Võlgniku kaup tasub panti võtta

Kõige lihtsam viis, kuidas end maksmata jätmise eest kaitsta, oleks töötada ettemaksuga, kuid paraku ei ole see praeguses majandusruumis tehtav. Võlglast on võimalik survestada ka tema kaupade pantimisega, kui need on logistikapartneri valduses.

Rästase sõnul on maksekäitumine logistikasektoris suhteliselt rahuldav, kuid kindlasti on mitu musta lammast. “Viimase kolme aasta lõikes on maksedistsipliin klientidel üldiselt halvenemise suuna võtnud,” märkis ta ja lisas, et üle tähtaja lastakse arveid minna üha enam.

Rästase sõnul tekivad sellised juhtumid tavaliselt makromajanduslikust olukorrast. “Keeruline on anda ühest retsepti, kuidas seda vältida, sest igas juhtumis on oma nüansid,” kinnitas ta. Kõige lihtsam, kuidas end maksmata jätmise eest kaitsta, oleks Rästase sõnul töötada ettemaksuga. “Tuleb hoolikalt kaaluda krediidi andmist, koguda taustainfot ettevõtte ja temaga seotud isikute kohta ning koostada võimalikult head lepingud riskide maandamiseks,” loetles ta võimalusi. “Logistikas muidugi on võimalus survestada võlglast ka tema kaupade pantimisega, kui veod konkreetsele kliendile toimuvad regulaarselt ja kaubad on logistikapartneri valduses.”

Kalamehed viskavad võrgu paljudele korraga

Rästas lisas, et alati survestamine ei õnnestu, eriti kui turul toimetavad nn kalamehed, kes tellivad igalt firmalt näiteks vaid ainult ühe veo ja siis kõigile võlgu jäävad.

OÜ Wapsion juhatuse liige Anneli Pakkas märkis, et kuna nende ettevõte tegeleb rahvusvahelise autokaubaveoga ja osaliselt ekspedeerimisega, saab ta kommenteerida just nimetatud tegevusala kohta. “Maksete korrektne laekumine sõltub suuresti puhkuste ja pühade ajast,” tõdes ta. “Umbes 15% makseid hilineb 7–10 päeva, kuigi veolepingus on fikseeritud konkreetne maksetähtaeg.”

Pakkase sõnul juhtub ka seda, et jäetakse teenuse eest tasumata. “Keskmiselt jäädakse vedajatele tasumata arved summas, mis mahub vahemikku 200–2000 eurot,” ütles ta. Miks veolepinguga kokku lepitud maksetähtaegadest kinni ei peeta, ei oska ta öelda. “Uutelt klientidelt tuleb hakata küsima ettemaksu ehk maksetähtajaks on null päeva,” märkis Pakkas. “Kuidas aga klientide maksejõulisust kontrollida, seda ma ei tea,” lisas ta. Pakkase hinnangul saab Krediidiinfost andmeid ainult riigimaksude laekumise kohta, samuti ei näita ettevõtte käive maksetahtlikkust. “Pigem tulebki kontrollida klientide maksetahtlikkust, kuid kahjuks on ka see õigupoolest kontrollimatu,” selgitas ta.

Võlgniku kaupa enne maksete tasumist maha ei laota. Olles ise vedaja rollis, hindas Pakkas, et üks võimalustest võlgnikult raha kätte saada on, kui vedada tema kaupa ning panna ta hiljem fakti ette, et enne kaupa maha ei laeta, kui osa võlgnevusest ning tehtud veo veoraha on üle kantud. Nii tuleks teha korduvalt. “Kahjuks on veoettevõtted muutunud klientidele intressivabaks krediidiasutuseks,” nentis Pakkas. “Seda kasutatakse vägagi usinasti ära – keegi ei taha ju kliendist ilma jääda ning kannatab laekumiste hilinemise ära.”

Tee põhjalik taustauuring

Arimentes OÜ juhatuse liikme Mairon Haarde sõnul on igasuguste makseprobleemide vältimiseks esmatähtis leida usaldusväärsed koostööpartnerid. “Probleeme esineb meie kogemuse põhjal enamasti uute klientidega,” tõdes ta. “Seega on uue kliendi puhul kindlasti oluline teha taustauuring – vaadata üle Krediidiinfo ja makseregistrid, samuti omanikering.”

Ta lisas, et mõnes olukorras võib tekkida makseraskusi ka seni usaldusväärsetel partneritel, seda näiteks juhul, kui neile omakorda on võlgu jäädud ning selle tulemusena on võlalumepall veerema hakanud. Haarde sõnul on ka neil sellega kogemusi, et maksetega hilinetakse. “Õnneks on tegemist olnud väiksemate summadega ning hilinemised on olnud ehk maksimaalselt nädal-kaks,” märkis ta.

OÜ Osilia Shipping juhataja Urmas Lapa sõnul nende ettevõttel küll Eestis kliente ei ole, kuid kurtmiseks neil põhjust pole. “Oluline on tegeleda sellega, mille puhul oled kindel, et saad sellega hakkama,” märkis ta. “Mis konkreetselt meisse puutub, siis on meil väga suur tutvusringkond üle terve maailma ja tänu sellele on meil poliitika, et keegi peab alati mõnda kontaktidest teadma ja tundma – enne ei tee me ühtegi tehingut.”

Murelapseks ka logistikafirmad

Mitte ainult klientide, vaid ka logistikafirmade omavaheline maksekäitumine on­­ ­Alpi Eesti OÜ juhataja Tiit Roosve sõnul problemaatiline.

Alpi Eesti OÜ juhataja Tiit Roosve sõnul on olukord üldiselt võttes paranenud, mitte küll kardinaalselt, aga siiski. “Probleeme on olnud ka teiste logistikasektoris töötavate firmadega,” lausus ta. “Nende omavaheline maksekäitumine on mõnikord päris halb.” Roosve sõnul leidub isegi päris suuri ja prestiižseid ettevõtteid, kellele peab tähtaega meelde tuletama ning kes hilinevad maksetega vahel isegi 30–40 päeva. “On olemas teatud tüüp firmasid, kes kohe põhimõtteliselt ei maksa arveid enne, kui seda neile meelde tuletatakse,” kinnitas Roosve.

Kuidas sellist olukorda vältida, on tema arvates üsna keeruline küsimus. “Ettemaksu võtta pole sageli võimalik, aga selle rakendamine on üks asi, millest võiks abi olla,” nentis ta. “Kindlasti tuleks jälgida, et summad väga suureks ei läheks, et arved ei kuhjuks.” Ta lisas, et tasuks kokku leppida kindlad reeglid, näiteks krediidilimiit, mida ei ületata.

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor