Ettevõtjad, kes ujuvad vastuvoolu

Kuidas võiks riik toetada maapiirkondades tegutsevaid ettevõtjaid?

1. Tööjõu piiratust aitaks leevendada väljaõppe ja koolituste riiklik toetamine. Hajaasustusega piirkondade ettevõtjatel võiks olla riigiametnike asemel võimalus määrata, kes, kus ja mida toetuste abil õppida saaks.

2. Toetus õpipoisiõppele, mis on levinud teistes Euroopa riikides, ning seob omavahel ametikoolide õppe ja ettevõtluse tellimuse.

3. Toetada hajaasustatud aladel tööl käimise kulutusi maksuvähendusena nagu Soomes või lubada seda maksuvabalt ja lihtsalt ettevõtjail endil vabatahtlikkuse alusel nagu lähetuse päevarahade puhul.

4. Taastada investeeringute tulumaksuvabastuse erisus - tõmbekeskustes oleks need maksustatud, kaugemal mitte; sarnast viisi saaks rakendada ka muude maksude, näiteks tööjõumaksude puhul.

5. Vähendada äriklientide elektrivõrguga liitumis- ja muudatuste maksumust.

6. Riik peaks tõstma Eesti kaugemate nurkade atraktiivsust elukeskkonnana, kuna suurem elanike arv tähendab kohalikele ettevõtjatele väärt tööjõudu ja ettevõtlike inimeste puhul ka enam koostööpartnereid, kellega üheskoos oma tegevust laiendada.

Allikad: ettevõtjad Mark Muru, Priit Koha

 

Riik ei istu, käed rüpes

1. Ettevõtetele suunatud koolitusi, nõuandeteenuseid jm töötavad välja ja koordineerivad peamiselt majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning põllumajandusministeerium, kes kaasavad sellesse meie andmetel ka ettevõtlusorganisatsioone ning viivad nende osalusel läbi vajalikke kaardistusi, analüüse, uuringuid, seminare, et nende vajadusi paremini välja selgitada.

2. Õpipoisiõpe on kindlasti ettevõtluse edendamiseks vajalik ning eriti regionaalarengu võtmes, kus see toimiks kutseõppeasutuste vahendusel tööpraktikana väljaspool Tallinna ja Tartut. Haridus- ja teadusministeerium kavandab meile teadaolevalt koostöös SA Innovega järgnevatel aastatel õpipoisiprogrammi rakendamist ja projektiviisiliselt on seda toetatud ka varem.

3. Hajaasustuspiirkondades töötajate transpordikulude kompenseerimine oli aruteludes päevakorral ka Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 väljatöötamisel, kuid paraku pole sellele meetmele rahastamisvõimalusi leitud.

4. See ei tarvitse olla tulemuslik, mida on kinnitanud ka Eesti varasem praktika 1990-ndatel, mis andis võimaluse maksusoodustusteks paljuski ka neile, kes seda ei vaja ega kuulu oodatud sihtgrupi hulka. Maksusoodustused on ajendanud paljusid ettevõtteid üksnes fiktiivselt registreerima oma tegevusasukoha maksusoodustuspiirkonda, seejuures oma tegevust sinna üle viimata, mistõttu ei saavutata ka loodetud efekti piirkonna arengule. Meile teadaolevalt ei toeta ka rahandusministeerium piirkondlike maksuerisuste juurutamist.

5. Hõredama asustuse ja elektrivõrguga maapiirkondades on elektrivõrguga liitumise kulud sageli võrreldes tiheasustusaladega kõrgemad, mistõttu võivad sealsetele ettevõtetele tõesti kaasneda mõneti ebavõrdsemad konkurentsitingimused. Elektrivõrguga liitumise hinnapoliitika ja tariifid kooskõlastab konkurentsiamet ning soodustuste tegemine ühtedele ettevõtetele tähendaks sisuliselt selle tegemist teiste ettevõtete arvelt. Iseenesest saaks ettevõtjate liitumistasude maksmise toetamine olla mõeldav, aga selle juurutamine eeldab põhjalikumat eelanalüüsi ja konkreetse metoodika väljatöötamist koostöös konkurentsiametiga. Samas on maapiirkondade ettevõtted valdavalt väike- ja mikrotootjad, kellele on võrguettevõtted ka juba kehtestanud lihtsustatud reeglid.

Allikas: siseministeeriumi regionaalarengu osakonna nõunik Eedi Sepp

Kuidas toetab riik maapiirkondadesse ettevõtete alustamist ning selle kaudu regionaalarengut?

Eesti regionaalarengu strateegia on suunatud kõigi piirkondade kestliku ja ühtlasema arengu soodustamisele, sõnas siseministeeriumi regionaalarengu osakonna nõunik Eedi Sepp. Selleks on kavandatud hulk põhisuundi. Näiteks suunab riik regionaalarengu toetusmeetmeid senisest rohkem ettevõtluse, töökohtade ja tööjõu arendamisele väljapool suuremaid linnapiirkondi, eriti sealsete keskuste arendamisele.

Samuti toetab riik maapiirkondade kohandumist muutunud oludega nagu vananev ja vähenev rahvastik. Seda on kavas teha toetustega, mis on mõeldud teenuste uuendamiseks ja ökonoomsemaks muutmiseks, majapidamiste tänapäevastamiseks, kiire elektroonilise sidevõrgu välja arendamiseks ja kogukondade rolli suurendamiseks.

Sepa sõnul saab maapiirkonda ettevõtte asutaja otsetoetusi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning põllumajandusministeeriumi kaudu, siseministeeriumi regionaalarengu toetusmeetmed on aga suunatud ettevõtluskeskkonna arendamisele. Selleks on kavandatud regionaaltoetused, nagu maakondliku arendustegevuse programm, Peipsiveere, Setomaa, väikesaarte programm. Kohalikud teenindusettevõtted saavad taotleda toetust teenuskeskuste programmist, mis on suunatud teenuskeskuste rajamisele või juba osutatavate teenuste loetelu laiendamisele nendes piirkondades, kus elanikele vajalike teenuste kättesaadavus on halb.

Edaspidiseks kavandab siseministeerium Sepa sõnul mitmeid piirkondade ettevõtluse ja tööhõive arendamisele suunatud toetusmeetmeid. Nende hulgas on piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetamine, nagu avaliku tugitaristu arendamine piirkondlikel tööstus- ja ettevõtlusaladel või nende juures ning inkubatsiooni- ja tootearendusvõimaluste väljaarendamine.

Samuti on plaanis toetada piirkondlike algatuste käivitamine tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks, mis hõlmab endas erinevate piirkondlike organisatsioonide, nt haridusasutuste, tegevusi ja koostööd inimeste ettevõtlikkuse kasvatamiseks ja tööhõive suurendamiseks.