Rootsi jõustab kodulaenu tagasimakse reegli

Lähiaastate kogemus Taanist ja kaugemast ajast ka Rootsist endast näitab, et kui kinnisvaramull lõhkeb, kannatab sellest tarbimise järsu languse kaudu valusalt ja pikalt kogu majandus. Rootslaste laenukoormus on majapidamiste netosissetulekust keskmiselt 175%.

Laenupidu jahutada pole kerge, kui laenuintressid on nii madalad. Seni käiku lastud vastumeetmed nagu laenamisel omaosaluse suurendamine pole tulemust andnud. Nii karmistuvad Rootsis augustist ka laenu tagasimaksmise reeglid, mis seni on olnud teiste riikidega võrreldes väga leebed. Keskmiselt maksab rootslane oma kodulaenu tagasi 140 aastat. Laenu tagasimaksmise asemel on eelistatud raha investeerida hoopis aktsiasse või muudesse tootlikesse varadesse.

Riskitase seati 50 protsendile

Uued reeglid hakkavad kehtima ainult uutele laenudele. Laenude puhul, mis ületavad 70% vara maksumusest, tuleb igal aastal tagasi maksta 2% laenu põhiosast, kuni laen ei ületa enam 50% vara maksumusest. Kui laenusumma on alla 70% vara väärtusest, on nõutud tagasimakse 1% laenu põhiosast. Kuni laen ületab 50% vara maksumusest, kujutab see endast finantsinspektsiooni rehkenduses makromajanduslikku riski.

„Laenu amortiseerimise nõue pidurdab võlastumist,“ põhjendab inspektsioon. „Madalam võlatase suurendab majapidamiste vastupanuvõimet šokkidele ning vähendab võimaliku negatiivse riski mõju Rootsi majandusele, kui Rootsis või välismaailmas midagi ootamatut juhtub.“

Rootsi Swewdbanki juht Michael Wolf on Soome päevalehele Helsingin Sanomat öelnud, et üks põhjus, miks Rootsi majandus kasvab Soome majandusest kiiremini, on ka see, et soomlased maksavad oma kodulaenud tagasi ja rootslased mitte.

Rootsis karmistuvad reeglid näevad ühtlasi ette, et iga viie aasta tagant toimub laenuga soetatud vara ümberhindamine, millest sõltub tagasimakse suurus. Samuti on võimalikud erandid, kui on mõjuv põhjus – tööta jäämine või haigus.

Ehitatakse liiga vähe

Enne reeglite jõustumist augustis on Rootsis oodata uut ostubuumi, kuna karmimad reeglid hakkavad kehtima uutele laenudele.

Karmimad reeglid jätavad rootslastele vähem raha tarbimiseks ja pidurdavad kinnisvara hinnatõusu, kuid mingit suuremat šokki Rootsi laenu- ja kinnisvaraturule need endas kätkeda ei tohiks.

Kriitikud viitavad, et uute reeglite tõttu kannatavad eelkõige noored pered, kes kodu soetavad.

Nüüd tuleks kinnisvara- ja laenuralli ohjeldamiseks oma panus anda ka Rootsi valitsusel, kirjutab kinnisvara- ja laenubuumi jahutamisest Rootsi majandusleht Dagens Industri, joonides alla, et Rootsis ehitatakse liiga vähe uusi pindu. Ka maksustamine on vildakas, õhutades kodulaenu intressi maksusoodustusega võla võtmist, maksustades samas elamispinna müüki liiga kõrgelt.