Valitsuse uues leppes vanad ideed

"Meie äri on ehitada. Valitsus valitsuseks, kui majanduskeskkond soosib ja inimesed võtavad omaks, siis meie asi on ehitada," kommenteeris ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS ehitusjuht Priit Vakmann värskes koalitsioonilepingus olevat ideed töötada välja üürielamute programm.

Ta lisas, et kui riik hakkab üürielamute ehitajat otsima, siis on tegemistklassikalise riigihankega, millel osalemine hetkeseisuga on kõike muud kui mõistlik tegevus. "Kas ta on üürimaja või lihtsalt ehitis, selles pole ehitaja jaoks vahet. Riik soovib saada võimalikult odavat pakkumist ja meie töö on ehitada. Me peame kindlasti osalema, kes selle võidab, eks ole hiljem näha," märkis ta.

Nimelt on valitsusleppes punkt, mis näeb ette korrastada ja lükata käima üürikorterite turg. Samuti töötab valitsus välja üürielamute programmi, et soodustada tööjõu mobiilsust üle Eesti. Majandus- ja taristuminister Urve Palo on öelnud, et riiklikult toetatud üürielamud on vajalikud nii üürituru korrastamiseks, taskukohaste elupindade võimaldamiseks kui ka ääremaastumise pidurdamiseks. Ühe võimaliku versioonina on välja pakutud võimalus rajada energiasäästlikke üürieluasemeid majanduslikult ja sotsiaalselt vähekindlustatud gruppidele, näiteks tööturule sisenevatele noortele spetsialistidele, noortele peredele või eakatele.

Teede-ehituses vanad tuuled. Valitsuslepe seab eesmärgiks ehitada Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks kuni Mäoni aastaks 2020. Jätkab Tallinna-Narva maantee renoveerimist. Rajab Tallinna-Pärnu ja Põltsamaa-Tartu maanteele 2+1 möödasõidurajad, ehitab välja Tallinna ringtee ja Tartu läänepoolse ümbersõidu. Suunab eurovahendid Haabersti ristmiku rekonstrueerimiseks ning Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamiseks. Eesti maanteetranspordi ja -kaubavedude konkurentsivõime tõstmiseks investeerib põhimaanteedesse ja sildadesse, mis võimaldaks tõsta veoautode massipiirangut.

Lemminkäinen Eesti AS juht Sven Pertensi sõnul ei ole aga teede ehitust puudutavad punktid ehitajate jaoks midagi uut. "Mõjub suhteliselt tavapärase programmina, ei ole midagi erakorralist. Tartu maantee neljarealiseks ehitamisest on räägitud ühel ja teisel viisil," kommenteeris ta. Pertensi sõnul on muist lubadustest, nagu näiteks Haabersti ring välja pakutud juba kümmekond aastat tagasi ja ideena pole midagi uudset. "Positiivne, kui need ära tehakse, aga kvalitatiivset muutust varasemate plaanidega ei näe," nentis Pertens.

 

Oma osa saavad ka kultuuriobjektid.

Valitsus investeerib ka kuue haridus - ja kultuuri objekti ehitamisse, näiteks ehitab Eesti Kunstiakadeemia õppehoone ning jätkab Eesti Rahvusringhäälingu hoonete rekonstrueerimist ja tehnilist ajakohastamist ning arhiivi digitaliseerimist. 

Arendab SA Tehvandi Spordikeskuse spordibaasi (sh Kääriku Spordikeskus) tippspordi arenduskeskusena, kus on tagatud tipptasemel nii võistlus- kui treeningtingimused.

Nordecon AS ehitustegevuse juht Erkki Suurorg nimetas valituse plaani mitmed ehitusobjektid valmis ehitada ainult positiivseks. Ent ka tema nentis, et mitmed leppes kirjas olnud objektid on ka varasemalt kirjas olnud. Ta loodab, et objektid saavad lõpuks tehtud. Ehitajana hoiab ka tema neil silma peal. "Üldiselt sooviks, et riik võrreldes eelnevate aastatega telliks ikkagi rohkem. Me näeme selgelt, et nii eelmisel kui ka tänavusel aastal on otseselt tunda Euroopa Liidu finantsperioodi vahet. Reaalselt on ehitusmahud oluliselt langenud," nentis Suurorg. 

Lisaks näeb koalitsioonilepe ette:

-  laiendada Tallinna Lennujaama lennuliiklusala

- soetada Saaremaa-Hiiumaa vaheliseks ühenduse pidamiseks uus parvlaev.

- Rekonstrueerida jäämurde teenuse osutamiseks vajalik Hundipea sadam.

- Mereala paremaks kontrollimiseks ja kaitseks soetab valitsus uusi multifunktsionaalseid veesõidukeid.

- Alustada Rail Balticu rajamist.

- Parandada raudteetaristu läbilaskevõimet, selleks rekonstrueerib taristu ja tõstab reisirongide piirkiirusi Tallinn-Rapla, Tallinn-Keila-Paldiski, Tapa-Tartu ja Tapa-Narva raudteel.

- toetada ettevõtete ressursisäästu tagavaid investeeringuid järgmise viie aasta jooksul 50 miljoni euroga.