3D printer teenib omanikke ka öösel

Printimine võimaldab turu muutuvatele vajadustele kiiresti reageerida, mis ­aitab olla konkurentsivõimelisem, kirjutab 19. märtsi Äripäev tööstuse rubriigis.

3D printimist pakkuva Jarrz OÜ juhatuse liikme Jevgenia Pogadajeva sõnul ei saa ilma 3D printimiseta enam hakkama ei meditsiin, arhitektuurdisain, sõjaväelennundus, autoehitus ega moe- või juveeliäri.

Uuringufirma Gartner prognoosi järgi peaks 3D printerite turg kasvama 2018. aastaks 13,4 miljardi dollari suuruseks. “Ehkki Eestis on 3D printimine alles arengu alguses, on meil hea meel, et kõige kiiremad ja nutikamad ettevõtted on juba mõistnud selle tehnoloogia väärtust ning kasutavad seda edukalt oma äris,” märkis Pogadajeva.

Printimine sobib täpsele ja väikestes kogustes tootmisele. Vähendades tootmisaega, annab see Pogadajeva hinnangul ettevõttele olulise konkurentsieelise.

Üks Jarrzi klientidest on näiteks targa kodu lahenduste pakkuja, kellele prinditakse ümbriseid targa kodu lahenduse tehnikavidinate jaoks. Printimise ­eelis on, et kiiresti saab reageerida kliendi vajadustele. “Me prindime täpselt nii palju, kui suur on kliendi vajadus konkreetse objekti valmistamiseks. Kui on vaja muuta toodet või lisada midagi uut, teeme seda kohe samal päeval,” selgitas Pogadajeva.

Selleks, et tootmine ei peatuks ka öösel, on välja töötatud konveierlahendus – öösel oskab 3D printer valminud detailid ise platvormilt maha lükata, et uusi printima hakata. Nii on suudetud kiirematel aegadel toota sadu detaile nädalas. “Kliendid saavad tänu 3D printimisele turu muutuvatele vajadustele kiiresti reageerida, loobuda ladude pidamisest ja transportimise kuludest, see aitab olla konkurentsivõimelisem,” märkis Pogadajeva. “3D printimisel on kindlasti veel arenguruumi, aga juba praegu suudab see pidevalt pakkuda hulga eeliseid,” lisas ta.

Paindlik tootearendus

Ettevõtte poole on pöördutud ka sooviga luua tehnikavidin, mis  mahutaks andureid ja sensoreid, nagu aku, USB-port. Kliendi kirjelduse järgi loodi 3D disain, mis prinditi ja anti kliendile hindamiseks. Tagasiside põhjal tehti muudatused ja prinditi uuesti. “Nii umbes 20 korda nelja nädala jooksul,” lausus Pogadajeva. “Tulemuseks saime funktsionaalselt ja esteetiliselt sobiva prototüübi, millega klient läks Hiinasse tootmispartnereid otsima.”

Võimalik on kopeerida ka vanu tootmismasina lüliteid – vanad masinad töötasid hästi, aga releed läksid pidevalt katki. “Kuna selliseid masinaid enam ei toodeta, polnud võimalik releesid kusagilt osta. Masinate väljavahetamine ühe väikese detaili pärast tundus aga ebamõistlik ning kulukas, nii tekkis idee kasutada 3D printimist. Paari nädalaga oleme jõudnud luua näidise alusel digitaalse mudeli ning printinud juba 15 soovitud detaili,” märkis Pogadajeva.

Mari Märjamaa virtuaalse riietusruumi teenust pakkuvast idufirmast Fits.me märkis, et nemad kasutavad töös printimisest enam 3D skaneerimist, mis võimaldab võtta inimestelt mõõte. “Kuna meil on väga suur andmebaas, siis selle haldamiseks on meil masinad, millesse inimene sisse läheb ja mis ta ära skaneerib.” Mõõte kasutatakse robotite arendamisel.

Ülikoolis 3D printer juba aastast 2008

Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna masinaehituse instituudi tootearenduse õppetooli vanemteaduri Meelis Pohlaku sõnul oli teaduskonnas esimene 3D printer, millega sai printida nailonist detaile, juba 2008. aastal. Pohlak märkis, et viimasel ajal on printimine kiiresti populaarseks muutunud ja võimalustest ollakse järjest teadlikumad. Ent on ka ettevõteid, kes alles uudistavad printimise võimalusi.

Pohlaku sõnul on nende klientidel enamasti tooteidee, mida katsetada. “Printimiseks sobivad väikesed partiid ja üksikud detailid. Kui tegu on juba suurte partiidega, siis on soodsam mujal toota,” selgitas Pohlak. Lisaks prototüüpidele on tehtud autodele varuosi ja erinevaid detaile, mida saada pole.

Plastikmasinaid on Eestis juba mitukümmend, kuid varsti peaks siia jõudma ka esimene metalliprinter. Pohlak usub, et tulevikus on masinad suuremad ja odavmad. Kui praegu on prinditava detaili maksimaalne suurus 300×200×250 millimeetrit, siis mujal maailmas üritatakse juba praegu printida majadetaile ja muid suuremaid asju. Tema hinnangul laieneb kindlasti ka materjalivalik. Lisaks saab tulevikus integreerida detailidesse eri komponente, nagu ekraanid, akud ja kuullaagrid, ning teha seda auto­maatselt, ilma et oleks vaja inimese sekkumist.

Pohlaku hinnangul sõltub 3D printimise kasutajate kasv palju ka sellest, kui paljud suudavad printerit ise kasutada. “Kõik ei ole 3D mudelite modelleerimiseks ise võimelised ja tarkvara selleks on üsnagi kallis. ­Lisaks vajab õppimist. Kui tarkvara areneb, on kasutajaid rohkem. 3D modelleerimist võiks lausa lasteaias ja koolis õpetada, lapsed võiksid endale ise mänguasju printida.”