Torm röövib metsaomaniku raha

Artikkel

- Uudised
- Kadrin Karner
- 26. jaanuar 2015 kell 12:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Torm röövib metsaomaniku raha
Tuulemurd.Foto: Enn Pit, erakogu
Tormiga maha kukkunud puud suurendavad metsa elurikkust, olles elupaigaks putukatele, seentele, samblaliikidele ja lindudele. Metsaomanikule tähendab tormimurd aga halvema kvaliteediga puitu, mis annab valusa hoobi rahakotile, kirjutab 28. jaanuari kuukiri Metsandus.
“Rahaline kahju on suurim tormikahjustusega palgimetsas. Kui palgimetsast võib kännuraha netotulu olla 35 eurot/tm, siis küttepuiduna langeb kännuraha alla 8 euro/tm,” selgitas Rakvere Metsaühistu juhatuse esimees Lauri Salumäe. Lõppraie tasub teha olukorras, kus tormikahjustus on kasvava metsa täiuse oluliselt alla viinud. “Kui maha on kukkunud kuni 20% puid, võib mõistlik olla teha sanitaarraie,” lisas ta.
Salumäe sõnul tasub arvestada, et üks kord tormile vastu pidanud puude juurekava on tormiloksutusest nõrgem. See võib tähendada, et juba järgmine üle 25 m/s tuul teisest suunast lükkab suure osa esimese tormiga püsti jäänud puudest ikkagi ümber. Milline puuliik langeb tormis esimesena? Tormikahjustus tekib enamasti metsas, mis on üle 15 meetri kõrge. “Ehk keskealises ja vanemas metsas,” ütles Salumäe ning jätkas: “Mida suurem on puu ja tema võra, seda suurem on tuuletakistus ja tormikahjustuse oht.”
Esita teade - tormimurru koristamiseks ehk metsatööde tegemiseks metsakahjustuse korral tuleb omanikul esitada keskkonnaametile metsateatis, mille blanketi leiab aadressilt www.eramets.ee, valides edasi kasulik ja huvitav ning edasi lepingute ja aktide näidised. Bankett on ka keskkonnaameti kodulehel.
Metsateatist esitamata võib raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu ehk kuni 20 raieküpset puud ühe kinnisasja kohta aastas. Nõu metsateatise täitmise kohta saab metsakonsulendilt, kelle kontaktid leiab samuti aadressilt eramets.ee, valides toetused ja nõustamine.
Allikas: Erametsakeskus
Tormikahjustuste puhul räägitakse kahest mõistest – tormimurd (vahel öeldakse ka tuulemurd) ja tormiheide. Esimene neist tähendab puu murdumist, teisel juhul on torm puu koos juurtega maa seest välja rebinud ja ümber paisanud.
Üldiselt on leht- ja segametsad tormikahjustustele vastupidavamad kui okaspuupuistud. Erametsakeskuse andmetel on männikutes rohkem tormimurdu, kuna männi juured on kinnitunud väga sügavale maasse. Kuusk seevastu on hoopis teisest puust ja tema juurestik asub pinna lähedal ning seetõttu esineb kuusikutes sagedamini tormiheidet.
Eriti tormihellad on liiga hõredaks raiutud kuusikud ja raiega tuultele avatud metsaservad, kirjutatakse Erametsakeskuse kodulehel. Lehtpuudest taluvad tormi halvemini haab ja kask. Erametsakeskus soovitab tormikahjustatud metsa võimalikult kiiresti koristada, kuna maas lebavad puud soodustavad putukate (üraskid, siklased) sigimist ning juure- ja tüvemädanike levikut. Kuidas oma metsa kaitsta? “Tormimurru või -heite vastu olulist abi mõnest tegevusest loota pole. Eriti kui tuul on üle 25m/s,” sõnas Salumäe. Ta soovitab tuuleohtlikku metsa mitte ülemäära harvendada.
Mis juhtub, kui tormimurd jätta koristamata?Vastab Lauri Salumäe, Rakvere Metsaühistu juhatuse esimees:
Sekundaarse kahjustuse oht on kõige suurem kuusemetsas. Maha kukkunud kuuskedele tekib soojade ilmade saabudes hiljemalt mai lõpus üraskikahjustus. Reeglina on tegemist kuusekooreüraski kahjustusega.
Tormikahjustuse aga ka muude kahjustustega kaasneb tugev vaigulõhn, mis meelitab kohale kuni kolme kilomeetri raadiuses asuvad üraskid. Kui üraskeid on massiliselt, asustavad nad ka kasvavad rohelised kuused. Kui üraskite arv kuuse koore all ületab kriitilise piiri, on kuusel sügiseks koor lahti ja okkad pruunid ehk puu sureb ära.
Üraskikahjustuse vastu aitab aprilli lõpuks maha kukkunud kuuskede metsast välja viimine. Üraskeid meelitab kohale ka raiekohale maha jäänud värsked kuuse tüve osad, oksad, ladvad ja kännud. Seega tuleks värskel kuuse raiekohal kasutada feromoonpüünised. Väga efektiivne on kasutada nn püünispuid, mis langetatakse maikuuks ja viiakse pärast üraskitega asustamist samal kuul metsast välja.
On võimalus, et osaliselt juurtega maa küljes olevad tormiheite puud on veel aasta pärast maha kukkumist elus. Üldiselt on tormiheite puud sügiseks siiski surnud ja puidu kvaliteet langenud.
Kõrgemal metsal aitab püsima jääda see, kui puu saab tuule tõustes temast tagapool seisvale naabrile toetuda. “Tänapäeval võib tormi oodata lõunast, läänest ja põhjarannikul ka põhjast. Seetõttu raiutakse metsanduse hea tava kohaselt mets esimesena lahti alati ida poolt.”
Mets tormipuudest puhtaks
Kuigi oma metsas võib tormimurdu koristada igaüks ise, ning kogenud metsaomanik tihti nii ka teeb, võib algaja metsaomanik pigem ohtliku töö ka sisse osta. “Maha kukkunud puu lahti lõikamine on ohtlik, kuna puus on pinged, mis pärast lahti lõikamist võivad ettearvamatult vallanduda. Lõikekohast mitmetonnise jõuga eemale kargava tüüka eest on võimatu eemale hüpata. Seega on saemehel vaja kogemust, et arvata enne lahtilõikamist ära, millises suunas pinged puus on,” selgitas Salumäe.
Kui puud on langenud üksteise peale, tähendab see pingeid mitmes suunas ja seetõttu on kõige mõistlikum lõigata tormimurdu või -heidet harvesteriga. See vähendab tööde käigus tekkida võivate vigastuste tõenäosust. “Harvesteriga (langetustraktor – toim) saab lahti lõigata ka mitme meetri kõrgusel asuvaid puid, mis võivad olla äärmiselt ohtlikud saemehele,” lisas ta.
Soovitused tormimurru koristamiseks
Alustage alati kahjustuste hindamisega ning plaanimisega.
Ärge töötage üksi.
Olge lõikamisel ettevaatlik.
Puus olev pinge võib põhjustada tugeva tagasilöögi.
Võimaluse korral hoidke haaratsiga traktor või harvester alati läheduses.
Kasutage masinat siis, kui mitu puud on kinni jäänud või üksteise otsa kukkunud.
Veenduge, et väljajuuritud puud, mida on lõigatud ja mis võivad tagasi viskuda, oleksid kinnitatud. See on eriti tähtis hoonete ja inimeste läheduses.
Ülesjuuritud puud, mis võivad tagasi langeda, on eriti ohtlikud. Talvel võivad sellised puud külmuda ning sulaga lahti tulla.
Kui kahtlete, kutsuge alati professionaalid.
Hoidke alati lisakette ja -juhtplaate lähedal.
Langetatud puudele koguneb mulda, kruusa ja tolmu, mis tuleb eemaldada, muidu muutub kett kiiresti nüriks ja juhtplaadi ots kulub.
Mullase koore eemaldamiseks sobib kirves.
Allikas: Husqvarna
Metsade majandamise ja raietöödega tegeleva Metsahaldur OÜ metsatööde juhi Andry Mataloja sõnul sõltub töö hind mitmest faktorist. Üks olulisemaid neist on juurdepääs tormikahjustusega langule. “Olenemata sellest, kas minna tuulemurdu koristama saemeeste brigaadi või harvesteriga, on oluline, et puitmaterjali teekond metsast palgi kokkuostjateni, oleks võimalikult lühike. Mida vähem kulub raha palgi viimisele metsa servast lähima teeni ja sealt kokkuostjani, seda kasumlikum omanikule,” selgitas Mataloja.
Teine oluline nüanss hinna kujunemise juures on pinnas tormimurru alal. Kas see on aasta ringi kuiv ja kandev või märg ja soine. “Kui pinnas on liigniiske, peab töödega ootama külmemat perioodi, mil metsani pääseb nii harvesteri kui ka väljaveotraktoriga,” ütles Mataloja.
Ligikaudsed hinnad, milles on arvesse võetud nii puude lõikust kui ka väljavedu, on: harvester pluss väljaveotraktor 12–14 eurot/tm; saemehed pluss väljaveotraktor 14–17 eurot/tm. “Külmal talvel võib ülestöötamise hind tööde rohkuse tõttu üks kuni kaks eurot kallim tulla,” rääkis Mataloja.
Saemeestega töötamise eelis on Mataloja sõnul paindlikkus pehme pinnasega ja raskesti ligipääsetavatel lankidel või väiksemate koguste juures. Harvesteri kasuks räägib töö kiirus ja väiksem ülestöötamise hind. Eelkõige avalduvad need suurte koguste, nagu näiteks 200 kuni 300 tihumeetrit, juures. Kui tormi murtud puude kogus pole suur, võib töid kombineerida ka sanitaarraie, harvendusraie või lageraiega.
Mataloja sõnul vaatab enne tuule- või tormimurru koristamist tööde asukoha üle Metsahaldur OÜ metsakasvataja, kes koos metsaomanikuga valib tööde teostamiseks sobivaima aja ja meetodi. Seejärel esitatakse keskkonnaametile metsateatis ehk raiepilet.
Lugu ilmub 28. jaanuari kuukirjas Metsandus. Lisaks saad teada, millised on trendid metsaturul ja kuidas ühistu liikmeks hakata.
Hetkel kuum