Eesti piimalehmad on piiri taga kõrges hinnas

Artikkel

- Uudised
- Merike Lees
- 13. veebruar 2015 kell 6:55
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti piimalehmad on piiri taga kõrges hinnas
Alo Teder peab küll likvideerima suurema osa oma piimakarjast, kuid tapamajja ta neid viima ei pea, sest loomade ostmise vastu on tuntud huvi nii Eestist kui välismaalt.Foto: Raul Mee
Tootmist vähendava Jõgeva Perevara ASi lüpsilehmad võetakse järjest tapamaja järjekorrast maha, sest nõudlus elusloomade järgi nii siin kui ka sealpool piiri on osutunud nii suureks.
„Tapamajja läheb mul väga vähe loomi, sest lehmade nõudlus on väga suur,“ ütles Perevara ASi juhatuse liige Alo Teder 16. veebruaril ilmuvale Põllumajanduse erilehele. „Mul oli küll väga palju lihakombinaadi graafikuid ja kohti, aga olen neid järjest üles öelnud.“
Erileht Põllumajandus ilmub 16. veebruaril
Biometaani tootmise pikk tasuvusaeg
Eesti põldude saagikus jäi ka rekordaastal Euroopa keskmisele alla
Põhireeglid toetuste taotlemisel
Avanevad uued toetused
Eesti piimatootmise toetused Euroopa madalaimad
Eesti müüduimad traktorid ja kombainid
Nõudlust on nii Eestist kui ka Ungarist, Poolast, Lätist, Leedust, Venemaalt ja Valgevenest. Uudis ja info suurte farmide sulgemisest ja tuhandetest lehmadest on levinud väga kiiresti ja väga kaugele. Kuidas, ei oska Alo Teder selgitada. „Ilmselt on välismaistel huvilistel Eestis vahendajad, sest minuga on suheldud eesti keeles,“ rääkis Teder. „Ainult poolakad on otse ühendust võtnud.“
Nüüd on Teder juba kindel, et 70% tema karjast läheb elusloomaks. Ülejäänud 30% oleks nagunii lihakombinaati läinud, kuna tegu on haigete ja praakloomadega. „Ma ei tea, mis neist Poolas ja Ungaris saab – sõit on kauge ja mine tea, mis teel juhtub, kuid idee poolest ostetakse loomad eluskarja täienduseks,“ selgitas Teder.
Perevara karja vastu on suurt huvi tuntud Venemaalt ja Valgevenest, kuid ühtegi looma sinna müüdud ei ole ja ei ole ka plaanis müüa. „Neil on omad piirangud tolliliitu müümiseks: loomad peavad olema vaktsineeritud ja hoitud karantiinis. Minu kulud nendele loomade müügil on palju suuremad, parem müün Euroopa Liitu,“ selgitas Teder.
Tederi sõnul ei paranda põllumajandusministeeriumi taotletav 2,8 miljonit eurot detsembrikuu saamata tulude katteks karvavõrdki tema olukorda. „See on väga väike raha, mõne euro jagamine ei anna kellelegi mitte midagi,“ nentis Teder.
Veebruaris välja makstav Euroopa Liidu 6,9 miljoni eurone toetus on tema hinnangul aga juba tuntav abi ning ta usub, et saab sellest osa. „Kui ma seda ei saaks, oleks see suur ebaõiglus, sest ega mu kari ei kao kuskile. Ma vähendan karja ja kulusid, et firma ikka alles jääks,“ ütles ta.
8000 lehma saadaval
Kui Perevaras puudutab farmide sulgemine 1000 lehma, siis Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendi Juhan Särgava hinnangul võib sama saatus üle Eesti puudutada 8000 lehma. Särgava näeb põllumajandusministeeriumi toetustaotlusest Eesti lehmapidajale rohkem moraalset kui materiaalset abi.
„See on nendele, kes veel ei ole otsust teinud, märguanne, et nad ei ole maha ega üksi jäetud ja olukord ei ole täiesti lootusetu,“ lausus Särgava. „Inimene on emotsioonide ohver ja see on signaal, et meie valitsus vähemalt mõtleb sellele teemale.“
Särgava usub, et nii mõnigi kohalik karjapidaja, kes näeb odavat karja täiendamise võimalust, ostab neid loomi. „Piimatootjate seas on jõukamaid, kes pääsevad laenuressursile ligi ja kel on tagatisi,“ sõnas ta. „Teised on sellised, kes on kõigile võlgu ja keda keegi näha ei taha, ei pank ega naabrimees.“
Särgava sõnul on Euroopa Liidus põllumeeste kriisiabifond olemas ja kuluaarivestlustes on märku antud, et sealt õnnestub mõningane osa saada. See tähendab, et need karjapidajad, kes ei ole teinud otsust karjavähendamise kohta, saavad 2-3 kuud ajapikendust. „Kui sein on ees, siis mõistlik inimene lõpetab enne ära, kui ta on puupaljas,“ märkis Särgava.
Toetused on põllumajanduse üks osa, ilma milleta Särgava sõnul ei saa. „Kui on hea aasta, siis toetuste osa moodustub kasumiks, kuid mõõduka aasta võimaldab see üle elada nii, et ei pea tootmist lõpetama. Toetus on amortisaatori ülesannetes.“
Särgava sõnul jagunevad piimatootjad laias laastus kolmeks. Lõpetamisele on kõige lähemal need karjakasvatajad, kes on vanad ja väsinud ning kel ei ole enam mõtet investeerida. Teise kategooria moodustavad need, kes on end pangakohustustega taevani koormanud ja ei pääse enam välja. Kolmandad on need, kes müüvad otse oma piima või piimatooteid, kes ei ole ülemäära investeerinud ja kellel on reservi – neil on lootust paremale homsele.
„Nihe tagasi tuleb, kuid nii ilusat aega, kus me saime 40 senti liitri eest ei tule,“ sõnas Särgava.
Eelmisel aastal jõudis Eesti kaubavahetuse netoimport-eksport esimest korda tasakaalu. „Seda tasakaalu on meil tarvis säilitada,“ ütles Särgava. „Kui eesti põllumees toidab elanikud ära, siis annab see strateegilise kindlustunde ja on väärt hoidmist.“
Piima hind jääb 30 sendile
Eesti Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm ennustas juba ammu raskeid aegu neile piimatootjatele, kes on teinud kalleid investeeringuid. Ent sulgemislaine on alanud hoopis neist, kes ei ole investeeringuid teinud.
„Siis peab olema midagi farmi majandamises viltu,“ arvas Nurm. „Kui ei ole kohustusi panga ees, siis tuled ikka omadega välja.“
Nurme sõnul näitavad kõik prognoosid, et piima hind Euroopas keskmiselt üle 30 sendi ei tõuse. „Mina kutsuks üles rahulikule kulude kokkuhoiule,“ ütles ta. „Piima hind tõuseb 17 sendi pealt kindlasti üles võib-olla juba lähikuudel, kuid 40 sendi peale see enam ei tõuse. Pikaajaline prognoos 30 sendi peale.“
Euroopas on kvootide vabakslaskmise tulemusel vallandunud piima ületootmine ja seega pole see ainult Vene kriis, mis eesti tootjat pitsitab. „Kõik arvasid, et Hiina hakkab ostma meilt piima, kuid hiinlane investeeris hoopis ise oma piimatootmisesse ja katab ise oma vajadused ära, kuid seda me ei osanud ette näha.“
Nurme sõnul oleks Eesti tootja jaoks superläbimurre, kui õnnestuks jõuda hea ostujõuga Jaapani turule. Jaapani turu vallutamine ei ole kiire lahendus, kiiremad oleks ELi abipaketid. „Siin tuleks edasi survestada, mitte selle 7 miljoni euro peale pidama jääda,“ toonitas Nurm, kuid eelseisvaid valimisi silmas pidades ei pannud ta sellele suuri lootusi.
Nurm ei pea tõenäoliseks, et 2,8 miljonilise lisatoetuse pärast, mida põllumajandusministeerium lehmapidajatele taotleb, keegi oma loomad tapamajajärjekorrast maha võtab.
Hetkel kuum