumajandussaaduste ekspordis 19 protsenti. Isegi kui Venemaa turg taastub, on alternatiivturgude otsimine jätkuvalt oluline teema ja kriisi valguses tuli välja ka meie enda süsteemi nõrkus. Põllumehel on nimelt vähe asja tarneketi ülemistesse osadesse ehk kuigi maksame jaanuaris piimandussektorile täiendavalt välja 7 miljonit eurot, on selge, et seni, kuni töötlev tööstus võib suvaliselt käituda, on selline toetamine nagu sõelaga vee kandmine.Ekspordile orienteeritud töötleval tööstusel on tõesti ääretult keeruline, sest hinnad on all. Kuid siseturule orienteeritud töötlev tööstus on hästi ära kasutanud madalaid piimahindu ja kompenseerinud aasta alguses olnud kõrged kokkuostuhinnad. Seega on tõsine mõtlemiskoht, kuidas parandada piimandussektori struktuuri, et põllumeestel oleks võimalik tarneahelas ülespoole liikuda ja oma toodangut paremini kontrollida. Uues maaelu arengukavas on selleks võimalused loodud ja ainuüksi ühistulise piimatöötlemise arendamiseks on eraldatud 18 miljonit.Enne ei arene midagi, kui tootjatel pole kindlat sihti. Üks on selge – ministeerium ei hakka ühistegevusega tegelema. Ministeerium loob vaid võimalused selleks, ehk siis otsustama peavad ikkagi põllumehed. Tõsi küll, meil on põllumajandus kontsentreerunud ja tootjaid on jäänud varasemaga võrreldes vähemaks, kuid samas on tõusnud ka kvaliteet. Kui varem arvati, et ühistust saab kõrget hinda, siis nüüd on aru saadud, et ühistu pakub eelkõige stabiilsust.Põllumehed on kurtnud ka top-up toetuste puudumise üle, kas algav aasta toob selles vallas midagi uut? Top-up toetused on eelarvest väljas juba 2013. aastast ja neid ei tõstetud sisse ka praeguse valitsuse koalitsioonilepingusse. Minu siht oleks, et top-up’i rahad oleksid eelarves tagasi 2016. aastal.
Põllumehed loevad valimislubadusi
Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Sõrra kirjeldas aga alanud aastat üsnagi tumedates toonides.“Üldiselt on prognoos kehv. Vene turg on kinni, piimatootjad toodavad alla omahinna. Tegime Eesti Põllumeeste Keskliidus küsitluse, millest selgus, et sajast vastanud piimatootjast peab enamus vastu kevadkülvini ja ainult need, kes on investeeringud teinud varem, peavad vastu kauem. Kuid on selge, et poole aasta jooksul ei juhtu piima hinnaga midagi,” rääkis ta.Poliitikud põllumajandusele tähelepanu ei pööra. Sõrra lisas, et kuna Eesti põllumehed ei saa erinevalt mitmest Euroopa Liidu riigi põllumeestest riigieelarvest makstavaid ülemineku ehk top-up toetusi, lööb praegune kriis neid eriti valusalt.
“Kuigi põllumajandustooted moodustavad Eesti ekspordis 10–20 protsenti, siis põllumajanduse osa tööhõives on vaid veidi üle kahe protsendi, mistõttu poliitikutele pole põllumehed atraktiivne seltskond,” rääkis ta.“Kuid igatahes põllumehed loevad tähelepanelikult erakondade põllumajandusprogramme ja vaatavad, mida poliitikud lubavad ja me loodame, et uus koalitsioon muudab suhtumist ka top-up'i maksmisesse,” lisas Sõrra.
Autor: Sander Silm, kaasautor, Õhtuleht
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Kaubandus
Hetkel kuum