Putin: Kreeka abi ei küsinud

Kohtumise eel oli palju spekulatsioone, et vaevaliselt edenevad kõnelused pankroti äärel Kreeka euroala partneritega sunnivad Tsiprast Venemaalt abi küsima. Muretseti, mida Kreeka omalt poolt vastu lubab ja kuidas see võiks kahjustada Euroopa Liidu ühtset Venemaa poliitikat.

Kohtumisele järgnenud pressikonverentsil tänas Putin Tsiprast konstruktiivse ja avameelse jutuajamise eest, Tsipras kiitis "uut kevadet" Venemaa ja Kreeka suhetes.

Putin kinnitas, et Kreeka ei küsinud Venemaalt finantsabi. Küll aga arutati suuremahulisi koostööprojekte, mille jaoks Venemaa võib Kreekale laenu anda, mis makstaks tagasi projektidest teenitud tulust. Eriti huvitavad Venemaad Kreekas infrastruktuuriobjektid ja energeetikasektor. Näiteks peab Venemaa raudteefirma kõnelusi Kreeka Saloniki sadama kaasajastamiseks.

Putini sõnul on Venemaa huvitatud ja valmis osalema ka Kreeka erastamisprotsessis, kui valitsus kavatseb seda teed minna. Kuid tingimuseks on, et Venemaa firmasid ei koheldaks mingil moel halvimini kui teisi pakkumistel osalejaid.

Sajad miljonid transiiditulu

Putini sõnul arutati Kreeka valitsusjuhiga pikalt uut gaasitoru projekti, mis Venemaa tahab rajada Musta mere alt Türgisse läinud aasta lõpus Euroopa Liidu vastuseisu tõttu tühistatud South Streami asemel.

Putin visandas, kuidas Kreekast võib projektiga liitudes saada Euroopas oluline energiajaotuskeskus, millega riik saab juurde nii geopoliitilist kaalukust kui "sadu miljoneid" transiiditulu ja töökohti. Venemaa plaanib torujuhtme valmis ehitada Türgi ja Kreeka piirini. Putini sõnul võiks torujuhe ulatuda Itaaliani välja.

Alexis Tsipras rõhutas korduvalt, et suveräänse riigina on Kreekal õigus iseseisvat poliitikat ajada, sealhulgas sõlmida Venemaaga energiakoostöö lepinguid ja vastustada sanktsioone.

Selles osas jäi Putin aga kidakeelseks, kas Kreekal oleks loota mingit vastutulekut maagaasi hinna osas. Venemaa presidendi sõnul on torujuhtmeprojekti detailid gaasifirma Gazprom läbi rääkida.

Erandit ei saa

Otsest järeleandmist ei saanud Kreeka ka oma põllumajandussaaduste ekspordile, mis on Venemaa kehtestatud impordikeelust ELi toidukaupadele kõvasti kannatanud.

Putin ütles, et mõistab, et Kreekal ei olnud muud valikut kui hääletada ELi sanktsioonide poolt. Nii sai Kreeka pihta ka Venemaa vastusanktsioonidest.

"Kreeka on kahjuks kannatanud lääneriikide suhtes rakendatud vastusanktsioonidest," ütles Putin, "kuid me ei saa Euroopa Liidu ühelegi riigile siin erandit teha," jätkas ta, kahetsedes, et kahe riigi vaheline kaubavahetus mullu 40% võrra kahanes.

Küll aga on Venemaa valmis kaaluma Kreeka ja Venemaa ühisfirmade moodustamist, mainis president. Venemaa valitsusallikate sõnul oleks nii võimalik embargost mööda minna.

"Parim poliitika oleks sanktsioonide lõpetamine," ütles Putin.

Alexis Tsipras kordas samuti oma vastuseisu ELi sanktsioonidele, mille loogikat ta ei mõista ning mida ta nimetas ebaefektiivseks. Tsiprase sõnul tuleks eelistada dialoogi ja diplomaatiat.

Ukraina konflikti osas kordasid nii Tsipras kui ka Putin pressikonverentsil vajadust Minskis veebruaris sõlmitud relvarahu leping ellu viia.

"Minski kokkuleppe elluviimine on esmatähtis praeguse sügava Euroopa kriisi lõpetamiseks, sanktsioonide nõiaringist välja murdmiseks ning külma sõja aegsest mõtlemisest üle saamiseks," ütles Tsipras, väljendades põgusalt muret ka Mariupoli lähistel elavate kreeklaste saatuse pärast.

Kreeka peaminister märkis, et rahu ja stabiilsust Euroopas ei ole võimalik saavutada Venemaad kaasamata. Putin tuli aga uuesti välja oma visiooniga ühtsest majandusruumist, mis ulatuks Lissabonist Vladivostokini, tuletades meelde, et taolise ühisruumi idee pärineb algselt Prantsusmaa presidendilt Charles De Gaulle'ilt. Viimane rääkis küll ühisturuumist Lissabonist Uraalideni.

Putin ja Tsipras rõhutasid ka kahe riigi kultuurilist ning religiooni kaudu hingelist lähedust, lubades neidki kontakte tihendada.

Umbusk Kreeka ja Venemaa kavatsuste suhtes

Euroopas jälgiti Tsiprase Moskva visiiti sügava umbusuga. "Kreeka peaminister peab lõpetama Putini välja mängimise Euroopa Liidu vastu," säutsus oma Twitteri kontol Euroopa Parlamendi liige ja endine Belgia peaminister Guy Verhofstadt. "Putin ei suuda Kreekat päästa. EL suudab."Euroopa Parlamendi president Martin Schulz aga hoiatas nädalavahetusel ilmunud intervjuus, et see ei ole aktsepteeritav, kui Kreeka Venemaa toetuse eest ELi ühtset Venemaa poliitikat õõnestab.

Millest selline furoor ühe visiidi ümber, imestasid täna Tsipras ja Putin.