Eesti idufirma taasleiutab aabitsat

Sebastian Pikandi ja Kenneth Pohli firma EdFox meeskonna ambitsioonikas plaan tähendab, et aeglaselt uuendatav, paberkandjale trükitud ja jäädvustatud õppematerjal saab peagi asenduse. See on õppima meelitav, interaktiivne ja mänguline ning noorte harjumustega arvestav variant.

Õppematerjal asub pilves ja on nutiseadmetest, tahvelarvutist või nutitelefonist ligi pääsetav ja pidevalt käepärast. See pole olemasolevate õpikute digitaliseerimine, vaid riikliku õppekava põhjal loodav täiesti uus materjal.

Uuenduse eelis on paberkandjal eelkäijatega võrreldes näiteks see, et materjali saab kiiremini uue info, ülesannete ning täiendustega parandada ning teisalt saab nutitelefonide-tahvelarvutite abiga aidata materjali omastada, näiteks interaktiivsete lahenduste või mängude kaudu.

Nutiseadmest saab õppevahend

Õppeplatvorm sisaldabki endas videot, animatsiooni, eksperimenteerimisvõimalust, samuti võimalust saada arengule tagasidet ning võrrelda näiteks ülesannete sooritusi teiste õpilastega Eestis.

Pikandi sõnul saaks selle lahendusega ühendada nii nutiseadmete potentsiaali kui ka noorte harjumuse neid seadmeid kasutada. Samuti tekib kiirem võimalus tagasisideks haridusministeeriumile – näiteks selgub, kui kiiresti mingit materjali omandati ning kas sellele peaks õppekavas rohkem aega varuma või saab ette nähtud aja millegi muu omandamiseks kasutada.

Ettevõte alustab 11. klassi matemaatikaõpikust, mis on Pikandi hinnangul kõige raskem õpik digitaliseerimiseks. Aasta vanema õppematerjaliga ei pidanud ta mõistlikuks revolutsiooni käivitada, sest 12. klass valmistub riigieksamiteks ja sel ajal on õpilastel kiire. „Kui sellega saame hakkama, oleme kompetentsi kõige kõrgemal tasemel juba tõestanud,“ kommenteeris ta.

Kriidil aeg pensionile jääda

Vabakutselise matemaatikaõpetaja Elo Reiniku sõnul on paberkandjal õpik ajale jalgu jäänud. „Mul ei ole midagi tahvli ja kriidi vastu, aga ajal, kui inimene lendab kosmosesse ning suheldakse üksteisega üle maailma, peavad ka õpikud arenema,“ selgitas ta. Tema sõnul kasutatakse paberile trükitut õpikut praegu ülesannetekoguna, kuid uus lahendus muudaks aine omandamise põnevamaks ning innustaks nii-öelda kaant kergitama, sest näiteks üht ülesannet lahendades ei näe veel, mis järgmisel leheküljel asub. Samuti on õpik nutiseadme abiga kogu aeg käeulatuses.

Harjumuste muutmine on Pikandi sõnul haridusmaastikul keeruline, kuid tema hinnangul on nad seda teha püüdes eelispositsioonil - veel on värskelt meeles, kuidas materjali omandamine käis ning mida võiks ja saaks paremaks muuta.

Kaheksa julget kooli

Pilootprojekti lubavad praegu kasutama hakata kaheksa kooli, järgmisel õppeaastal jõuab uus õppematerjal umbes 400 õpilaseni. „Üllatusena on seni olnud kõik matemaatikaõpetajad ja koolide juhtkonnad tarkvarast huvitatud,“ selgitas Pikand.  „Hilisemalt konservatiivsemate koolide kaasamine on selle võrra lihtsam, et töötavad mudelid on ees.“

Takistuseks võiks saada õpetajate kehv oskus tehnoloogiaga ümber käia. Selle lahendab ettevõte Pikandi sõnul ära - õpetajaid koolitatakse personaalkohtumistel ning liidese abiga saab vajalikud funktsioonid esimesel rakenduse avamisel selgeks õpetada.

Investorite raha enne pilootprojekti edukat ellu viimist kaasata ei plaanita, kuid projekti on võimalikele rahastajatele siiski juba tutvustatud. Nemad tõid ohukohtadena välja näiteks selle, et ei saavutata kokkuleppeid õpikute autoritega materjali kasutamiseks või kujuneb uute võimaluste pakkumine väga töömahukaks.

Aine selgeks mänguga

„Tekkis küsimus, kas interaktiivsusega ei nõua lahenduste skaleerimine palju ressurssi. Plaanime selle lahendada nii, et loome 30-50 standardset mängu, mida saab erinevate ainete puhul kasutada. Keemiatunnis näiteks peab täitma lüngad ühendite valemitega, võõrkeeles aga sisestama lahtritesse tõlgitud sõnad,“ selgitas ta.

Järgmised gümnaasiumiõpikud plaanivad nad ette võtta pärast pilootprojekti, samuti nähakse võimalust laieneda Eestist välja, näiteks Põhjamaadesse. Samuti kaasata raha. Seni aga otsitakse prototüübi loomiseks raha ühisrahastust ning ettevõte jõudis ka Prototroni kümne finalisti hulka.

Kommentaar: idee ja ambitsioon veensid

Prototroni juht Siim Lepisk

EdFox meeskond jäi rohkem kui 100 hea idee hulgast silma eelkõige oma idee veenva ja põhjaliku ettevalmistuse ning ambitsioonika mõtlemisega: meeskond lahendab ühiskondlikult olulist probleemi, tehes reaalainete õppimise lihtsamaks kaasaegsel moel.

Väike nüanss, aga EdFox kutsus enne mentorpäeva investoreid, partnereid ja kliente oma toote lanseerimisüritusele reklaamiagentuuris. Ka startup-maailmas üldiselt valideerivad tugevad meeskonnad enne toote ehitamist turu nõudlust, kohtudes võimalikult paljude potentsiaalsete klientidega.

20 parima meeskonna väljavalimine oli väga konkurentsitihe, ent TOP10 väljavalimine 20 hulgast oli veel suurem väljakutse – Eesti meeskondadel on palju vajalikke tooteideid, kuid tihti jääb puudu ambitsioonikast visioonist ja reaalsetest sammudest oma visiooni suunas liikumiseks. Seega valisime TOP10 meeskonnad eelkõige nende müügivõimekuse järgi.

Kui müügile orienteeritud mõtteviis on olemas, tuleb ka sellele keskenduda, soovitavalt võimalikult suure osa oma ärkveloleku ajast. Kohtusin just täna TOP10 hulgast väljajäänud meeskonnaga, kes sai meie TOP20 päeva kohtumistest suure annuse inspiratsiooni oma ideega edasitegelemiseks ning andis eile oma senises töökohas lahkumisavalduse. Tema realistlik eesmärk lähima paari kuu jooksul kohtuda kümnete potentsiaalsete klientidega ja teha sadu müügikõnesid, et jõuda juba sügisel veel suurema investorrahani. Keskendumine on see, mis viib tulemuseni.