Äriidee esimesele IT-firmale: müü sõjakoptereid

Artikkel

- Uudised
- Karoliina Vasli
- 6. veebruar 2015 kell 10:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Äriidee esimesele IT-firmale: müü sõjakoptereid
Eesti vanim IT-äri on kätt proovinud ka mööblirendis.Foto: Erik Prozes
Lahingkopterite müük armeele oli üks variantidest, mida pakuti äriideena 1990. aastal sündinud Eesti ühele esimesele IT-firmale.
Lisaks sõjavarustusele pakuti infotehnoloogiaettevõttele kauboikapitalismiaastail ka varianti töötada kütuseäris.
See laia valdkonnavalikut meelitanud ettevõte on Datel, mis tänavu 25. sünnipäeva tähistab, selgub 4. veebruari Äripäeva erilehest Juubel.
1990ndaid aastaid, mil Datel sündis, iseloomustas kauboikapitalism ja noil aastail oli kõik võimalik. Ootamatuid äriettepanekuid tuli firma ühe omaniku Urmas Kõlli kinnitusel igast suunast.
Datel AS
Asutatud: 1990
Valdkond: IT-, esitlusseadmete müük ja IT-taristu loomine
Omanikud: Urmas Kõlli, Üllar Pauklin ja Andres Teder
Töötajaid: 64
Viimases Äripäeva IT-firmade TOPis 28. kohal, mis on viimase kümne aasta parim tulemus.
"Ärikultuur oli sootuks teine ja paljud valdkonnad olid ohtlikud. Mitmetes ettevõtetes olid nõupidamised nii, et ärimehed istusid valgetes särkides ja pintsakutes, kabuurid olid pintsaku all. Õnneks IT-sektor oli selle kõrval ikka väga rahulik."
Datel keskendus paljuski avaliku sektori tugisüsteemidele. Kõlli meenutas, et riigi rahakott oli toona õhuke ja paljud arendused tehti ära minimaalse hinnaga. Insenere motiveeris seegi, et nüüd oli viimaks võimalik teha seda, mida varem polnud ette kujutanudki.
Iseseisvuse ootus andis julguse
Ettevõte sündis, kui Kõlli ja tema kolm sõpra otsustasid ülikoolis õpitud IT-tarkused ettevõtteks vormida. "Julgusest polnud siis kellelgi puudu. Toona oli kõik võimalik, sest turg oli tühi." Kui praegu oleme harjunud nutiseadmetega ja isegi rüperaal tundub igand, siis toona oli arvuti haruldus ja selle hinna eest võinuks osta auto, miks mitte isegi elamispinna. "Vaatasime, et tõenäoliselt iseseisvus tuleb ning ettevõtetes ning organisatsioonides on vaja midagi teisiti teha. Kogu büroo- ja juhtimise korraldus olid praktiliselt olematul tasemel," sõnas ta.
Firma sai nime kahest lihtsast sõnast – data ja telekommunikatsioon. Kui Eestis patenteeriti kaubamärk kiiresti, siis kaugematel turgudel oli taolisi nimekombinatsioone veel, tuli oodata, et oma nimi sealgi kinnistada. Aastake tegutseti oma oskuste ja teadmiste pealt, siis otsustati, et arenemiseks tuleks teha koostööd mõne suurema tegijaga. Kriteeriumiks sai, et partnerfirma võiks olla Euroopa Ühendusest (hiljem asendus see Euroopa Liiduga – toim).
Tundmatu riigi pisifirma tõmbas gigandi kampa
Kuna Saksamaa mõjutused on Eestis tugevad, saadeti kiri Münchenisse Siemensi peakorterisse. Kõlli muigas: "Eesti polnud veel taasiseseisvunudki. Kujutate ilmselt ette, mida võidi rahvusvahelises kontsernis olematust pisikesest riigist mõelda. Kiri selle kohta, et Datel Eestist otsustas valida oma partneriks Siemensi, tekitas kindlasti seal hämminguid ja lõbusaid seiku." Ent erakordsus tasus ära, pool aastat hiljem tuli kõne Siemensi Moskva esindusest: "Millega te olete hakkama saanud? Tähtsad tegelased Münchenist tahavad teile külla tulla!"
Ootamatust tutvusesobitamisest sai alguse pikaajaline koostöö. Kõlli rääkis, et kui praegu Siemensit IT-valdkonnaga eriti ei seostatagi, siis sel ajal oli nende koosseisus vägagi tuntud sellele valdkonnale spetsialiseerunud tütarettevõte. "Valik oli üsna hea – Siemens oli aktiivne kõikvõimalike projektide käivitamisega riikides, mis vabanesid omaaegse suurriigi kammitsatest." Just ühes Siemensiga alustati koostööd avaliku sektoriga. "Mingist hetkest oli meil juba nii kompetentne meeskond, et saime üksi arendustööd teha. Aga koostöö suure tugeva IT-ettevõttega oli noorele, ärimaailmas kogenematule firmale väga kasulik koolitus."
Reservid kadusid kriisis aastaga
2000ndad tõid juba uued tuuled. Kümnendi keskpaika iseloomustas majandusbuum, mil börsid ronisid üles ning iga istutatud raha andis korralikku tootlust. "Tehti küll investeeringuid ka IT-valdkonnas, aga ma ei ütleks, et need oleks olnud tulevikuinvesteeringud. Kui buumi lõpp kriisiga kätte jõudis, pöörduti ka meie poole – pole instrumente, et surutisest efektiivselt välja tulla. Otsige meile imerohi," rääkis Kõlli firmade käekirjast.
2000ndate lõpu masu oli siiski keerukas ka Datelile ja 2008. aastal kadus ligi pool rekordilisest 10 miljoni eurosest käibest kaks aastat varem. "Pingutasime korralikult püksirihma. Koondama õnneks kedagi ei pidanud, annan au kolleegidele, kes rasketel aegadel kaasa tulid. Reservid haihtusid aastaga. Õnneks suutsime pärast seda olukorraga kohaneda ning klientuuri valida ja ise muutuda." Ta ütles, et riik tuli nii palju vastu, et kui erasektor keeras rahakraanid kinni, siis riigiasutused tellisid rohkem töid. "See oli ehk vastuteene sektorile, mis varasemalt riigi IT-süsteemidesse nii palju ja väikese raha eest panustas."
Tuleviku loomiseks tuleb olla homses
Masu järel on aasta-aastalt paremaks läinud? "Jah, turg läheb üles. Kasvame järjest ka elatustasemelt ning investeerimisvõimalustelt. IT-sektor saab toitu investeeringutest arendusse. Me loome tulevikku, seda ei saa teha paigal seistes." Datel on riigile teinud palju erinevaid IT-süsteeme. Kõlli märkis, et nüüd on aeg panna need süsteemid tööle nii, et nad oleks inimeste ootustele vastavad. Lahendused on praegu pigem ametkonnakesksed ning omavahel sidusus puudub. "Suure pildi teema on päevakorral. Mitte nii, et inimene teeb ühe asja ära, peab pikalt mõtlema, kuidas ta järgmist teeb." Ta lisas, et ka tehnoloogia sunnib lahendusi peale – inimene on mobiilne, mitte ei kanna kaasas hiigelsuurt arvutit. Paljusid riigiteenuseid on tema kinnitusel telefonis keeruline kasutada, seal on lihtsalt nii palju pisikesi detaile, et see eeldaks hiigelekraani.
Ka eakas firma vajab kasvu
Efektiivsemalt majandamiseks peab Datel kasvama. "Oleme Põhjamaade maastaabis väike ettevõte, maailmast rääkimata" arutles Kõlli. Kasvamiseks peab järjest rohkem liikuma oma toodete ja teenustega välisturgudele.
Viimastel aastatel ca 5% aastas kasvanud firma ekspordimüük moodustas 2013. aastal näiteks 4%. Uutel turgudel on aga ettevõtte suurus tihti riskide mõõdupuu. "Tegime eelmisel aastal väga suuri investeeringuid ekspordi edendamisse, tootearendusse ja töökeskkonna parandamisse. Meie tarkvaraarenduse üksus kolis uutesse, renoveeritud ruumidesse, meie tarkvaralabor tegeleb perspektiivikate teemadega," võttis Kõlli teema kokku.
Klaviatuurist priiks ehk mida arendab Datel praegu?
Arenduses on häälkäskluste ja -juhtimisega süsteemid, aga ka silmade kasutamine seadme juhtimiseks. Näiteks mobiili kaamera jälgib, kuidas oma silmi liigutad, võid juhtida menüüsid ja muud.
Laia tarbijaskonna jaoks on oluline vabaneda sellest õnnetust klaviatuurist. Arendaja peab pakkuma loomulikke suhtlusviise nagu liigutused, hääl.
Lisaks muutused nutiseadme kasutamisel – selle asemel, et lugeda ekraanilt peenikest pisikest teksti, võiks see tulla häälena.
Samuti võiks mobiilis olla väike projektor, et tekst vajadusel seina peale projitseerida.
Kõrge lend võib startida ka praegu
"Me ei konkureeri Prisma või Euronicsiga arvutikastide müügis, seal pole meie kompetentsi vaja. Oma teadmisi rakendame teisiti, selgitas Kõlli. Ta ütles, et äris on oma niši leidmine oluline nagu erinevate start-up'idegi puhul.
Praegu oleks tema sõnul võib-olla veidi keerulisem turule tulla kui 1990ndatel. "Ega ka siis olnud mõtet teha seda, mida keegi juba teeb. Pidid leidma oma vaatenurga – miks oled vajalik? Mida oleks pakkuda?" Näiteks tõi ta soodsaid rahaülekandeid võimaldava TransferWise'i, mille asutajaid Taavet Hinrikust ja Kristo Käärmanni Äripäev tunamullu Aasta ärimehe tiitliga pärjas. "Firma asutamine pole keeruline, oma teema leidmine ja ellujäämine on."
Eesti turg on väike ja Dateli jaoks olnud olulised ka projektid välisriikides, aastate jooksul on töid tehtud enam kui 40 riigis. Praegu on neil tütarettevõte ka USAs. "Pakume seal edukalt oma uusi lahendusi vaatamata sellele, et USA on tehnoloogialiider. Kui oled piisavalt pühendunud, on võimalik ka seal midagi ära teha."
Ootamatu idee tehnikaärile
Datel pani end 1990ndatel proovile lisaks riigisüsteemide tarvaratöödele ka teise äärmusse kuuluvas valdkonnas – büroode sisustamises. "Tabasime, et Eestis on naljakas olukord, kus on küll heatasemelist tehnikat, aga bürood on väga kehvasti organiseeritud," selgitas Urmas Kõlli. Mis vigu tehti? "Praktiliselt ei olnud sellist sisustust, et see oleks ergonoomiline ja töötajatele mugav. Juhuslikud mööblitükid ja valguslahendused. Nõukaajal oli ju nii, et kaubavalikut polnud. Mis kätte said, seda ka kasutasid." Valdkonnas oldi tegev 1990ndate lõpuni, siis fokuseeruti taas IT-le ja lõpuks müüdi see firmaharu maha.
AS Datel pärast kriisi vaid kasumis.Foto: Äripäev
Hetkel kuum