OMX Baltic0,06%267,8
OMX Riga0,19%877,47
OMX Tallinn−0,16%1 715,86
OMX Vilnius0,33%1 043,09
S&P 5000,05%6 049,88
DOW 30−0,17%44 705,53
Nasdaq 0,4%19 480,91
FTSE 100−0,2%8 342,54
Nikkei 2250,07%39 276,39
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,21
EUR/RUB0,00%110,83

OMX Baltic0,06%267,8
OMX Riga0,19%877,47
OMX Tallinn−0,16%1 715,86
OMX Vilnius0,33%1 043,09
S&P 5000,05%6 049,88
DOW 30−0,17%44 705,53
Nasdaq 0,4%19 480,91
FTSE 100−0,2%8 342,54
Nikkei 2250,07%39 276,39
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,21
EUR/RUB0,00%110,83

18.03.15, 16:15

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Seemnetootjatele käivad nõudmised üle jõu

Seemnekasvatajaid on jäänud Eestis järjest vähemaks, sest töö on kallis, seeme odav ja nõudmised toodangule kõrged.

Selteret OÜ juhi Karol Kõrmi sõnul on väiketootjal keeruline saada oma tooted müüki jaekaubanduskettidesse.

Selteret OÜ juhi Karol Kõrmi sõnul on väiketootjal keeruline saada oma tooted müüki jaekaubanduskettidesse. Foto: Terje Lepp, Äripäev

Seemnete hulgimüügiga tegeleva OÜ Seston Seemned müügijuhi Tea Taliaru sõnul pole väiketootjate elu meil kerge. “Meie ise oleme hulgimüüjad ning ise seemnete tootmisega ei tegele,” selgitas Taliaru. “Pakendame nii Jõgeva Taimekasvatuse Instituudi kui ka välismaiseid seemneid.”

Taliaru sõnul on seemnekasvatajaid jäänud Eestis järjest vähemaks, sest töö on kallis, seeme odav ja nõudmised seemnetele väga suured. “Sordi nimi peab olema Euroopa Liidu sordilehel, suurema koguse puhul tuleb tervele partiile muretseda taimepass ning loomulikult peab ka idanevus vastama standarditele,” selgitas ta.

“Kui seemnetootja soovib meile pakkuda oma toodangut, siis peavad olema täidetud kõik need nõuded ning ta peab meile edastama ka arve, mis tõestab seemne päritolu,” lisas Taliaru.

Eesti suurim seemnetootja on Taliaru sõnul Jõgeva Taimekasvatuse Instituut. “Seeme on meil väga puhas ja kvaliteetne, sest seemet puhastatakse meil ikka veel käsitsi, välismaal on see töö juba automatiseeritud.” Kodumaine seeme on Taliaru sõnul kallim, kuid sobib hästi meie kliimasse.Tootjale odav, ostjale kallis

Enamik seemnest tuleb Jõgevalt, kuid osale sortidele otsitakse lepingutega kasvatajaid. “Olen kuulnud, et neid kasvatajaid ei olegi enam väga kerge leida, sest alati on nii, et tootjale on hind liiga odav, aga ostjale liiga kallis,” rääkis Taliaru. Ta lisas, et kodumaiseid köögiviljasorte on ainult 20 ringis, lilleseemned ostetakse sisse juba kõik välismaalt. “Probleemiks jääbki alati turu väiksus ja seetõttu on töö automatiseerimine kallis,” tõdes ta. Aga välismaal meie sorte ei tunta.Poliitika mängib suurimat rolli

OÜ Semo juhatuse liikme Tarmo Seina sõnul olukord selline, et väiketootja peab ennast kogu aeg tõestama. OÜ Semo tegeleb peamiselt loomakasvatuse ja köögiviljadega, mille kõrvalt müüakse ka seemneid. “Inertsist ei müü suurt midagi,” kinnitas Sein. “Kes kui palju viitsib asjaga tegeleda, sellest sõltub ka edu.”

Omaette küsimus on Seina sõnul ühtne ELi turg. “Seal osaleme paraku ka meie ning seni, kuni on ebavõrdne põllumajandustootjate toetamine erinevates riikides, nii kaua on ka raskem või kergem konkureerida sellel turul,” selgitas ta. “Seega väiketootjate edu või ebaedu sõltub otseselt meie valitsuse põllumajanduspoliitikast, järgmisena EU põllumajanduspoliitikast ja siis kolmandana tootjast endast.”

Kommentaarid

Kohalikud ei paku piisavat sortimenti Anu Kudeviita, Bauhofi kaupluse aia- ja kodukaupade arendusjuht

Meie kauplustes müüdi möödunud aastal 1982 tootenimetust köögivilja-, maitsetaime- ja lilleseemneid. Eestis aretatud ja kasvatatud sorte on saadaval umbes 20 nimetust. Meie suurimal seemnete tarnijal Sestonil on ka Eestis aretatud ja kasvatatud seemnete pakil vastav märge “Aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis”.

Seemnete eluiga ja idanemiskindlus ei sõltu ainult aretamise ja kasvatamise kohast, vaid paljudest erinevatest tingimustest. Meie kliendid hindavad suurt valikut, mida ainult Eestis aretatud sorte pakkudes ei ole võimalik tagada. Lillede, maitsetaimede ja köögiviljade kasvatamine on lisaks suve- ja maakodudele järjest populaarsem ka linnade väikeaedades, rõdudel ja terrassidel. Kliendid ootavad igal kevadel põnevusega uusi sorte ja on valmis neid vanade lemmikute kõrval hea meelega katsetama. Eesti kliima pole soodneLea Mäss, aianduskeskuse Hortes tootejuht

Põhiliseks seemnetootjaks ja lille- ja köögiviljaseemnete tarnijaks Euroopas on Holland. Nende toodangut pakendavad Poola, Läti, Leedu jt. Kahjuks ei ole Eesti kliima seemnekasvatuseks kuigi soodne ning seetõttu puuduvad meil sisuliselt ka kodumaised seemnetootjad. Jõgeva Sordiaretuse Instituut on üks vähestest, kes pakub tomatiseemet, porgandit Jõgeva Nantes, kodumaiseid hernesorte Aamisepp, Looming jt, samuti aiapidajate seas populaarset kaalikat Kohalik Sinine.

Meie eesmärk on pakkuda tarbijale rikkalikku seemnevalikut – meie seemneriiulil on esindatud väga erinevad seemnebrändid ning kokku pakume üle 2000 nimetuse erinevaid seemneid. Jõgeva Sordiaretuse Instituudi seemned on meil samuti müügis. Kodumaiste sortide seemned on läbi aegade olnud aiapidajate seas populaarsed ning seega loomulikult ka meie sortimendis esindatud. Meie köögiviljaseemnete müügitabelis on kümnest kaheksa kohalikku päritolu seemned (v.a Hercules ja kurk Adam F1).Eestimaine on esindatudHelen Saks, Hansaplant Hulgi OÜ turundusjuht

Meie valikus on kohalikud seemnesordid täitsa olemas. Pakume tomati-, kurgi-, herne- ja teisi tuntud köögiviljasorte, koos teiste seemnesarjadega nii Põhjamaadest kui ka Euroopast. Seemneid müügiks valime vastavalt pikaajalisele kogemusele – kindlasti on esindatud kõik vanad head klassikud, eelmiste aastate põhjal välja kujunenud uuemad lemmikud ning igal aastal pakume ka uudissorte.

Poola odavtoodanguga raske võistelda

Seemnete, kahjuritõrjevahendite ja aiatarvete hulgimüüja Selteret OÜ juhi Karol Kõrmi sõnul on väiketootjal oma toodete müüki saamine, eriti jaekaubanduskettidesse, keeruline. Põhjuseks on mahud, see tähendab, et väiketootja ei suuda oma äri alustades pakkuda piisavalt tooteid, mistõttu tarnekindlus on nõrk. “Jaekettidele on väga oluline tarnekindlus,” lisas ta.

Kõrm märkis, et toodangu müügil on väiketootjal alternatiiviks turud, samuti võib osaleda erinevate toitlustusasutuste, nt koolisööklad, hangetel, müües näiteks koolisööklatele. “Üks meie väga hea väikeklient just sellist väljundit kasutabki,” märkis ta. Väljundiks on ka valmistoodete müüjad Felix ja Salvest, kes on sõlminud väga paljude väiketootjatega lepinguid köögivilja tarnimiseks neile.

Kõrmi sõnul ei ole väiketootjatel küll kerge oma toodangut realiseerida, kuid kõik sõltub siiski sellest, kui hästi suudetakse ostjatega läbi rääkida ja kas suudetakse tarnetingimusi täita, niisamuti hinnas kokku leppida. “Ise müümisesse tasuks panustada pigem turuplatsil, mida ka tehakse,” selgitas ta.

Kui tootjal on oma kauplus, siis loomulikult tuleks seda kanalit kasutada. “Oma kaupluses müük jääb siiski pigem nišimüügiks ja väiketootjal ei ole võimalik omada oma kauplust ja kaupluste ketti,” märkis ta.

Kõrmi hinnangul usaldab eestlane kohalikku väiketootjat ja teab, et nendelt saab kvaliteetse ja hea toote. Siiski on määravaks teguriks hind ja selles ei suuda Eesti tootjad näiteks Poola tootjatega võistelda.

Kõrmi sõnul oli aiandussektor riigitoetuste poolest kuni eelmise aastani vaeslapse ossa jäetud. “Kui näiteks põllumehed ehk siis teraviljakasvatajad ja piimakarja omanikud on juba aastaid saanud suuri toetusi, siis köögi- ja puuviljakasvatajad on saanud seda vähesel määral.” Sellest aastast on aga aiandussektoril oma arengukava ning väiketootjad saavad küsida erinevatest meetmest toetusi, et tõsta oma konkurentsivõimet.

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor

Seotud lood

Sisuturundus

03.12.24, 08:00

Motiveerimise kunst: boonusmeetmed tagavad tööandjale rahuloleva töötaja

Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?

Seemnetootjatele käivad nõudmised üle jõu

Seotud lood

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Enimloetud

Viimased uudised