Täna algas Tartu maakohtus kohtuprotsess, milles süüdistatakse Reformierakonna ja Kuressaare linnavolikogu liikmele Toivo Altile kuuluvat toiduainetööstust Saarek suuremahulises käibemaksupettuses.
- Süüdistatavad Anatoli Luks, Aleksei Litvinenko ja Raul Kets kohtus. Foto: Andres Haabu
AS Saarek, mis pakub külmutatud metsamarju ning toodab marjalisandeid piima-, jäätise- ja kondiitritööstusele, on sattunud kohtumoosi sisse. Nimelt esitas Lõuna ringkonnaprokuratuur Saarekile ja selle juhatuse liikmele Raul Ketsile süüdistuse maksupettuses suures ulatuses.
Prokurör luges Tartu maakohtus ette süüdistuse, mille järgi panid Saarek ja Raul Kets toime käibemaksupettuse. Süüdistuse kohaselt esitas Saareki juhatuse liige raamatupidaja vahendusel tagastusnõude tekitamise eesmärgil maksuhaldurile 2010. aasta juuli–septembri kohta käibedeklaratsioonides valeandmeid. Selle tulemusel tagastati firmale alusetult 444 095 eurot käibemaksu. Lihtsamalt öeldes süüdistab prokurör firmat arvevabriku loomises ning seeläbi riigilt suures ulatuses raha väljapetmises.
Tasub teada
Eesti suurim marjafirma AS Saarek oli Äripäeva viimases
Tartumaa TOPis 109. kohal, teenides 2013. aastal 15,7 miljonit eurot müügitulu ja 82 000 eurot ärikasumit.
Saareki kohad Tartumaa TOPis:2013: 109. koht2012: 5. koht2011: 3. koht2010: 21. koht
Saareki kohad Toiduainetööstuse TOPis:2013: 90. koht2012: 2. koht2011: 2. koht2010: 3. koht
Allikas: Äripäev
Saareki juhatuse liige Raul Kets märkis täna kohtuistungi vaheajal, et näeb enamust süüdistatuid, kes väidetavalt temaga ühes käibemaksupettuse korda saatsid, esimest korda. Ta nentis, et kahjuks ei ole tal võimalik kohtumenetluse ajal kommentaare jagada. Küll aga kinnitas, et ei firma ega tema ole prokuröri esitatud süüdistuses süüdi: "Seda me siin kohtus ju teemegi, me ei ole kohe kindlasti nendes asjades süüdi, milles meid süüdistatakse". Raul Ketsi esindaja kohtus on mainekas advokaat Aivar Pilv.
Lisaks Saarekile ja Ketsile süüdistatakse veel viit meest, kellest kaks on Läti kodanikud. Neid süüdistatakse maksuhaldurile valeandmete esitamisele kaasaaitamises.
Prokurör selgitas kohtule, et tegemist on käibemaksupettusega, kus maksusumma jaotub müügiahelas mitme ettevõtte vahel. Tema sõnul selgub kogutud tõenditest, et 2010 juulis pöördus Kets Anatoli Luksi poole, et leida firmat, mille nimelt saaks kajastada marjade ostu-müügitehingut Saareki arvele ja mille arvelt kanda maha raha. Väidetavalt lubas ta Luksile 10 000 krooni. Kokkuleppe mõte oli selles, et Luksi ettevõte Maktor Grupp OÜ jääb käibemaksu riigile võlgu, ent samal ajal tekib Saarekil käibemaksu nõue maksuametilt.
Prokuröri sõnul koostas Kristaps Kraminš firma SIA Inkriga lepingud ja arved, et Saarek saaks deklareerida marjade sisendkäibemaksu tuvastamata Läti firmalt ja tekitada alusetu käibemaksutagastuse. Saarek ja Maktor Grupp vahelised dokumendid liikusid Anton Gerilt Anatoli Luksi vahendusel allkirjastamiseks Alexey Litvinenkole ning pärast allkirjastamist liikusid dokumendid Anatoli Luksi vahendusel tagasi Anton Gerile, kes korraldas dokumentide edasiliikumise AS-le Saarek.
Ger on ka varasemalt rahapesu kahtlusega avalikkuse tähelepanu pälvinud. Nimelt aasta tagasi jättis riigikohus arutamata rahapesu juhtumi, milles Harju maakohus ja Tallinna ringkonnakohus olid valuutavahetusfirma Ateka Resource ja sellega seotud neli meest õigeks mõistnud. Ekspress kirjutas möödunud aastal, et Ateka Resource'i ja selle juhti Anton Gerit kahtlustati mastaapses rahapesus. Kahtluse järgi ringles rahapesus enam kui 300 miljoni krooni väärtuses eurosid ja dollareid. Hoolimata prokuratuuri ponnistustest veenda kohut, et skeemimeistrid tekitasid musta raha, otsutas kohus, et skeemitamine ei loonud kriminaalse päritoluga raha.
Istungil märkis prokurör, et ligi 50 loodud arve alusel marju ei müüdud. Saareki raamatupidaja, kes prokuröri sõnul kajastas arvete näilikkust, ei teadnud, et tegemist on fiktiivsete tehingutega. Prokurör märkis, et Maktor Grupil tegelikult majandustegevus puudus.
Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi maksu- ja tolliamet. Kohtumenetlus jätkub järgmisel esmaspäeval, mil prokurör esitab dokumentaalsed tõendid.
Tasub teada
AS Saarek
Omanikud: Agris Kauzens 19%, Toivo Alt 38% ja Reio Invest (omanik Toivo Alt – toim) 24%. Juhatuse liige: Raul Kets.
Aktsiaselts Saarek ostab kokku, puhastab ja külmutab metsamarju ningtoodab marjalisandeid piima-, pagari- ja jäätisetööstustele. Ettevõtte majandusaasta algab ja lõpeb suvel.
Saarek müügitulu oli 2013. aastal 15,2 miljonit eurot, vähenedes eelmise majandusaastaga võrreldes 3,4%. Ärikahjumiks kujunes 2013. aastal 206 000 eurot ja intressikulude tõttu moodustus puhaskahjum summas 604 000 eurot.
Majandusaasta müügitulust moodustas kaupade müük Euroopa Liitu 37,6%, eksporditi 50,1% toodangust ja müük Eestis oli 12,3%.
Külmutatud marjade müügi osakaal kogu käibes oli 87,8%, suurimad välispartnerid Euroopas olid Holland, Belgia, Saksamaa. Euroopa Liidu välistest turgudest oli suurim Hiina. Metsamarju osteti kootööpartneritelt Rootsist ja Lätist.
Alt: raha on pihta pandud, see on fakt
ASi Saarek omanik ja nõukogu liige Toivo Alt ütles, et selles asjas nemad küll süüdi jääda ei saa, kuid keegi on selles mängus süüdi küll, raha on ju pihta pandud.
Järgneb intervjuu Toivo Altiga:
Kuidas Te ASi Saarek omaniku ja nõukogu liikmena süüdistust ja kohtuasja kommenteerite?
See on nõmedus, seal pole millestki rääkida.
Kas uurimine on ettevõtte äritegevust ka kuidagi mõjutanud?
Ma ei usu. Midagi arestitud ei ole, kui asi nii kaugel oleks, siis oleks ikka päris hull lugu. Siin pole midagi. Milles me süüdi oleme? Mitte milleski! Ei saagi olla süüdi.
Süüdistuse järgi küsis ettevõte alusetult riigilt tagasi sisendkäibemaksu?
Kui meile marju müüv firma tõmbab käibemaksu endale tasku, siis milles me süüdi oleme? Nii lihtne see asi ongi.
Teie sattusite siis heauskselt maksuskeemidesse?
Küsimus on selles, et meile Lätist marju toov Eesti firma on käibemaksukohuslane. Meie tuvastame, nagu Eesti seadused ette näevad, inimese selle firma tagant. Ja siis tuleb maksuamet meile selga. Aga mis ma ikka siin kommenteerin. Kohus on see, kes otsustab.
Kui ettevõte peaks süüdi jääma, kas astute aktiivsest poliitikast tagasi?
(Hakkab naerma) Ma võin ühte asja küll öelda, selles asjas süüdi küll ei saa jääda. Siis on riigis ikka midagi päris mäda. Oleme ikka realistid. Selle peale ei viitsi isegi mõelda. Kuid ega me ei saa prokurörile kätt ette panna, see on tema töö ja kohus on see, kes otsustab. Ma loodan, et need inimesed, kes reaalselt süüdi on, ka oma karistuse saavad. Keegi ju on süüdi selles mängus. Raha on pihta pandud, see on fakt.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.