Türgist pärit IT-spetsialist: armastan Eestit

Ma olin eestlannaga abielus. Enne Eestisse kolimist ei oleks ma osanud Eesti asukohta kaardil isegi näidata. Nüüd olen siin elanud 10 aastat ja armastan siin elada.

Mul on nii hea meel, et sattusin just Eestisse, mitte Lätti. Ära mõista mind valesti, aga ma ei oleks seal ellu jäänud, sest peaaegu mitte keegi ei räägi seal inglise keelt. Kõik räägivad ainult vene keelt. Samamoodi Leedus ja Poolas. Eestis, vastupidi, räägivad peaaegu kõik inglise keelt, seega on siin lihtne suhelda. Ja Eesti on euroopalikum ka.

Püüa ette kujutada, et sa kolid Türgist siia ja siin on kogu aeg külm. Esimesed kuus kuud tahtsin koju tagasi minna. Aga kui sa pead riigis, kuhu oled kolinud, ühe aasta vastu, ei taha sa enam tagasi minna. Sa harjud siin ära ja tahadki siia jääda. Praegu ma ei kujuta ette, et elaksin Türgis. Mulle meeldib siin.

Naljakas lugu. Ükskord käisin autoga Türgis ja tagasiteel, kui me pärast Leedut ja Lätit lõpuks Eesti piiri ületasime, siis tundsin suurt kergendust. Lõpuks ometi kodus tagasi. Siin sa ei pea kartma, mis juhtub, kui politsei sind kinni peab. Ja isegi kui peab, siis see on ju Eesti politsei. Siin lihtsalt pole mingit ohtu, et midagi läheb valesti, kui sa ise ei tee midagi valesti.

Töötingimused Eestis on suhteliselt sarnased sellele, millised nad olid 10 aastat tagasi, kui siia tööle tulin. Türgis ei tohtinud tol ajal suitsetada ainult avalikus hoones või avalikus teenistuses töötades, aga kui sa töötasid erafirmas, võisid oma kontoris suitsetada. Eesti sundis mind alguses suitsetamise maha jätma, kuna siin oli väga külm ja suitsetamiseks pidin õue minema, sest ma ei tohtinud oma töölaua taga suitsetada. See oli õudne. Ja ma jätsingi vaikselt suitsetamise maha ning ei teinud seda päris pikka aega. Praegu muidugi ei tohi ka Türgis enam kontoris suitsetada.

Olen alati tahtnud, et mul oleks nädalavahetused vabad, aga Türgis on ka laupäev tööpäev. Eestis on mul nädalavahetused vabad ja mitte ainult. Siin töötan ma 40 tundi nädalas. Türgis töötatakse 10 tundi päevas, mis teeb 58 kuni 60 töötundi nädalas. Tänu Euroopa regulatsioonidele on töötingimused siin paremad.

Aga Türgis on jällegi parem tervishoiusüsteem. Türgis on nii, et kui mehel on ravikindlustus, siis on see automaatselt ka naisel ja lastel. Eestis on igaühel eraldi ravikindlustus.

Jah, juba kuu aega. Sain just eile kaitseväest kirja, et kui midagi peaks juhtuma, siis kõik mehed vanuses 17 kuni 60 peavad minema Eestit kaitsma, mina kaasaarvatud. See on päris naljakas, aga jah, ma olen nüüd Eesti kodanik.

Tööl on kõik mu sõbrad venelased, väljaspool tööd eestlased. Ainus erinevus, mis mulle silma on hakanud, on suhted perekonnaga. Eestlaste suhted perega on pigem jahedamad ning oma vanemaid külastatakse harva – näiteks jõulude ajal ja helistatakse aeg-ajalt, aga venelased võivad oma vanematele külla minna igal ajal. Isegi ette helistama ei pea. Mulle meeldib see rohkem, sest see suhtumine perekorda on sarnasem minu kultuuris levinud peresuhetega.

Toitu. Käin kolm korda aastas Türgis ja toon sealt vajalikud toiduained kaasa. Ma ei saa tuua kõike, aga toon näiteks maitseaineid ja tomatipastat - see lihtsalt maitseb siin teistmoodi. Ma armastan mõnda asja, mida Eestis süüakse, nagu näiteks küüslauguleibu. Need on väga head. Aga sa ei jää ellu ainult küüslauguleibu süües. Ja loomulikult igatsen oma perekonda.

Ma ei söö sealiha ja see on ka üks põhjus, miks mul pole siinsetest toitudest eriti midagi süüa. Muidugi olen siin kümne aasta jooksul söönud igasuguseid asju, paar korda kogemata isegi sealiha. Näiteks mulle väga meeldib Eestis kala süüa, kuna kala maitseb siin paremini kui Türgis.

Kogu aeg räägitakse, et Eestis on külm, aga tegelikult on Eesti loodus kevadel ja suvel palju rohelisem kui Türgi loodus. Kõik näeb palju värskem välja. Kahju, et see väga kaua ei kesta.

Minu vend on käinud kaks korda. Talle meeldis siin väga. Kuna Türgi ei ole Schengeni riik, siis on viisa taotlemise tõttu siiatulek keerulisem ja see on ka põhjus, miks ainult vend on mind külastanud. Aga loodetavasti varsti külastab mind ka mu ema.

Me püsiks kodus, et ta saaks koristada ja mulle süüa teha (naerab). Ei, tegelikult viiksin ta Viljandisse. Mulle meeldib Viljandi, eriti just suvel. Viljandi ja Rakvere on mõlemad väga toredad kohad, mida külastada ja kindlasti Saaremaa. Eesti on nii väike riik ja siin on lihtne spontaanselt reisida. Näiteks, kui otsustad, et tahad minna Otepääle, siis lihtsalt istud autosse ja sõidad. Sa ei pea seda planeerima.

Ma ei tea, kus tahaksin viie aasta pärast olla, aga on palju asju, mida ma teha tahaks. Tahaksin oma ettevõtte luua ning töötada ja reisida samal ajal. Ma loodan, et viie aasta pärast olen kuskil Aasias (somewhere in the east - toim) ning reisin ja töötan samal ajal. Aga olles realistlik – usun, et olen Eestis ja juhin siin oma ettevõtet.