Ettevõttetel on pakendi auditeerimine veel udune

Advokaadibüroo Trinity vandeadvokaat ja partner Ramil Pärdi rääkis tööstusuudised.ee korraldatud loengul “Pakendiaruande auditeerimine – kuidas täita valutult uut kohustust?”, et auditeerimine pakendiseaduses on ettevõtete jaoks selle aasta algusest täiesti uus kohustus.

Pärdi tõi välja levinud väärarusaamad, mille tõttu ettevõtted ei ole end pakendiettevõtjana defineerinud, kuigi tegelikult seda ollakse. Esiteks ei pruugi ettevõtted aru saada, et nad on pakendiettevõtted, sest arvatakse, et kui ise ei pakendata, siis järelikult pakendiettevõte ei olda. Siiski, kui ettevõtja toob pakendatud kaupa Eestisse, on ta esimesena turul ringlusesse suunaja, mis toob kaasa kohustuse pakendite üle arvestust pidada ning neid deklareerida, rääkis Pärdi.

Segamini aetakse korduvkasutus ja taaskasutus, mis ei ole samad mõisted. Pakend on korduvkasutatav, kui pakendit on võimalik kasutada mitu korda samal eesmärgil – levinumad korduvkasutuspakendid on puitalused ja metallist balloonid. Taaskasutus tähendab kogutud pakendimaterjali ümbertöötlemist ja uuesti ringlusse laskmist.

Kui jäätmekäitleja on väljastanud tõendi pakendi äraviimise kohta, on ettevõtte kohustused taaskasutamise suhtes täidetud. Kui jäätmekäitleja pakendid ära viib, ei tähenda see aga alati, et need on taaskasutusse suunatavad. Pakendite taaskasutuse kohta tuleb seega alati saada ja vajadusel nõuda taaskasutustõend.

 

Teadmatust palju

Kohustus pakendeid auditeerida on nüüd igal ettevõtjal, kes laseb Eestis turule pakendatud kaupa. Erineva põhjalikkusega auditeerimiskohustus on ettevõtetel, kes lasevad turule vähem kui viis tonni pakendimassi aastas, ja neil, kes teevad seda rohkem kui viis tonni. Auditeerimiskohustuslased ei ole ettevõtted, kes ise pakendeid müüvad, välja arvatud juhul, kui müüakse pakendit, mis on omakorda millessegi pakendatud.

Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa, peab pidama arvestust pakendite ja nende jäätmete üle, peab esitama pakendiaruande TKO-le (taaskasutusorganisatsioonile) või pakendiregistrile ning auditeerima oma pakendiaruande. Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa, kuid kelle pakendimaht on väike (plastist pakendis massiga alla 100 kilogrammi ja muust materjalist pakendis massiga alla 200 kilogrammi aastas), peab pidama arvestust pakendite ja jäätmete üle.

Pakendiseaduse uus auditeerimise nõue puudutab kolmandikku raamatupidamise auditeerimiskohustusega ettevõtetest, kes peavad hakkama auditeerima ka pakendiaruandeid. See kohustus on Eestis 2500–3000 ettevõttel. Pärdi sõnul muutusid seoses pakendiseaduse auditeeriminõudega krõbedamaks ka trahvid, mille maksimumäär on nüüd 32 000 eurot. Maksimummäära võib tema sõnul rakendada juhul, kui tegu on korduva suure rikkumisega – näiteks eriti ohtlikke kemikaale sisaldavate pakendite loodusesse vedelama jätmine.

Balti Veskis on pakendi auditeerimise lisakulu 1000–2000 eurot

Balti Veski tegevjuht Ergo Neeme tõi välja tõiga, et pakendi käitlemine on ettevõtte jaoks igal juhul kulu. Pakendi auditeerimise nõude hind jääb tema sõnul vahemikku 1000–2000 eurot. “Aga oleneb kindlasti ettevõtte suurusest ja sellest, millist audiitorbürood kasutatakse,” ütles ta.

Neeme lisas, et tema asus nende ettevõtte audiitorbürood küsimustega “pommitama” juba eelmise aasta suvel. “Meie esitame iga kuu oma pakendiaruande Tootjavastutusorganisatsioon OÜ-le (TVO). Alates sellest aastast kuulume samuti auditeerimisele. Meil on müügipakend ja hulgipakend ja arvestus käib plasti, paberi ja kartongi järgi. Numbrid sisestame TVO andmebaasi,” selgitas ta.

Neeme märkis, et nad kasutavad majandustarkvara Navision. “Ettevõtte majandustarkvara peab kindlasti pakendiaruandlust toetama,” rõhutas ta

Aruandlus pakendi liikide kaupa

Pakendiettevõtja peab pidama pakendimaterjali massi üle pidevat arvestust pakendi ja pakendimaterjali liikide kaupa.

Pakend on mistahes materjalist toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle olelusringi vältel, alates toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendid liigitatakse müügipakendiks ehk esmaseks pakendiks, rühmapakendiks ehk teiseseks pakendiks ja veopakendiks ehk kolmandaseks pakendiks.

Peamised pakendiettevõtjad on pakendatud kauba tootjad ja pakendajad, pakendatud kauba maaletoojad ja pakendatud kauba müüjad ehk kaubandusettevõtted. Lisaks tühja pakendi sissevedajad, tühja pakendi väljavedajad ning pakendijäätme käitlejad. Pakendiettevõtja peab pidama pakendimaterjali massi üle pidevat arvestust pakendi ja pakendimaterjali liikide kaupa ning koguma ja taaskasutama turule lastud pakendatud kauba pakendid ning sellest tekkinud pakendijäätmed, kandes sellest tulenevad kulud. Lisaks peab pakendile või pakendi etiketile kandma tagatisraha märgise.

Pakendiaruanne tuleb esitada registrile 30. juuniks. Pakendiaruande esitab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. Aruande koostamise algdokumente ja koondandmeid peab säilitama seitse aastat.

Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa, peab võtma tagasi müüdud pakendi ja -jäätmed, teavitama tarbijaid, kus pakend vastu võetakse, vältima pakendite segunemist muu prügiga ja võib kohustused üle anda taaskasutusorganisatsioonile. Tarbija või lõppkasutaja peab pakendi ja -jäätmed tagastama tühjalt ja liigiti vastavalt jäätmehoolduseeskirjale ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni nõuetele. Pakendimaterjali massi üle arvestuse pidamise kohustus jääb pakendiettevõtjal alles, kui kohustused on taaskasutusorganisatsioonile  kirjaliku lepingu alusel üle antud. TKO esitab andmed üks kord aastas pakendiettevõtete lõikes pakendiregistrisse.