Kahe Eesti ehitusettevõtte vahel läks Soomes tuliseks – väikeettevõtjast sai lörri läinud töösuhte tõttu maksuvõlglane, lisaks ähvardab teda 120 000 euro suurune kohtunõue.
- First Building OÜ omanik Indrek Allikas Foto: Raul Mee
Soomes Imatras tellis rahvusvaheline hotellikett Holiday Club möödunud aastal Eesti ettevõttelt Pärisilla OÜ 11 maja ehitamist järve äärde. Pealtnäha lihtne tellimustöö päädis aga kahe Eesti ehitusettevõtte tüliga. Nüüdseks on ühel neist saamata üle 50 000 euro tasu tehtud töö eest, teisel aga 120 000 eurot kahjumit.
Pärisilla OÜ tellis tööd Imre Neidekule kuuluvalt ettevõttelt Nordic Timber House, mis peale koduturu tegutseb ka Prantsusmaal. Paariaastane moodulmajade tootja ja paigaldaja Nordic Timber House tellis omakorda tööd Indrek Allikase ettevõttelt First Building. Tööjaotus oli lihtne – Nordic Timber House teeb ehitistele teatud eeltööd, First Building ülejäänud.
Salamahti tehtud kokkulepped
Indrek Allikase sõnul muutus olukord hapuks juba esimese kuuga. Eeltööd olid lohakalt tehtud ja kui Allikas sellele tähelepanu osutas, ei suudetud üksmeelele jõuda. Tööde tähtaegu muudeti pidevalt.
Töökohal tekkisid pinged, kuniks ühel hetkel teatas Nordic Timber House juhatuse liige Margus Kukk, et Allikas pole enam objektidele oodatud – põhjenduseks toodi, et viimane kisub tüli. Lisaks sellele ei maksnud Nordic Timber House Allikase sõnul korrapäraselt töötasu. „Pidin pidevalt anuma, et nad nüüd arved tasuksid,“ rääkis Allikas. Pärast mitu kuud heitlikke töösuhteid otsustas Allikas oma töötajatele palgad maksta oma enda taskust.
Üllatus oli aga suur, kui Allikas sai teada, et Nordic Timber House tegi tema selja taga kokkuleppe töötajate endiga ja tasus neile kahe kuu palgad otse ilma Allikase vahenduseta. Tulemuseks oli Allikase ettevõtte miinustes konto. Viimasest arvest tasus Nordic Timber House Allikasele 30 000 eurost ära vaid 2700 Allikas jättis tööd sinnapaika ja otsustas oma raha kätte saada. Selleks pöördus ta Turu Õigusbüroo poole, kes koostas Nordic Timber House'i vastu võlanõude. Koos intressidega on Allikasel saamata 54 675 eurot.
Nordic Timber House pole võlanõudele reageerinud. „Minu jaoks on see väga suur summa. Pealegi on asi põhimõttes – nii nahaalselt ei saa käituda. Nordic Timber House'i inimestel on karistamatuse tunne,“ ütles Allikas.
- Tüli toonud majade ehitus Foto: erakogu
Kommentaar
Sarnaseid juhtumeid on veelgi
Maksuameti tulude osakonna talituse juhataja Maila Heile sõnul pöördutakse aegajalt maksuameti poole murega, et äripartner on arvete tasumata jätmisega ettevõttele maksuvõla tekitanud. Väga sagedased sellised juhtumid siiski pole. Heile märkis, et võlanõuete kättesaamiseks tuleb ettevõtjal kasutada seadusega antud võimalusi. Maksuvõlgade ajatamisel võtab maksuamet Heile sõnul arvesse kõiki ametile esitatud asjaolusid, kaasa arvatud nõudeid kolmandate isikute vastu. First Buildingu maksuvõlg ajatatud pole.
„Nemad ei maksa, aga mina olen pätt!“
Partneri tasumata arvete tõttu tekkisid Allikasel makseraskused ja First Building on 7249 euro suuruse maksuvõlaga maksuameti mustas nimekirjas. Ettevõtte konto on blokeeritud. Selleks, et leiba lauale teenida, lõi ta uue ettevõtte OÜ Allika Vara, millega pakub alltöövõtjana teenust vaid Eestis. „Aitab küll Soomest, eal ei roni sinna enam,“ ütles ta.
Allikase sõnul polegi tal hea lõpuga väljapääsu – kohtusse minekuks pole raha ja maksuameti silmis on probleemne hoopiski tema. „Nemad ei maksa raha, aga mina olen pätt,“ ütles ta. Üheks võimaluseks maksuvõlast lahti saada oleks välja kuulutada pankrot. Seda aga Allikas keeldub tegemast. „Seda nad just ootavadki – siis kaob ka võlanõue ära ja nad pääsevad puhta nahaga,“ ütles ta. „Ma ei jäta seda asja nii. Loodan, et neil tekib kripeldus kurku ja et nad saaksid aru, et nad on valesti käitunud.“
Allikas lisas, et tema olukord on ehe näide sellest, kui suur auk on Eesti seadustes. Tema sõnul teavad kõik, et ehitussektoris on probleeme maksmata arvete ja ebakompetentsete ehitusmeestega. „Ma olen oma eriala õppinud ja suhtun sellesse kirglikult. Ja siis tulevad sellised harimatud inimesed mulle nii süüdimatult peale astuma,“ ütles ta. Ehitusturgu aitaks tema sõnul nii turvalisemaks kui ka konfliktivaesemaks teha see, kui igalt ehitusmehelt nõutaks ka kvalifikatsiooni ja haridust.
Vastaspool: kohus otsustab
Nordic Timber House'i juhatusel on olukorrast sootuks vastupidine nägemus. „Kannatajaks pole mitte see kodanik, vaid meie,“ ütles ettevõtte juhatuse liige Margus Kukk. Tema sõnul tegi Indrek Allikas ebakvaliteetset tööd, mistõttu on Nordic Timber House'il tööde tellijalt Pärisilla OÜlt saamata 120 000 eurot. Seda summat hakkab Nordic Timber House Kuke sõnul kohtu kaudu tagasi nõudma. „Inimene ise kõndis objektilt poole pealt ära ja nüüd nõuab meilt raha. See on absurdne,“ ütles Kukk.
Kukk lisas, et hoolimata mitmetest katsetest pole nad Indrek Allikasega normaalselt maha istuda ega probleemi üle arutleda saanud. „Sellest on isegi mõttetu rääkida – ta elab meie peal mingeid luulusid välja,“ ütles ta.
Kuke sõnul on kogu olukord koguni niivõrd inetuks läinud, et Indrek Allikas saatis Nordic Timber House'i kontorisse oma tuttavad raha välja nõudma. „Ta ei võta ise telefonigi vastu, vaid saatis mingid pätid meid ähvardama. Öeldi, et kui me raha ära ei maksa, annavad molli,“ rääkis Kukk. Ta lisas, et kuna Nordic Timber House on tööde tellija, vastutavad nemad ka garantiitööde tegemise eest. Kukk rohkem detailidesse laskuda ei soovinud, öeldes, et advokaat koostab Indrek Allikase kui neile kahju tekitanud isiku vastu hagi. „Kohus otsustab,“ lisas ta.
Tööde tellija Pärisilla OÜ teatas, et kuna nemad tülli keeranud ettevõtete omavahelise lepingu üksikasju ei tea, ei oska nad juhtumi kohta kommentaari anda.
Seotud lood
Juba aprillis pankrotistunud puitmajatootja Nordic Timber Houses omanik Imre Neidek muudkui keerutab, suutmata ikka veel anda üle vajalikke dokumente ja ettevõtte vara, pankrotihaldur kahtlustab kuritegu.
Mullu Soomes allhankija nurka surunud Eesti puitmajatootja Nordic Timber Houses on nüüd ise pankrotis, kusjuures enne tehti firma konto tühjaks.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.