Tankistide lemmiknotarid

Notarite ettepanekud tankistide probleemi lahendamiseks

Tuleks laiendada ärikeeldude ja ettevõtluskeeldude võimalusi. Kuna praegu on võimalik ärikeeldu peale panna pankrotimenetluse kaudu – ent see on pigem võlausaldaja riisiko –, ei ole Eestis ärikeeldusid just kuigi palju, ühtekokku 428. Tänavu aasta alguse seisuga tasus aga riigile makse 112 366 äriühingut. Kui aga ärikeelu rakendamine lihtsamaks muutuks, oleks võimalik ettevõtluskeskkonnast tõhusamalt eemaldada pahatahtlikud ettevõtjate võlgade ja maksuvõla kasvatajaid.

Firma üleandmine ei tohiks vabastada vastutusest. Kui reeglistik ütleks selgelt, et firma kirjutamine kolmandale isikule ei vähenda ega vabasta vastutusest, ei oleks sellisel tehingul juba olemuslikult mingit mõtet. 

Maksuvõlaga firmat ei peaks saama müüa ega osta. Kui kinnistul on keelumärge, siis ei saa tehingut teha, sama taktikat võiks kasutada firmade puhul. Meedet ei oleks võimalik jäigalt kasutada, sest sageli kaasataksegi firmat päästa sooviv investor samuti omanikeringi. Seega saaks firma omanikeringi investoreid kaasata, ent tervenisti firmat müüa ei saaks.

Pankroti algatamisega hilinemine ei tohiks olla kuritegu. Kuigi mullu suvel kaotati justiitsministeeriumi algatusel seadusest säte, mis ütleb, et pankrotimenetluse algatamisega hiljaks jäämine pole enam kuritegu, tuleks see siiski taastada või selle asemele töötav meede leida. 

Ettevõtete likvideerimine peaks olema reguleeritud. Praegu pakub riik sisuliselt tasuta likvideerimisteenust, kustutades äriregistris seisvad firmad, mis ei esita majandusaasta aruandeid. Paraku ei saa rääkida professionaalse likvideerimisteenuse pakkujatest. Sisuliselt puudub regulatsioon, mis sätestab teenusele tingimused. Kui tekiks regulatsioon, mis määrab ära, kuidas võib likvideerida ja kes võivad likvideerida, oleks see kasulik nii ettevõtluskeskkonnale kui ka mõjuks puhastavalt registriandmete korrektsusele. Muu hulgas eraldaks terad sõkaldest, ehk likvideerijad tankistidest.

Variisikute teemat pole eraldi analüüsitud

Loomulikult on oluline, et ette­võtluskeskkond oleks aus ja läbipaistev ning kuritarvituste arv võimalikult väike. Vari­isikute teema on üks osa laiast teemaderingist, millega tegeleme ühinguõiguse uuendamise analüüsi käigus. Eraldi analüüsi variisikute teemal tehtud ei ole. Kuna teemadering on väga lai, siis on valmis analüüsi oodata ilmselt järgmisel aastal.Mis puudutab notarite õigusi tehingu tegemisest keelduda, siis notaril on kohustus tuvastada isikute samasust ja nende tegelikku tahet tehing sõlmida. Selleks kontrollib notar dokumente ja esitab kontrollküsimusi. Kui tehingu pooled vastavad neile adekvaatselt ning ka avalikest registritest ei nähtu takistusi, miks tehingut ei saa lõpule viia, peab notar selle kinnitama. Kui aga notaril tekib kahtlus tehingu seadusele ja osalejate tegelikule tahtele vastavuse suhtes, arutab ta selle osalejatega läbi. Kui notar kahtleb tehingu kehtivuses ja osalejad nõuavad sellele vaatamata tõestamist, märgib notar oma selgituse ja selle kohta esitatud osalejate põhjendused notariaalakti. Notaril on õigus tehingu tõestamisest keelduda, mida notarid on ka vajadusel teinud. Samas on oluline see, et kas tegemist on variisikuga, ei ole alati üheselt mõistetav ning notar ei saa endale võtta õigusemõistmise rolli. Notar ei saa alusetult tsiviilkäivet takistada ja tehingu tõestamisest keelduda.

Kai Härmand, justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler