Hulk uue riigikogu ukse taha jääjaid pistab taskusse üle 20 000 euro lahkumishüvitist, olenemata sellest, et rahvas ei toetanud nende jätkamist riigikogus.
- Kalev Lillo Reformierakonna üldkogul tänavu jaanuaris. Foto: Andras Kralla
Kui rahvasaadik on riigikogus olnud alla aasta, saab ta lahkudes kaasa kuni kolme kuu palga ehk u 10 000 eurot. Olles vastu pidanud aga aastakese või kauem, lahkub saadik, poole aasta palk taskus - see tähendab juba 20 000eurost rahasüsti. Ainsad erandid, mil eksriigikogulasele lahkumistasu ei maksta, on saadiku suundumine teise riigiametisse enne tema volituste lõppu ja süüdimõistev kohtuotsus, samuti kestev töövõimetus ning surm.
Poole aasta palk ehk veidi rohkem kui 20 000 eurot taskus lahkuvad saadikutöölt näiteks Kalev Lillo ja Rein Lang Reformierakonnast, Karel Rüütli ja Rannar Vassiljev sotside ridadest, Erki Nool ja Ene Ergma IRList, samuti Peeter Võsa ja Urbo Vaarmann Keskerakonnast. Ja nemad on vaid osa lahkumistasu saajatest. Kokku kulub endiste saadikute lahkumishüvitisteks suurusjärgus 250 000-300 000 eurot, olenevalt sellest, kas mõni arvatav lahkuja saab siiski kellegi asendusliikmena riigikokku või mitte. Näiteks pole selge, kas IRLi liige Sven Sester peab riigikogust lahkuma või õnnestub tal Jaak Aaviksoo asendusliikmena siiski riigikokku jääda, kui Aaviksoo peaks ministriks saama.
Mitmed nimetatud isikud ei saanud rahvalt piisavalt toetust riigikogus jätkamiseks, kuid kopsaka hüvitise saavad nad taskusse ikkagi. Hüvitise saavad ka omal soovil riigikogu tolmu jalgadelt pühkijad nagu Lang või Ergma.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.