Amazon teeb Euroopas maksurevolutsiooni

Alates esimesest maist ei suuna Amazon enam kogu Euroopas teenitud müügitulu läbi valdusfirma Luksemburgis, kus maksud on madalamad, vaid lööb tulud suuremate riikide lõikes lahku. See tähendab Amazonile edaspidi suuremat maksuarvet, vastavate riikide riigikassasse aga loodetavalt suuremat maksutulu. Kui palju suuremat, ei ole praegu veel selge.

Amazoni eeskuju võivad peagi järgida ka teised USA tehnoloogiahiiud, mille soodsaid maksulepinguid Luksemburgi ja Iiri maksuametitega on samuti luubi all.

Amazoni paindumine on samm edasi üleilmse finantskriisi ajal kasvanud koostöövalmidusest maailma riikide vahel suuremad maksuaugud kinni panna, mis on aastaid võimaldanud rahvusvahelistel suurkorporatsioonidel oma maksuarved miinimumi viia. Lisaks suurenenud infovahetusele riikide vahel OECD egiidi all on Euroopa Liit hakanud taolistele soodustustele vaatama läbi konkurentsi moonutava riigiabi prisma. Nii on lisaks Amazonile luubi all ka veel Apple’i, Starbucksi ja Fiati maksuskeemid.

Pluss algatused riikide tasandil – Suurbritannias jõustus äsja nn Google’i maks, mis kehtestab agressiivselt makse optimeerivate rahvusvaheliste firmade Suurbritannias teenitud tulule 25%se lisamaksu. Amazon maksis Suurbritannias 2013. aastal tulumaksu 4,2 miljonit naela (5,9 miljonit eurot), käive oli samal ajal 4,3 miljardit naela (6,07 miljardit eurot).

Amazon alustas müügitulu eristamist esmalt Euroopa suurtest riikidest – Suurbritanniast, Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast, kinnitas firma nädalavahetusel ajalehele Wall Street Journal. Prantsusmaa majandusleht Les Echos kirjutas, et peagi ehk lisandub nende riikide hulka ka Prantsusmaa. Vähemalt kinnitas Amazoni pressiesindaja väljaandele, et töö harukontori avamisega Prantsusmaal on käimas. Prantsusmaa koos Saksamaa ja Itaaliaga on olnud rahvusvaheliste suurkorporatsioonide maksupraktika teravamaid kritiseerijaid.

Õli lisas tulle nn LuxLeaksi skandaal mullu novembris, kus Euroopa ajalehtedes avaldati suur hulk lekkinud materjale suurfirmade, sealhulgas Skype'i, soodsate maksulepingute kohta, mille järgi mõnede firmade maksumäär on alla 1%. See on väga ärritanud Euroopa avalikkust, kus maksumaksjad on pidanud kriisi ajal mitmeid maksutõuse taluma.

Euroopa Parlamendis on teema uurimiseks moodustatud erikomisjon, kuhu teiste seas kuulub Marju Lauristin.  Juuniks seatud tähtajaks komisjon oma tööga siiski veel valmis ei jõua.

Amazoni samm on revolutsioon, mis võib survestada teisi rahvusvahelisi suurkorporatsioone eeskuju järgima. Ent vaikne muutus on kasvava surve ja läbivalgustuse all väldanud juba mõnda aega. Nii näiteks loobus Iirimaa valitsus juba mullu ühe enim tuntud maksuskeemi kasutamise lubamisest, mida teati kui „topelt-iirlast“ ning mis võimaldas intellektuaalselt omandilt teenitud tulu maksuparadiisi ümber kantida. Mis ei tähenda, et investeeringuid riiki tuua ihkavad valitsused poleks leiutanud uusi maksusoodustusi. Juba on otsaga Euroopa Komisjoni uurimise all ka teine moodus maksukoormust vähendada, mis võimaldab teatud kohalikelt patentidelt teenitud tulule taotleda madalamat maksumäära.

Jaanuaris teatas Euroopa Komisjon, et näeb alust arvata, et Amazoni maksuleping Luksemburgis kujutab endast illegaalset riigiabi. Lisaks on Euroopa Komisjon luubi alla võtnud ühtse turu toimimist vääravad praktikad e-kaubanduses, mis samuti puudutab Amazoni ning suurte internetiplatvormide tugeva turupositsiooni laiemalt.

Amazoni kapituleerumise järel on seis üks null, võttis ajaleht New York Times kokku hetkeseisu USA tehnoloogiafirmade ja Euroopa valitsuste, ametnike ja maksumaksjate vastasseisus.

Amazoni ärimudel põhineb paljus kiirel laienemisel ja investeeringutel. Selle aasta esimeses kvartalis oli firma kahjum 54 miljonit dollarit, võrreldes 108 miljoni dollari suuruse kasumiga läinud aasta samal ajal. Seda hoolimata käibe kasvust 15% võrra 22,72 miljardile dollarile.