Kuigi Reformierakond on retoorikas laenu võtmise vastane, on just nende juhtimisel Eesti riigivõlg kahe aastaga sisuliselt kahekordistunud, kasvades peaaegu miljardi euro võrra.
- Eesti rahandusministrite sõnad ja teod erinevad. Foto: Andras Kralla, Äripäev
Kui neli aastat tagasi oli Eesti valitsussektori koguvõlg 984,3 miljonit eurot, siis viimastel andmetel aastast 2013 oli riigi koguvõlg juba 1 887,5 miljonit eurot ehk riik on suurendanud sel ajavahemikul võlga ligi miljard eurot, selgub statistikaameti andmetest.
Kogu selle aja on nii valitsusjuhi kui ka rahandusministri koht kuulunud Reformierakonnale. Valitsusse kuulus siis ka teine parempoolne partei IRL.
- Eesti riigivõlg kasvas vaid kahe aastaga kaks korda Foto: Statistikaamet
Seejuures suur osa summast on kulunud välisriikide garantiide katteks.
Seotud lood
Rahandusminister Maris Lauri ei poolda, et riik võlakirju emiteeriks. Majandusteadlase Urmas Varblase sõnul peaks selleks olema suur idee.
Eesti mängib end majanduspoliitiliste tööriistadeta erakuks, kui jätab kasutamata Euroopa Keskpanga rahatrükiga kaasnevad võimalused, arvavad Nurkse instituudi teadurid Rainer Kattel ja Egert Juuse.
Samal ajal kui rahatrükk pani euroala võlgnikud rõkkama, vaatab Eesti seda pidu nõutult pealt, kirjutab toimetaja Harry Tuul.
Võlakirjade ostmine aitaks Eestil varjusurmas rahaturgu käivitada, leiab majandusteadlane Heido Vitsur.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.