Loodusmeigiturul saab ruum otsa

Artikkel

- Uudised
- Triin Adamson, kaasautor
- 1. aprill 2015 kell 14:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Loodusmeigiturul saab ruum otsa
Turbamaske tootva Turbliss omaniku Sirli Manguse sõnul müüb firma hetkel küll Eestisse, kuid sihib välisturge. Foto: Meeli Küttim
Et kodumaine looduskosmeetikaturg on küllastumas, peavad uued turule tulijad välismaale müümisele keskenduma. Koduturule müümisel jääb tootmine pigem käsitöö piiridesse.
Alates 2009. aastast looduslikke kehahooldustooteid tootva Green Nature omaniku Aivar Villeri sõnul võib Eesti tootjatel olla küll maailmatasemel toode, kuid läbilöömiseks peab olema ka maailmatasemel turundus, kirjutab 2. aprilli Äripäev rubriigis Tööstus. See tähendab, et läbilöögiks välisturul peab olema nii tasemel tootearendus, reklaam kui ka toote disain.
Samuti tuleb välja töötada hea kontseptsiooni ning turundusstrateegia. "Reeglina alustavale Eesti väikeettevõttele selleks kõigeks finantsi ei jagu," lisas Viller. Tema sõnul selle kõigega küll tegeletakse, aga mitte piisavalt. Seetõttu võtab välisturule jõudmine märksa rohkem aega kui võiks. Ettevõtte tootevalikusse kuuluvad nii loodusliku koostisega kreemid, kehapiimad, aloe vera tooted, šampoonid, palsamid kui ka uudsed kuivõlid. Firma kerkis mullu Äripäeva Keemiatööstuse TOPis poolesaja käibelt suurema keemiatööstuse hulka.
Ülemöödunud aastal loodud LUMI kosmeetikabränd, ärinimega Perfect Cosmetics toodab kahte nahahooldussarja, mille arendamisel on abiks olnud kohalikud teadusasutused ning mis viivad kokku profikosmeetikale omase toimimise ja looduskosmeetika puhtuse. "Näeme, kuidas tänapäeva inimeste nahk on tasakaalust väljas kas keskkonnasaaste, sünteetiliste kosmeetikumide või e-aineterikka toidu tõttu," selgitas LUMI kaasasutaja ja brändijuht Märt Miljan. Seetõttu kasutatakse toodetes võimalikult vähe töödeldud koostisaineid.
Välisturg pole eesmärk omaetteReelika Kõiv, nahahooldustooteid tootva Rosee Naturali omanik
Kuigi tänaseni on enamik klientuurist pärit Eestist, ei välista me, et tooted pole jõudnud ka Soome turule, kuigi konkreetset edasimüüjat seal pole.
Otseselt reklaamile ja turundusele me rõhku ei pane. Palju on kliente, kes on jõudnud toodeteni läbi tuttava või tuttava tuttava. Samuti jõutakse kliendini läbi väiksemate kaupluste ja salongide, kus tooted müügil.
Kuigi välisturg on ahvatlev, siis seni pole see omaette eesmärgiks olnud. Ka kodumaal saab hakkama, kõik oleneb ju ettevõtte eesmärkidest. Meie puhul on tegemist väga väikese ettevõttega ning toodete eripärast lähtuvalt ei ole mõeldav ka nende suures koguses kaubandusse saatmine. Lisaks on välisturule jõudmisel nõudeid palju ning nende täitmine eeldab suuri investeeringuid.
Avastav kunde säästab veenmisest.
Miljani sõnul on toodete loomisel olnud üks kandev idee ekspordipotentsiaal. Eesmärk on olnud toode, mis sünteesib tervikuks kohaliku tooraine, teadusarenduse ja disaini. Kuigi eksport on algusest peale olnud ettevõttele eesmärk, peetakse ka koduturu toetust väga oluliseks.
Tema sõnul on seni kõik piiritagused kliendid neid ise leidnud peamiselt läbi isikliku kokkupuute või veebipoe. "Kuigi enda kureeritud eksport on pikemas plaanis sihiks, siis tänased väliskliendid, kes on meid ise leidnud, on sellevõrra väärtuslikumad, et neid ei tule enam meie headuses veenda," lausus Miljan. Hetkel on tooted saadaval nii Hollandis, Rootsis, Soomes kui ka Hiinale suunatud e-poes. Sel aastal pannakse peamiselt rõhku järgmisel paaril sihtturul kannakinnitamisele. Miljani sõnul näevad nad peamiste sihtturgudena nii Eesti lähiümbrust kui ka paari pisemat Aasia riiki. Kuna hetkel on olemas esmased kontaktid paari tugeva poega Saksamaal ja Prantsusmaal, kätt proovitakse ka neis.
Möödunud aastal loodud looduskosmeetikasarja Sõsar tootevalikusse kuuluvad nii maskid, huulemäärded, käsitööseebid, kehakoorijad, kui ka talveperioodil taimeteed. 95% toorainest on kohalik. "Hindame väiketalunike ja mesinike tööd ning soovime teadvustada kohaliku tooraine head kvaliteeti ja sobivust kosmeetikatooteks," selgitas Sõsar tegevjuht Kerttu Lohu. Sõsaris hinnatakse kohalikke maavarasid nagu rabaturvas ja meremuda, samuti kohalikke mesindussaadusi, õlisid ja rasvu.
Kliendijahile kodu- või välisturule?
Kodus ruumi küll. Orto turuosa suuremates tootegruppides on Eestis umbes 20-30%, seega ruumi koduturul kasvamiseks on ambitsioonikal kosmeetikaettevõttel piisavalt. Näiteks toiduainetööstuses on läbi aastakümnete kohalike tootjate turuosad ehk n-ö "eesti toidu eelistajad" moodustanud koguturust umbes 70%, sama võiks olla ka nii kosmeetika kui kodukeemia tootegruppides.
Turupraod saab täis toota. Lisaks traditsioonilistele toodetele on uued kosmeetikatootjad turgu avardanud sektorites, mis ilmselt suurematele ettevõtetele niivõrd atraktiivsed ei tundu. Väikeste ning täiesti uute tooteniššide loomine kasvatab juba iseenesest turumahtu. Samas pakuvad lisaks suurtele rahvusvahelistele tootjatele ja uutele kodumaistele kosmeetikatootjatele üha rohkem konkurentsi erinevad uute kosmeetikabrändide maaletoojad.
Kaalule kas kasv või eksport. Enne ekspordile mõtlemist ning selle alla kapitali panemist tasuks hoolikalt mõelda, kas lihtsam on kasvada koduturul 10-20% või samas rahalises mahus eksporti teha? Sarnaselt Eestiga kasvavad kosmeetika väiketootjad kiirelt nii Baltikumis kui Skandinaavias, mistõttu eksport muutub üha keerulisemaks. Kohalik tootja teab ikka kohalikku turgu, otsustajaid, taustainfot ja nüansse oluliselt paremini kui eksportija.
Millega konkurendid seljatada? Kui aga on otsustatud välisturule minna, tuleb endale selgeks teha, milline on välisturule mineku konkurentsieelis. Kas paremad või selgelt unikaalsed tooted, efektiivsem tootmine, rohkem raha turunduslikeks tegevusteks, koduturul juba arvestatav turuosa, mille arvelt saadakse mahuefekt? Kuna suurte kettide ärimudelid lähiturgudel on valdavalt samad ning erinevatele turgudele sisenemise kulud ka, siis küsimus on pigem selles, kas ja kui kiirelt lõppkliendid uue toota omaks võtavad. Ei ole eesti tarbijad eriti usinad leedu kosmeetika kasutajad, miks eeldame vastupidist?
Allikas: ASi Orto juhataja ja Eesti Keemiatööstuse Liidu kosmeetika ja tarbekeemia sektorgrupi juht Gunnar Laas
Vabu kohti hakkab väheks jääma.
Lohu sõnul on Eesti turg praeguseks hetkeks looduskosmeetikast küllastunud. Silma paistmiseks ja edu saavutamiseks tuleb teistest millegi poolest erineda. "Kes seda suudab, jääb ellu," märkis Lohu. Ta lisas, et hakkama saada on võimalik ka ainult Eesti turul tegutsedes, kuid hakkamasaamine ei peaks olema ettevõtte loojate eesmärk. "Kui soov on saada edukaks, tuntuks ja oma bränd tõesti toimima panna, peab juba ettevõtet luues olema eesmärgiks eksport," selgitab Lohu.
Sõsara esimesed välisturud on Soome ja Leedu, tulevikus pööratakse pilk Skandinaaviamaade ja Kesk-Euroopa suunas. Samas soovitakse jõuda ka Aasia turule, kus nõudlus loodusliku ja puhta toote järele on kiiresti kasvav trend. Oma esimeste sihtturgude klientideni jõuti partnerite kaudu, kelleks on sihtturu kohalikud looduskosmeetika müüjad. Lisaks on toeks ka Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, kes valmistab ette koostööd Saksamaa, Austria ja Šveitsi turgudega.
Eesti turg jaksab osta väikest kogust.
Möödunud aastal loodud turbakosmeetikabränd TurBliss omanik Sirli Mangus see-eest sõnas, et ka ainult Eesti turul tegutsedes on võimalik hakkama saada, kuid siis tuleb arvestada, et tootmine jääb käsitöö piiridesse. "Kui ettevõttel on soov tootmist automatiseerida, siis tasub seda teha ikkagi välisturu toetuste abiga," selgitas Mangus.
Tegemist on väga suurte summadega ning ka tootlikkus ületab Eesti turu nõudlust. Manguse, kes toodab kohalikust turbast valmistatud ioaktiivseid turbamaske, sõnul on nende sihtgrupiks kliendid, kellel on nahaga probleeme, kes soovivad neid ennetada või tunda end lihtsalt tõeliselt hoolitsetuna. Samuti need, kes otsivad uut ja huvitavat kodumaist toodangut katsetamiseks, avastamiseks ja kinkimiseks.
Kuigi hetkel on sihtturg Eesti, ollakse ette valmistamas ka välisturule sisenemist. "Peamised märksõnad klientide leidmisel on toimiv toode ja efektiivne turundus," lisas Mangus. Esimesed huvilised välismaalt on ettevõtte poole pöördunud ise. Manguse hinnangul annaks välisturule minek lisaks suurele turule rohkemgi eeliseid- võimalused, väljakutsed ning arengu. "Kõik oleneb eesmärkidest ja ambitsioonidest," lausus ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Tööstus
- Turundus
Hetkel kuum