Valitsuse maksuplaan hirmutab tarbijaid

Äribaromeetrid mais

Töötleva tööstuse ettevõtete kindlustunne mais natuke tõusis, on samal tasemel kui eelmise aasta mais ja endiselt natuke madalam pikaajalisest keskmisest. Viimased 3 kuud toodangu maht küll liikus sesoonsel tõusutrendil, kuid nõudlus püsib alla tavalise taseme, seda nii sise- kui välisturul. Lähema 3 kuu väljavaated on positiivsed, toodangu mahtu loodab suurendada 28% ettevõtteid ja ka töötajate arvu kavatsetakse sesoonile iseloomulikult suurendada. Toodangu müügihinnad ei muutu.

Ehitusettevõtete olukord on lähenevale ehituse kõrghooajale iseloomulikult paranenud, tööde mahu kasvust viimasel 3 kuul teatas mais 27% ettevõttteid, kuid halvale turukonjunktuurile viitab see, et endiselt on palju (28%) neid ettevõtted, kelle töö maht kahanes. Väljavaated eelseisva 3 kuu osas on valdavalt positiivsed – tööde mahu võimalikust kasvust teatas 49% ettevõtteid. Hinnang tellimuste portfellile on viimaste kuude võrdluses paranenud, kuid tervikuna on tellimusi ikkagi tavalisest vähem (nii väitis 40% ettevõtetest). Ehitushinnad on kerges tõusus.

Kaubandusettevõtete kindlusunne viimase kuuga ei muutunud on taas parem pikaajalisest keskmisest, kuid võrreldes eelmise aasta sama ajaga on optimism tagasihoidlikum. Terava konkurentsi tingimustes on 13% ettevõtete hinnangul ärikonjunktuur halb. Kõige enam oli konjunktuuri halvaks hindajaid garderoobikaupluste hulgas, kus iga kolmas ettevõte andis halva hinnangu. Müük eelseisval 3 kuul kasvab 54%-s kauplustes.

Teenindusettevõtete kindlustunne on väiksem kui eelmisel aastal samal ajal. Nii turismisektori kui maanteetranspordiviimase 3 kuu müügikäive on halvem, kui sel hooajal tavapärane ja kuigi lähikuudel nõudlus tingituna suvehooajast paraneb, siis seda varjutab jätkuvalt Venemaa/Ukraina sõja mõju. Hea on konjunktuur infotehnoloogia ja kinnisvara sektoris. Teenindussektor tervikuna ootab lähikuudel nõudluse suurenemist, mis jääb aga tagasihoidlikumaks kui aasta tagasi.

Tarbijate kindlustunne viimase kuuga langes ja kindlustunde indikaator on jõudmas pikaajalise keskmise lähedale. Langus on tingitud eelkõige oluliselt halvenenud väljavaadetest riigi majandusolukorra suhtes. Viimase kuuga on suurenenud nende vastanute hulk, kelle hinnangul on Eesti majanduse olukord 12 kuu pärast mõnevõrra halvem kui praegu.  

Perede inflatsiooniootused on järsult kasvanud ja siin on peapõhjuseks ilmselt valitsuse poolt plaanitavad maksutõusud. Hinnates pere rahanduslikku olukorda väitis 50% vastanutest, et tuleb ots-otsaga välja, säästab 44% ja “miinuses elab” 6% vastanutest.    

Ehitajad enam nii optimistlikud ei ole

Meelis Einstein, Kunda Nordic Tsement juht:

Tundub, et aasta algus oli soe ja lõpetati eelmisel aastal alustatud projektidega, need andsid esimese kolme kuu mahule väikese kasvu.

Aprillis paljud raporteerisid juba väiksemaid numbreid kui eelmisel aastal. Mai jookseb praegu ja midagi head ei paista, aga mina olen siiski optimistlik ja tunnen, et aasta kokku võib väike tõus eesti ehitusmahtudes tulla. Selle eelduseks on nn eurorahade lahtiminek.

Ehituse hind on jah 2015 esimene kvartal võrreldes eelmise aasta sama ajaga õige vähe tõusnud. Suurenenud on tööjõud ja ehitusmasinad, aga ehitusmaterjalide kulu on seevastu langenud. Ma arvan, et 2015 tuleb kerge ehitushinna tõusuga arvestada, sest praegugi on osad materjalide müügihinnad kriitiliselt madalale langenud ja see pole jätkusuutlik, samuti ei saa loota, et tööjõu kulu saab samaks jääda või langeda võrreldes eelmise aastaga.

Mul pole veel 1 kvartali ehituslubade numbrit, aga 4 kvartal näitas selget tõusu, see annab märku, et plaanis on ehitada rohkem, kas see õnnestub, elu näitab. Pigem ootan tööde mahu kerget tõusu teisel poolaastal. Kui seda ei juhtu, siis arvan, et ega suurt midagi ei juhtu, firmad on harjunud praeguse tasemega ja oodatakse kannatlikult paremaid aegu.