MIS ON MIS
AS Lindab
Lindab loodi Eestis 1998. aastal. Lindabil on kolm peamist tootevaldkonda: ventilatsioon, ehituskomponendid ja hallid. 2014. aastal tegutses Lindabi kontsern 32 riigis ja andis tööd 4600 inimesele.
Umbes 80% Lindabi käibest tuleb äripindadega ehitiste rajamisest, ülejäänud 20% moodustab elamute ehitamine ja renoveerimine. Piirkonniti jaguneb Lindabi käive: Põhjamaad 46%, Kesk- ja Ida-Euroopa ja teised endised Nõukogude riigid 23%, Lääne-Euroopa 28% ja muud turud 3% kogumüügist.
Ventilatsioonitoodetest 50% müüakse Eestis ning 50% Lindabi grupi ettevõtetele, katuseprofiili toodangust 99% ostavad Eesti tarbijad ja ettevõtted.
Lindab ASi emaettevõte Lindab AB asub Rootsis, aktsiad on noteeritud Stockholmi börsil.
Tehase ületoomise põhjus - matemaatika
Erik koos Lindabi teise juhatuse liikme Roman Krutšinkiniga tegeles ka Peterburi tehase käivitamise, käigus hoidmise ning tootmise sulgemisega. Mis aga tingis Lindabi tootmise Soomest Eestisse üle toomise? Eriku sõnul oli siin peamiseks see, et tööjõukulu on Eestis Soomest kolm korda odavam. “Seepärast on töömahukaid tooteid, kus tööjõu osakaal väga suur, otstarbekas toota väiksema tööjõukuluga maades,” selgitas ta. Raul Erik lisas: “Teisalt on igal tootmisüksusel kriitiline suurus, mille ületamisel hakkab tööjõu osakaal toote hinnas oluliselt langema, kuna sama inimest saab kasutada erinevate protsesside juures.” Seega oli Soome tehase ületoomise aluseks matemaatiline arvutus, mis näitas, et odavam on toota siin, kui sama asja väikeses koguses Soomes.
Eestile laiemalt tähendab see, et Lindabi tootmine Eestis on jätkusuutlik, juurde tuleb 12 töökohta, Lindab ASile aga kindlamat turupositsiooni ja võimalust pakkuda laiemat tootevalikut. Nagu paljudel teistel, on ka Lindabil keeruline leida head ja kvalifitseeritud tööjõudu. Peamiselt on puudu oskustöölistest ja spetsialistidest. Eriku sõnul on hea tööjõud juba kuskil tööl ja tööd otsib üldjuhul kontingent, kes üheski ettevõttes pidama ei jää. “Ega ta jää ka meil,” lisas ta. Samal ajal ei tohiks Lindabi töötajad palganumbri üle kurta, kuna eelmisel aastal kuulus ettevõte Äripäeva koostatud parimate palgamaksjate edetabelis 200 esimese sekka. “Kusjuures esimene ots sellest edetabelist kuulub finantsvaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele. Tööstussektoris olime üks esimesi,” märkis Raul Erik.
TÖÖSTUSE KUUKIRI
Ilmub 25. märtsil
Finalysoni uute omanike edulugu
Hiiumaa sõbruneb hiiglasliku meretuulepargi plaanidega
Millele kulub tarneahelajuhi aeg
3D-printimisest saab tööstuses igapäevane töövahend
Väiketootja teekond: 3 aastaga nullist tippu
Pakend kaob koos toote kasutamisega
Ergonoomiline töökoht ei pea olema kallis
Prognoosimatu tulevik
Ehitusturust rääkides on Erik järgnevate aastate suhtes positiivselt meelestatud, kuigi tõdes, et 2016. aasta on praegu prognoosimatu. “Ehitusturul on väga oluline tellija riik. Kui riik raha ei leia või ei eralda, on ehitusturu maht kohe väiksem.” Ta rääkis, et ehitusmahud Eestis hakkavad praegu buumi kõrghetke ehk 2007. aasta mahtude juurde jõudma. Kuid erinevalt buumist on sellele tasemele liigutud stabiilse, mitte n-ö momentaalse kasvuga. “Meeletult suurt kasvu oodata ei ole, aga kui Eesti majandus kasvab (järgnevatel aastatel – toim) 1,5 kuni 2% aastas, kasvab ehitusturg samas mahus,” sõnas Erik edasise kohta.
Kliendid parandavad toote kasutusmugavust
Uusi tooteid Lindabi tootevalikusse lisandumas ei ole, küll aga toimub pidev arendustöö toodete kasutusmugavuse ja paigalduskiiruse suurendamiseks. Seejuures on suur roll ka klientidelt saadud soovitustel ja tagasisidel.
Raul Eriku sõnul oli ventilatsioonisüsteemide valdkonnas viimati suurem uuendus 1974. aastal, kui nende konkurent hakkas torude liitmisel kasutama kummitihendeid.