Riik pani Eesti ettevõtjad uue pakendiseadusega halba konkurentsiolukorda nii kodus kui ka välisturgudel, ütles Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp.
- Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhi Sirje Potisepa arvates on pakendiaruannete auditeerimise kohustus pannud Eesti ettevõtjad ebavõrdsesse konkurentsiolukorda eksportturgudel. Foto: Terje Lepp
"Keskkonnaministeeriumist on saanud nagu riik riigis, kes raporteerib Brüsselis, kui keskmisest edukamad me ELis oleme. Aga et kõik selle peavad kinni maksma - ettevõtted ja toiduainete puhul ka tarbijad, sellest ei räägi keegi," ütles Potisepp.
Toiduainetetööstuse Liidu juht tõdes, et 1. jaanuaril jõustunud pakendiseaduse muudatuste ja auditi kohustusega paneb riik ettevõtetele kohustusi, mis maksavad tuhandeid eurosid. Potisepp märkis, et selle seadusemuudatuse menetlemisel esitas liit mitu aastat korduvalt oma vastuargumente, mida lõppkokkuvõttes ei arvestatud.
Loe pikemalt Äripäeva teemaveebist
toostusuudised.ee.
Seotud lood
Pakendi käitlemine on igal juhul ettevõttele kulu, ütles Balti Veski tegevjuht Ergo Neeme toostusuudised.ee pakendiaruande auditeerimise loengul.
Pakendiseaduse uus auditeerimise nõue puudutab kolmandiku raamatupidamise auditeerimiskohustusega ettevõtteid, kes peavad hakkama auditeerima ka pakendiaruandeid ehk see kohustus on 2500–3000 ettevõttel.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.