Lauri: Kreeka austab võlakohustusi

Näiteks lubas Kreeka uus valitsus oma valijatele, et palkab tagasi koondatud riigiteenistujad ja taastab miinimumpalga 750 eurot kuus.

Kui selles suunas on juba samme astutud, st abiprogrammi tingimusena tehtud reforme tagasi pööratud, siis need algatused peatatakse ja tühistatakse. „Tagasipööramised pööratakse tagasi,“ ütles Lauri.

Intervjuu Maris Lauriga rahandusministrite kohtumise järel:

Milles kokku lepiti ja mis tingimustel?

Leppisime kokku, et Kreeka jätkab nendel tingimustel, mis olid programmi osaks - ehk selles midagi ei muutu. Reforme ühepoolselt tagasi ei pöörata ja kõiki võlakohustusi austatakse. Lisaks esitab Kreeka esmaspäeva õhtuks täpsemad reformikavad. Kui need on vastuvõetavad, on programmi pikendamine saavutatav.

Programmi pikendus oleks neljaks kuuks, mille jooksul hinnatakse, kuidas reformid on edenenud. Kui saab eduka hinnangu, siis on Kreekal võimalik kätte saada viimased rahaeraldused programmi raames.

Kas see ei tähenda uut raha?

Ei. Nelja kuu pärast vaadatakse, mis saab edasi. Kas on vaja täiendavaid programme.

Mis nimekirja Kreeka esitab?

Kreeka on osutanud, et mitte kõik olemasoleva programmi reformid ei ole olnud kõige paremad. Ta esitab nende reformide kava, mis tema arvetes võiksid tulla asendamisele. Näiteks maksude kogumise parandamiseks ja võitluseks korruptsiooniga.

Põhimõtteliselt nõustus Kreeka aga nende tingimustega, mida teised riigid eelmisel nädalal esitasid.

Kuidas arvestab see kokkulepe Kreeka valijate arvamusega?

Kreekale on antud võimalus teatud aspekte üle vaadata.

Nii et miinimumpalka ei taastata, nagu uus valitsus valijatele lubas.

Ei. Sellised ettepanekud on plaanis tagasi pöörata. Kreeka andis lubaduse, et kui on reforme tagasi pööratud, siis need tagasipööramised pööratakse tagasi.

Kuidas Kreeka nüüd äkki meelt muutis?

Jõudis uuele valitsusele kohale, et teised euroala riigid ja institutsioonid ei ole nõus asjadega, mida sooviti teha. Samuti saadi aru, et üksi ei tulda toime. Üksi peaks tegema suuremaid kärpeid ja muudatusi. Kindlasti aitas lahenduse leidmisele kaasa ka Kreeka peaministri ja Saksamaa kantsleri eilne telefonikõne.  Ja tänane kohtumine viibis, kuna enne seda käisid eurogrupi juhi Jeroen Dijsselbloemi vedamisel pikad läbirääkimised.

Kas Eesti riigikogu peab nüüd kokkuleppele andma heakskiidu?

Kuna Kreeka nõustus, et abiprogramm jätkub endistel tingimustel, siis pole tervel riigikogul vaja kokku tulla. Informeerime valitsusjuhti ja Euroopa asjade komisjoni.

Põhimõttelisi muudatusi ei tule. Sellest saadi aru, et Eestil ja ka Soomel ei ole lähenevate valimiste eel võimalik hakata lepingus muutusi tegema. Ka see aitas kokkuleppe saavutamisele kaasa.

Milline on nüüd usaldus Kreeka ja teiste euroala riikide vahel?

Usalduse ehitamine algab. Kreeka esitab oma ideed. Peame mõistma, et programm ei töötanud kõige puhul. Võib-olla on uuel valitsusel paremini töötavaid ideid, anname neile võimaluse. Tahaks rõhutada uue valitsuse palju suuremat tahet, kui oli varasemal valitsusel, võidelda eelkõige maksupettuste ja korruptsiooniga.

Kui Kreeka uus valitsus käitub lubaduste kohaselt ja hakkab reforme ellu viima, siis usaldus taastub ja tekib võimalus edasi mina.