Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aaviksoo turgutab riigi e-tervist

    Pärast kümneaastast vaheaega on Ain Aaviksoo tagasi sotsiaalministeeriumis.Foto: Meeli Küttim

    Riigi e-tervise uus juht Ain Aaviksoo tahtis arstiks saada juba lasteaias, aga e-maailm paelus teda samuti.

    Märtsi algusest sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsleri kohal tööd alustanud Ain Aaviksoo on enda sõnul tulemustele orienteeritud juht, kuid ta teab, et hea tulemuse saamiseks peab meeskonnale tehtav töö meeldima, kirjutas Meditsiiniuudised.
    "Minu kogemus tippspetsialistide juhtimisega Praxises on näidanud, et neid ei ole võimalik panna tegema asju, mis neile ei meeldi. Või kui seda teha, on tulemus kehv,” räägib Aaviksoo ja jätkab: “Tippspetsialistidele peab see, mida nad teevad meeldima, ja juhi ülesanne on luua selleks tingimused.”
    Aaviksoo peab end väga selgelt tulemustele orienteeritud juhiks ning tema sihiks on, et kõik mis lubatud, peab saama ka ära tehtud. “Kui tehtule kulutatud energia on sama suur kui planeeritud, siis on hästi planeeritud, kui saame kiiremini tehtud, on veelgi parem, aga ma ei tahaks ise ega ka alluvatelt kuulda, et oleme palju teinud aga tulemust pole.”

    Ain AaviksooSündinud: 14.06.1974

    Töökäik 2015– sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler2008–2013 SA Poliitikauuringute Keskus PRAXIS; tervisepoliitika programmi juht2005–2007 SA Poliitikauuringute Keskus PRAXIS; teadur2005–2005 Maailmapank, rahvatervise ekspert2004–2005 OÜ Terviseportaal / OÜ 7i, infotehnoloogia arendusprojekti üldjuht2000–2004 sotsiaalministeerium, rahvaterviseosakonna juhataja

    Haridustee2008– Tallinna Tehnikaülikool2004–2005 Harvardi Ülikool, magistrikraad1992–1998 Tartu Ülikool, arstiteaduskond

    Hobid: mängib bluusibändis basskitarri, tegeleb mõõdukalt spordiga: suusatamise, jooksmise ja ujumisega.

     

    Oodatud kandidaat
    Aaviksoo sattumine asekantsleri konkursile ei olnud kindlasti juhus. E-tervise teemadega riigi tasemel on ta tegelenud juba möödunud kevadel avalikustatud riigi­kontrolli auditi järgsest ajast peale. Siis paluti teda konsultandina appi ministeeriumi e-tervise strateegia juhtimist edendama. Kui sotsiaalministeerium lõi vastava asekantsleri positsiooni, kutsuti ka Aaviksood kandideerima.
    “Ametkondlik tugi, huvi ja küpsus ning teadmine, et mul on võimed, oskus ja kogemus, mida selles töös rakendada ning võimalus midagi reaalselt ära teha,” loetleb ta kandideerimise põhjuseid ja kümneaastase vaheaja järel sotsiaalministeeriumisse naasmist. 
    Kuulates Aaviksood tegemas lühikokkuvõtet oma tööelust ja ametivalikust, jääb mulje, et tegemist ei ole inimesega, kes prauhti kuskile satub. Ikka viib üks kindel samm teiseni. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud Aaviksoo tahtis arstiks saada juba lasteaias ning umbes seitsmendaks eluaastaks oli otsus küps. Tollal mõjutas erialavalikut lapselik soov ravida terveks oma vanaema, aga seista hea ka teiste laste ja nende vanaemade tervise eest. Kuni viimase kursuseni oli praegune asekantsler veendunud, et temast saab igapäevaselt praktiseeriv arst ja kirurg. Tema mentoriks oli hilisema abikaasa isa, kellelt tal endal sõnul oli luksus teadmisi omandada.
    Arstiks õppimise kõrvalt paelus Aavik­sood ka tervisesüsteemi analüütiline pool. “Need kaks poolt – praktiline käsitöölise amet arstina ja analüüs – on algusest peale olnud minu jaoks paralleelselt olulised ja huvitavad,” ütleb Aaviksoo.
    Residentuuris saabus murrang. “Ühel hetkel tundsin, et inimeste aitamine ühekaupa võtab väga kaua aega ning vahel on tunne, et töö traumapunktis ei saa mitte kunagi otsa.” Nii töötaski ta paralleelset mõnda aega nii arstina kui ka väiksemate projektidega sotsiaalministeeriumi ja Nooremarstide Ühenduse juures, kuni võttis vastu sotsiaalministeeriumi rahvaterviseosakonna juhataja koha 2000. aastal.

    Ain Aaviksoo on parandamatu optimist

    Ilmar Kaur, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemkirurg, osakonna juhataja:

    Ain on väga laia silmaringi ja suure tutvusringkonnaga tark inimene, keda mainitud omadused ei sega vaatamast maailma imestuse ja huviga. Ta on parandamatu optimist. Julgen arvata, et Ain ei kannata rumalust, eriti selle teadlikku vormi ja ükskõiksust.

    Ain oskab hinnata ärksust, ettevõtlikkust ja selgroogu. Ta on avastaja, keda eksirännakud ei heiduta, kes usaldab ja hindab oma kaasteelisi, olgu nendeks siis pere, kolleegid või sõbrad. Teda iseloomustab lõputu leidlikkus, visadus ja mis salata, tihti ka tulemuslikkus täbarate olukordade lahendamisel.

     

    Konkreetsed eesmärgid
    Millised kaks kuni kolm asja plaanib Aavik­soo asekantslerina ellu viia või ära teha? Ta ütleb, et esiteks soovib infotehnoloogia ja infosüsteemide abil konkreetseid probleeme lahendada – näiteks parandada erinevate raviasutuste vahelist koostööd, luua võimalused personaalmeditsiiniks, kus arvestatakse inimeste eripära ja eelistustega, pakkudes neile nii ennetuses kui ka raviprotseduurides täppislahendusi.
    Oluline on ära teha ka tööhõivereform, mis looks eelduse, et meil on olemas andmed erinevate tervise ja sotsiaalvõimalustega inimestele töö pakkumiseks. Teiseks hakkavad e-teenused Aaviksoo sõnade kohaselt hästi toimima siis, kui toimub kultuuriline muutus teenuste ja protsessipõhise lähenemise suunas. “Et me ei toodaks lihtsalt määrusi, ega rahastaks tervisekeskusi, vaid meil oleks terviklik visioon, millist rolli mängivad mõlemad suuremas süsteemis.” 
    Kolmandaks tahab ta, et meditsiinisüsteem pööraks e-teenuste abil ka reaalselt näo inimese poole. “Loome süsteemid ja korraldame rahastamise ning reeglid selliselt, et see oleks keskendunud inimese, mitte spetsialisti ümber.” Aaviksoo usub, et infotehnoloogia abil on seda kõike võimalik teha. Ta usub, et kui mõtteviis muutub, ei pea me piirama enda ainult füüsilise maailma reeglitega.
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Kaks pangaaktsiat Buffetti portfellist, mida 1000 euro eest osta ning igavesti hoida
Warren Buffett on vist suur pangaaktsiate fänn, kuna tema varahaldusettevõttel Berkshire Hathawayl on mitu investeeringut finantssektoris.
Warren Buffett on vist suur pangaaktsiate fänn, kuna tema varahaldusettevõttel Berkshire Hathawayl on mitu investeeringut finantssektoris.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Luureülem: Harkivi vallutamiseks oleks vaja 300 000 meest
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.
Koondamiste kõrval palkab mõni ettevõte sadu töötajaid. “Hea aeg laienemiseks”
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.