SmartCap läheb erakätesse

Uus Arengufondi investeerimismudel näeb ette hoopis 10 miljoni eurose fondi loomist uutesse kiirenditesse raha süstimiseks.

„Erasektor tunneb alati äri paremini kui riik. Kuigi Arengufondi kahte fondi Early Fund I ja II praegu haldav SmartCap on väga pädev investeerimisettevõte, on ta riigi omanduses ja seetõttu erafondidega võrrelduna kehvemas seisus. Erasektoril on oma otsuste langetamisel palju suurem paindlikkus. Tahame anda neile eraturuga võrdsed võimalused,“ kommenteeris Arengufondi juht Pirko Konsa.

„Fonde haldav ettevõte saab olema uus, mitte enam riiklik. Fond ise on endiselt riigi oma, osalusi me kellelegi ära ei anna, aga osaluste haldaja pole tulevikus mitte Arengufondile kuuluv SmarCap, vaid me müüme kas Smartcapi aktsiad maha erasektorile või valime uue fondijuhi,“ lisas ta.

Erasektor on riigist mööda läinud

Konsa selgitas, et Arengufondi loomisel oli selle eesmärk käivitada Eestis riskikapitali investeeringute turg ning selleks alustas Arengufond ise otseinvesteeringute tegemisega.

„Nüüd oleme jõudnud punkti, kus erasektor on kiirelt arenenud ja riigil pole enam mõttekas ise otseinvesteeringuid teha, mõttekam on anda meie moodustatud fondid erasektorile juhtida. Olemasolevasse fondi oleme enamuse investeeringutest ära teinud, selle aasta jooksul lisandub sellesse portfelli võib-olla ainult mõni ettevõte. Sellest fondist on vaja teha veel jätkuinvesteeringuid. Idufirmade jaoks on aga uued fondid, mis selle aasta lõpus loodetavasti avanevad,“ täpsustas ta.

 

Riigi omanduses puudub kooskõla turuga

Tuntud iduettevõtja ja riskikapitali investori Allan Martinsoni kinnitusel on riiklike fondide erakätesse andmine sündmuste loomulik areng.

„Ühe fondi pikkus on tavaliselt kümme aastat, see vajab ühe tiimi väga pikaajalist kogemust ja pühendumust. Riigi omanduses oleval ettevõttel on väga raske panna seda seltskonda pikka aega seda tööd tegema, kui nad pole iseenda omanikud," ütles Martinson.

"Riskikapital on nagu KGB: sinna minnakse eluks ajaks, väga raske on sealt lahkuda. Paratamatult fondi juhtimine kannatab nii. Erakätes töötab see fond normaalses konkurentsis nii raha tõstmise kui paigutamise mõttes koos tööstusharule omaste motivatsioonimehhanismidega. See on anakronism, et meil on siiani riigi omanduses olev fondijuht,“ lausus ta.

Investeerimisfirma Ambient Sound Investments'i riskikapitali investeeringute juhi Margus Uudami sõnul aga sõltub selle üleandmise kasulikkus iduettevõtjatele sellest, millistel tingimustel ja kellele haldamine antakse.

"Kui haldamine läheb rohkem turupraktikatega kooskõlla ehk kui meeskond, kes hakkab seda haldama, peab ka oma raha hakkama investeerima sellesse fondi ja ettevõtetesse, on see ainult positiivne. Minu teada ei hakka see fond peale erakätesse minekut tegema uusi investeeringuid, mistõttu uutele idufirmadele see mõju ei avalda. Seega saame rääkida vaid sellest, kui palju praegused portfelli ettevõtted kasu võiksid saada,“ ütles Uudam.

 

Konkurss algab aprillis

Arengufondi plaan on anda SmartCapi fondid üle selle aasta jooksul. Nõukogu koguneb 30. märtsil seda arutama ja konkurss algab Konsa sõnul ilmselt aprillis.

„Selle protsessi käivitamiseks on meil vaja hinnata üle meie portfellide seis ja korraldada konkurss parimate erajuhtide leidmiseks. Selleks minevad kulud loodame müügist tagasi teenida. Riigieelarvest meile selleks raha juurde ei anta,“ täpsustas ta.

Konsa avaldas lootust, et praegune SmartCapi meeskond osaleb samuti konkursil.

„Kuna fond on enamuse oma investeeringuid ära teinud, on vaja hakata ette valmistama exit'eid ehk väljumisi (osaluste müüke ettevõtetes, millesse fond on investeerinud – toim), et hakata tegema jätkuinvesteeringuid. Uuel fondijuhil peab olema nii rahvusvaheline kui Eesti turu tundmise mõõde,“ sõnas ta.

Martinson ütles, et julgeb selle peale isegi mürki võtta, et fonde hakkab juhtima sama SmartCapi tiim või kaasavad nad vähemusosanikuna mõne välismaise fondijuhi.

„Erastatakse ainult lepingud, et hallata portfelle. Kui selle erastab keegi teine, kes pole selle tiimiga seotud, ei pruugi ta olla fondi juhtimisel nii efektiivne, teadmata selle tausta. Portfelli juhtimine on nagu pikaajaline inimsuhe, millesse ei saa naljalt väljastpoolt sekkuda ja seda üle võtta,“ lausus Martinson.

Uus strateegia: Eestisse mitu uut kiirendit

Konsa sõnul näeb Arengufondi tänavu käivituv uus investeerimisstrateegia ette, et koostöös äriinglitega aidatakse moodustada ärikiirendeid, kes teevad start-up'idesse kõige esimesi investeeringuid juba enne klassikalist riskikapitali fondi.

Sügisel edukalt maha müüdud inseneride võrgustiku GrabCADi üheks investoriks oli ka SmartCap. Firma maha müümise eest saadud raha laekub juba tasapisi vastavalt kokku lepitud graafikule Arengufondi arvele. Selle raha plaanibki Arengufond Konsa sõnul panna uude kiirenditele mõeldud fondi.

„Käivitame tänavu oma exit'ititest saadud kapitaliga uue 10 miljoni eurose fondi, mis investeerib vähemalt kahte-kolme Eestis tegutsema hakkavasse ärikiirendisse. Riskikapitali fond investeerib tavaliselt ettevõttesse, kellel on juba olemas prototüüp ja ta tahab minna turule. Kiirendis olev ettevõte tegeleb alles prototüübi arendamisega ja mõtleb, kes võiks nende klient olla. Me astume varasemasse faasi, püüame tõmmata Eestisse tervest regioonist neid ettevõtteid, millesse riskikapitali fondid saaks investeerida,“ selgitas ta.

Uudam nõustus, et Eestisse on vaja varajase faasi professionaalseid investoreid, kuid märkis, et kiirendeid, kes kapitali ei paku ja teevad koolitusi, pole Eestisse eriti juurde vaja.

„Nende kasumlik toimimine pole maailmas eriti palju tõestust leidnud. Eesti idufirmadele on vaja instrumente, kes suudavad pakkuda algfaasis idufirmadele rahastust suurusjärgus 100 000 kuni 500 000 eurot ettevõtte kohta ning neid seejuures professionaalselt aidata,“ ütles ta.

 

 

Sulling: riik ei peaks konkureerima erafondidega

Riik peaks erafonde võimendama, mitte nendega konkureerima, seega liigub riik ise hoopis varasema faasi investeeringute suunas, ütles ettevõtlusminister Anne Sulling Äripäevale.

Millist sisulist muudatust see tähendab, et fonde hakkavad juhtima erasektori esindajad?

Praegu investeerib kapitali Arengufondi tütarfirma SmartCap, see tähendab sisuliselt riiklikke otseinvesteeringuid. Võrreldes SmartCapi käivitamise ajaga on turul toimunud muudatused ja on tekkinud erafondivalitsejad.  Riik ei peaks konkureerima erafondivalitsejatega. Küll saab riik jätkata riskikapitali turu arengu toetamist, võimendades erafonde ning elavdades seeläbi turgu tervikuna.

Mis jääb Arengufondi enda funktsiooniks?

Arengufondile jääb praeguse seisuga roll kiirenditesse investeerimisel. 

Kas see on märk riigi tähtsuse järk-järgulisest vähenemisest Eesti idufirmade käivitamisel ja nende tegevuse toetamisel?

Riigi osa ei vähene, kuid muutub vastavalt turu arengule. Praegu on lõppjärgus Balti Innovatsioonifondi käivitamine koos erafondivalitsejatega, see on suunatud ettevõtete kasvufaasi rahastamisele. Siinkohal on hästi näha ka sisuline muutus, erafondivalitsejad on võimelised kaasama ka institutsionaalseid investoreid, näiteks ka pensionifonde. Järgmine samm on plaanis teha just varasema faasi suunas, luuakse sarnane instrument varase faasi investeeringute ergutamiseks (ärikiirendi - toim), riigipoolne osa on selles 60 miljonit eurot.

Arengufond loob eraldi fondi, mis hakkab investeerima Eestis tulevikus loodavatesse kiirenditesse. Miks neid kiirendeid vaja on? Praktika näitab, et algfaasis idufirmasid Eestis jagub, kuid üsna kiiresti lahkuvad nad Eestist USAsse või Londonisse.

Kiirendid võimaldavad alustavatel tehnoloogiamahukatel ettevõtetel hõlpsamalt oma suunda leida ning kasvada. Kiirendis toetavad ja innustavad ettevõtjaid kogenud eksperdid. 

Kõiki idufirmasid Eestis kahtlemata kinni hoida ei saa. Kui ettevõte leiab, et soovib oma haaret laiendada ja tegutseda globaalselt, siis on loomulik, et paremad võimalused selleks on suurtes keskustes. Samas on meil mitmeid häid näited sellest, et ettevõtted, kes oma rahvusvahelise müügiosakonna on rajanud väljapoole Eestit, jätavad siia oma arenduskeskused – see tähendab kõrgepalgalisi töökohti siin kohapeal ning see mõjutab positiivselt ka kogu ümbritsevat majanduskeskkonda.